Isa Goriot (0)

Isa Goriot
Katariina Noormägi
10.klass
1. Isa Goriot traagika põhjused
Isa Goriot´ käitumise kohta võiks kasutada sellist ütlust: „tee head, saad ise vastu pead.”
Ta aitas oma tütreid rahaliselt, et need võiksid ilusat elu elada ja omale head mehed leida, kellega õnnelikult elu lõpuni elada. Tütred aga muutusid uhkeks ning häbenesid uue seltskonna kõrvalt oma tol hetkel juba keskmise jõukusega isa näidata, sest too ei vastanud nende suhtlemisringkonna tasemele. Kuigi tütred oma elu, kõrgklassi koha ja suhted-sidemed oma isale võlgnesid, ei tunnistanud nad seda ja isa Goriot´ei ajanud õigust taga ka. Tema hoolis vaid tütarde õnnest. Isa Goriot´oli liigagi südamlik ning andis oma tütardele kõik liiga kergekäeliselt kätte, laskmata neil raha välja teenida või andmata neile karmimaid õppetunde oma isast hoolimise teemal. See on ka tänapäeval levinud, et vanemad justkui peakski kogu raha ja võimu siin maailmas lastele ette kandma, et nood siis kuulikiirusel minekut saaks teha ning kord enne surma veel vaatama tulla.
2. Rastignaci positiivsed ja negatiivsed omadused
Positiivne oli Rastignaci juures see (heasüdamlik), et ta üritas Goriot´aidata ja kaitses teda, et heal mehel natukenegi parem ning lihtsam elada oleks. Ta uuris välja, miks Goriot nii vaene ja hädas on, et teda siis paremini aidata saaks ja ta sai teada, et tegemist on äärmiselt hea mehega, kelle eest tasuks seista. Ka Goriot´ surivoodil oli Rastignac see, kes tema eest hoolitses, tema tervise pärast muret tundis ning peale isa Goriot´ surma tema matmise eest hoolitses. Samas oli Rastignac lihtsameelne ja usaldas inimesi kergelt- sestap sattus ta halbade sõprade seltskonda, kelle mõjul ta umbmäärase käitumisega endalegi pahandusi kaela tõmbas ning enda elu raskeks tegi.
3. Rastignaci õpetajad ja nende õpetused
„Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end ainult hästi puhtaks pesta: selles peitubki meie aja kogu moraal,“ ütles Vautrin kõrgklassi elu kohta.
Vautrin soovitab leida naise, kes ei aima isegi oma peatset rikkust ja viitab Victorine’le, kelle isa on rikas. Vautrin ütleb, et võib Victorine’i venna kõrvaldada, kuna too on isa lemmik.
Claire: „Kuis aga teis pesitseb tõsine tundmus, varjake seda nagu aaret; ärge laske kunagi aimata selle olemasolu, muidu olete kadunud.”
Hr Goriot: „Raha on elu, rahaga saab kõike.”
4. Mida on lugejal õppida isa Goriot saatusest?
Kas raha teeb õnnelikuks? Paljud tänapäeva inimesed, eriti vanemad ja nende lapsed, elavad rahamaailmas. Telefonikõnes peale pikka päeva räägitakse vaid taskuraha seisust lapse kontol või tänastest ostudest, mitte oma tunnetest või päeva emotsioonidest. Vanemad võimaldavad oma lastele rohkem kui nad tegelikult võimaldada suudavad, sest nad ei suuda taluda hetke, kui nende võsuke „härdalt” nutab, sest klassivennal on vägevam telefon või klassiõde sõidab järgmisel nädalal Hispaaniasse.
Tean enda kogemusest, et selline käitumine kuskile ei vii. Ütleme nii, et mu ema oli aus, karmikäeline ja käis rahaga perfektselt ümber. Kui ma midagi suuremat tahtsin, siis kogusin või ootasin sünnipäeva. Kui ma midagi niisama nurusin, siis tehti mulle kiiresti selgeks, et minu nurumine on asjata ja et kui ma rohkem mõtleksin ning asja kaaluksin, siis mul pole seda jama vaja. Nüüd olen vanem ja hakkasin ise tööl käima, et emale midagi suurt osta, mida ta ise endale kunagi ei luba. Tõepoolest oli ka meie kodus nii, et ema ostis mulle riideid ja raamatuid ja lubas mul kinno minna, kuid ise käis samade neli aastat vanade pükstega, et raha kokku hoida. Aga ma õppisin tema suhtumise käigus seda ohverdust hindama . Seda suurt ohverdust, mille iga vanem oma lapse heaks teeb ja mida lapsed tegelikult ei taha, et vanemad teeksid. Mina nutsin ja tundsin end nii süüdi, kuid teadsin koguaeg , et teen selle tulevikus tasa.
Samas aga on mul onu, kes teenib rohkem ja laristab sada korda rohkem. Iga kord kui ma suu lahti tegin, siis sain kindla summa raha pihku ja pidin minema ning midagi sellega kohe tegema. Asi ei olnud ka selles, et armastuse asemel ta raha oleks jaganud-ei. Ta ülistas ja „kummardas” mind ning tegi omastarust kõik, et ma rahul ja õnnelik oleksin. Justkui isa Goriot´. Ja ma hindasin seda VAID tänu sellele, et ma kodus ema käitumise pealt õigeid põhimõtteid nägin ning aru sain, et selline raha jagamine mulle hea pole.
Raha ei kasva puude otsas, mida vanemad väetavad. Raha tähendab higi, verd ja pisaraid ning tulgu keegi ja üritagu väita, et see kergemini tuleb!
5. Raha "Isa Goriot" peategelasena
Hr Goriot: „Raha on elu, rahaga saab kõike.”
Raha mängis kõrgklassilistes seltskondades ehk kõige suurematki rolli. Ei olenenud see suhtlus iseloomust, lahkusest või heast südamest. Ikka rahasummadest ja tiitlitest. Keegi ei tauninud rikka mehe otsingutel olevat naist, sest naine tahtis „lihtsalt elada”. Raha nimel tehti/ tehtakse siiani KÕIKE ning see ongi elu, mida inimesed elada tahavad. Raha rikub suhteid, raha loob suhteid. Raha annab hariduse, raha võtab hariduse. Raha teeb terveks, raha teeb haigeks . Raha teeb õnnelikuks, raha teeb õnnetuks. Kõike see raha teeb ja keegi ei oska öelda, miks kõik Raha kummardavad. Raha ümber keerles ka Goriot´ ja tema tütarde suhe, sest ülistades oma kaht tütart kaotas isa loogilise mõtlemise ning viis neile kandikupeal ette kogu oma raha, et nood talle korraks naerataksid. Ligimesearmastus on pime, kuid vanema armastus oma laste vastu on pime kui öö.