Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" ...
valu. Käeluu murdu nähakse kohe, naha all olevat muhku saab ka veel näidata, aga valul selllised okjektiivsed omadused puuduvad. Valu hindamisel on otsustav tähtsus parajasti esineva valu võrdlemisel varem läbi elatud valudega ning nende tookordsete tagajärgedega. Kõrvutatakse parajasti esinevat valu lühi- ja pikaajalises mälus salvestatud valukogemustega ja hinnatakse selle põhjal. Valu hindamist võib nimetada ka valu tunnetuslikuks ehk kognitiivseks komponendiks. Patsiendi poolt väljendatavate valukaebuste suurus sõltub suurel määral ka antud sotsiaalsest situatsioonist, perekonna tavadest, kasvatusest ja ka etnilisest päritolust. Kogemuse ja valu seos Valu on peamiselt psühholoogiline kogemus. See kuidas inimene tunneb valu, sõltub kuidas ta seda enda jaoks seletab. Howard Beecher(1959), raviaarst, ravis II maailmasõja ajal sõjaväelasi. Ta täheldas huvitava fakti, et ainult ¼ sõduritest nõudsid morfiini valutava haava
On lapsi, kelle puhul mõni periood tuleb hiljem ning mõni kestab kauem, seega kujunevad lapsed erinevalt täiskasvanuks. Lapsed on erinevad ja nendega tuleb palju tegeleda. Tuleb toetada ja aidata kaasa tema arengule, et temast saaks täiskasvanu, kes suudab iseseisvalt hakkama saada ning tulevikus vajadusel ka enda järglaste eest hoolt kanda. Olulist rolli mängib lapse motoorne- ehk liigutuslik- ja füüsiline areng, sest need loovad aluse edasiseks kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. Nimelt omandab laps oskusi alustades kergematest. Laps enne suuremaid lihaseid liigutama ning seejärel väiksemaid, näiteks alguses oskab laps vaid kätega niisama vehkida, kuid arenedes suudab ta süveneda väiksematele lihastele, kasutades vastavalt sõrmelihaseid (Arula, 2011). Väike laps, kes rääkida ei oska, suhtleb maailmaga käte abil. Nii tajub ja tunnetab ta ümbrust, katsudes ja haarates asju
saadud asju ning võimetuses omandada uut infot. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist.Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks. Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks, kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega. Kerge staadium. Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt
· Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida
arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega. Näiteks 1 aastane poisile tuleb meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Seda arengut nimetatakse kognitiivseks arenguks. 1. Taju ja teadvuse areng 2. Mälu ja mõtlemise areng 3. Kõne areng Taju ja teadvuse areng Taju areng on valdkond, mis peegeldab lapse võimet mõelda, meelde jätta ja õppida uusi asju ning vastavalt sellele ka käituda. Tegelikult on väga raske lahutada vaimset ja kognitiivset arengut teineteisest, kuna vastavate võimete areng käib kõikidel arenguetappidel käsikäes.
- töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine - kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased) - adaptsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda - Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid (mida antud keskkonnas saab teha ja mida mitte, kuidas pean muutma keskkonda või enda käitumist)
häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks suudab laps haarata käeulatuses olevaid esemeid ja neid ühest käest teise panna. Samaks ajaks oskavad paljud lapsed roomata, ilma toeta istuda, mõni tõmbab end toe najal püsti. Aastaselt on suurem osa lapsi
Eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine on hea näide keele tähendusest rahvuse identiteedile. (Etniline identiteet kes ei valda keelt, on võõras). Keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Paljud lingvistid on nõus sellega, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on loomuliku keele üldistusvõime
kasvatamisel ning lapse arengu suunamisel ja toetamisel. A.L.Brown ja J.S.DeLoache võtavad lapse kognitiivse arengu kokku järgmiselt: 1) baasprotsessid taju, mälu, tähelepanu; 2) strateegiad kuidas vajalik omandada; 3) metakognitsioon teadmine endast kui õppijast; 4) teadmiste maht kui palju on vaja õppida; Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria. Herrnstein ja Murray jagavad maailma viieks kognitiivseks klassiks: ,,väga kõrge", ,,kõrge", ,,keskmine", ,,madal" ja ,,väga madal". Kognitiivne klass näitab populatsiooni üldist jaotuvust vaimse võimekuse järgi. Teades oma vaimset vanust, saab teada ka kognitiivse klassi, kuhu kuulutakse võrreldes ülejäänud populatsiooniga. Herrnstein ja Murray leiavad, et intelligentsus kirjeldab midagi reaalset ning varieerub vastavalt indiviidile. Uurijad peavad väga tähtsaks haridust. Haridusest oleneb indiviidi tulevane töökoht,
2. Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid 3. Tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) KULTUUR KOOSNEB VÄÄRTUSTEST, MIS ON OMASED TEATUD GRUPILE, SAMUTI NORMIDEST, MIDA NAD JÄRGIVAD NING MATERIAALSETEST ESEMETEST, MIDA NAD LOOVAD. 24.Materiaalne ja vaimne kultuur Materiaalne kultuur elementidel füüsiline eksistents Vaimne kultuur abstraktne inimlooming Vaimset kultuuri võib jaotada: 1. Normatiivseks 2. Kognitiivseks 25.Normatiivne ja kognitiivne kultuur kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 26.Kõrgkultuur ja massikultuur Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile)
o 7.Loovus—endasse tõmbumine→hoolitsusest arusaamine (aeg, mil lapsi saadakse) o 8.Integratsioon—lootusetus→tarkuse mõistmine (vanduspõlv) Areng koosneb: o Aju ja närvisüsteemi küpsemine; o Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse; o Adaptatsioon- organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. J. Piaget: kognitiivne areng o Bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks; o Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed; o Väikesed teadlased; o Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid- skeemid- inimese vaimne representatsioon mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta; o Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine. Skeemide areng: Aitavad lapsel adapteeruda;
keelel. Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja – protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas
Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi, Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides, Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Piaget uskus et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Freud psühhodünaamiline lähenemine, alateadlikud käitumised ja soovid(seksuaalne alatoon), lapseea kogemustel suur müju, tasakaalu otsimine, fiksatsioon. Kohlberg erinevad staadiumid. I staadium (3-10a) hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine. II Staadium (10-13) teiste arvamus, seadused ja kord III Periood (13-...a)sisemine koodeks ja üliinimlikud normid ja väärtused.
mingi positiivse tulemuse ja tuua välja, kuidas vähene suhtlus negatiivselt inimesi mõjutab. 16. Selgitage kognitiivse dissonantsi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Inimesed peavad oluliseks, et nad oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Tegemist on seisundiga, mille Festinger nimetas kognitiivseks dissonantsiks (tunnetuslikuks ebakõlaks). Näiteks kui inimene ei tarbi liha, kuid mingites sotsiaalsetes olukordades on ta sunnitud seda sööma, püüab ta seda probleemi lahendada. 17. Kuidas kujuneb Kavatsetav käitumine? Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Kui kõrgelt inimene hindab enda kontrolli sooritada kõne all olev käitumine. Ehk kuivõrd on käitumine tema tahtest sõltuv. Mida kõrgemalt inimene hindab kontrolli positiivseks hinnatud
Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakutele omistatakse organisatsioonikäitumises suurt tähtsust, sest nende abil on võimalik prognoosida inimeste käitumist. Kognitiivseks dissonantsiks nimetatkse hoiakute komponentide omavahelist või kognitiivse komponendi sisemist lahknevust. Selle teooria kohaselt püüab inimene oma sisemise tasakaalu säilitamiseks selliseid vastuolusid 1 vältida. Selle saavutamiseks muudetakse käitumist, tunnetust või vastuolu põhjustanud informatsiooni interpreteerimist
Kes ei valda keelt, on võõras. keelest on saanud inimese mälupikendus – kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid – vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne – teadmisega seotud ajustruktuurid ja –protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus
Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud ehk representeeritud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Karlssoni õpik: lk 292-318 9. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte.
Filmis põrkuvad Allahi järgija ja kristlane ning nende mediaatoriks saab eestlane vaatamata ristisõjale suhteline agnostik. Filmis omistatakse iseloomuomadusi rahvuste järgi. Mainitakse, et mägilased on sõnapidajad, samal ajal vähendades eestlaste sõna maksvust ja paikapidavust. Filmi ühes viimases stseenis on näha normatiivset komponenti surnute matmise näol (surnuid maetakse, enamjaolt kirstuga, vaatamata tema taustale või leerile), kognitiivseks sümboliks on hauale asetatav rist (kristluse ja usu sümbol, mis tihti asetatakse märgistamiseks ka mittereligioossete inimeste haudadele) ning materiaalse komponendina hauaplatsi valikut (mis näitab üles armastust ja austust maetava vastu). Suure au pälvib Nika filmi lõpus, kui ta maetakse Ivo poja kõrvale. Oma sügavat põlgust grusiini vastu näitab üles Ahmed, demonstratiivselt toast lahkudes kui ruumi siseneb Nika, uksi paugutades ning seejärel sama
13 neid otse, mitte otsida kaugemaid põhjusi. Biheivioristlikud tehnikad on osutunud efektiivseks mitmete probleemide puhul, depressioon kaasa arvatud. · Kognitiivteraapiat võib saada nii üksi kui grupiviisiliselt, samuti võib seda rakendada eneseabitaktikana. Kognitiivteraapia Viimastel aastatel on psühhiaatrid ja psühholoogid välja arendanud uue mooduse depressiooni ravi, mida nimetatakse kognitiivseks teraapiaks. See raviviis on saanud ülipopulaarseks kahel põhjusel: esiteks, see on tulemusrikas. Ühendriikide Vaimse Tervise Instituudi kuueaastane uurimus tõestas, et kognitiivne teraapia annab häid tulemusi kerge ja mõõduka depressiooni puhul. Efekt oli sama mis antidepressantravil. Selle meetodi tõhusust on tõestanud ka mitmed sõltumatud teaduskatsed. Erinevalt mitmest teisest raviviisist on kognitiivse teraapia efektiivsus dokumentaalselt tõestatud.
tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Kognitiivseks dissonantsiks nimetatakse hoiakute komponentide omavahelist või kognitiivse komponendi sisemist lahknevust. Selle teooria kohaselt püüab inimene oma sisemise tasakaalu säilitamiseks selliseid vastuolusid vältida. Selle saavutamiseks muudetakse käitumist, tunnetust või vastuolu põhjustanud informatsiooni interpreteerimist. Muutused on vajalikud selleks, e inimesel on kalduvus käituda nii, et ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada.
kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Kognitiivseks dissonantsiks nimetatakse hoiakute komponentide omavahelist või kognitiivse komponendi sisemist lahknevust. Selle teooria kohaselt püüab inimene oma sisemise tasakaalu säilitamiseks selliseid vastuolusid vältida. Selle saavutamiseks muudetakse käitumist, tunnetust või vastuolu põhjustanud informatsiooni interpreteerimist. Muutused on vajalikud selleks, e inimesel on kalduvus käituda nii, et ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada.
Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja sematnikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel
Kes ei valda keelt, on võõras. · keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks Lk 292-318 6. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt struktuuritüüpidesse ja genealoogiliselt vastavalt sugulus- ja pärinemissuhtele. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000 7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt.
Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel
Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel
Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel
oluliselt vastava keele valdamisel. Kes ei valda keelt, on võõras. keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks Lk 292-318 6. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt struktuuritüüpidesse ja genealoogiliselt vastavalt sugulus- ja pärinemissuhtele. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000 7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt.
valda keelt, on võõras. · keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks 6. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas. Foneetika tegeleb kõneloome ja- tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi: mõte, mõistestamine ja keelendamine sõnumi kodeerimine; neuraalne ja füsioloogiline tegevus sõnumi tootmine
koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud ehk representeeritud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Karlssoni õpik: lk 292-318 9. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte.
muutus spektri viimse reaktiivse otsustuse otsa lähedal. Ja nagu Shoemaker (1982) ning teised on märkinud, võivad teatud suuremas teoreetilises raamistikus asjakohaselt interpreteeritud füsioloogi- lised näidud samuti kallutada skaalat ühe või teise äärmuse kasuks. Joonis 1 [2676] 10 Näiteks on indutseeritud illusoorsete piirjoonte hästi uuritud nähtust (vt joonis 1) tihti peetud ise- äranis "kognitiivseks" illusiooniks, mis sõltub "ülevalt-alla" töötlusest ja asub seega oletatavasti spektri reaktiivse otsustuse otsa lähedal, kuid hiljutine eksperimentaalne uurimine (Von der Heydt et al. 1984) on näidanud, et "nurgadetektor"-neuronid, mis asuvad visuaalsetes juhteteedes suhteli- selt madalal visuaalse koore 18. alas vastutavad niihästi illusoorsete nurkade kui reaalsete hele- da-tumeda piirjoonte eest võrkkestal, mis viitab võialusele (kuid veel ei tõesta, sest kuidagi võib
Kes ei valda keelt, on võõras. · keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks 6. Mis on nimi? Indiviidi identiteedi juurde, isegi isiksuse mõistesse, kuulub oluline mina-tunnet formeeriva tunnusena nimi, mida väljendatakse keelde kuuluvate sõnade abil (pärisnimede rohkem või vähem ainukordsete ühenditena) 7. Mis on grammatika? Grammatika mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Sõna grammatika tähendusteks on näiteks keele ehituse süsteemipärane esitus. GRAMMATIKA=KEELE SÜSTEEM 8. Generatiivne grammatika
a.- 11.a.) Erik Erikson psühhosotsiaalne areng 40 41 • identiteet – identiteedi segadus Þ kindlus • intiimsus – isolatsioon Þ armastuse mõistmine • loovus – endasse tõmbumine Þ hoolitsusest aru saamine • integratsioon – lootusetus Þ tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896- 1980) • Kognitiivne areng • bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. • tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: • Aju ja närvisüsteemi küpsemine • Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse • Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda Väikesed teadlased • Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid • Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine Skeemide areng Skeemid aitavad lastel adapteeruda:
teen8 kombinatsioonina. Selliseid kolmeastmelisi mudeleid kasutatakse sageli ka tarbijakäitumise analüüsimisel. Põhimõtteliselt saab nende abil moodustada kuus mudelit (kombinatsioon kolmest elemendist kolmekaupa), kuid mõningates situatsioonides võivad esineda ka kahe- ja isegi üheastmelised variandid (Roose, 1996: 38). Kõik kolm hoiaku komponenti on tavaliselt kooskõlalised. Nende lahknevust nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks. Inimesed püüavad harilikult kognitiivset dissonantsi vältida, muutes oma uskumusi, hinnanguid või käitumist. Näiteks positiivne hoiak ei pruugi alati viia toote ostmisele. Ostu võib takistada piisava motivatsiooni 8 Inglise keeles learn – feel – do. 20 puudumine, liiga kõrge hind, teised prioriteedid jne. Kuid inimene püüab alati endale
(vanaduses). Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integratsioon vs lootusetus Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Teriooriad sarnased: Impiirilised, suhteliselt halvasti tehtud. Piaget kognitiivse arengu teooria Uskus, et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsamad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: - Aju ja närvisüsteemi küpsemine - Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda Protsessiga saame teadlikumaks oma oskustest. Lapsed on väikesed teadlased, kes testivad maailma läbi kogemuste ja teadmiste. uute teadmiste keskkonda kohandamine ja tasakaalu leidmine. Skeemide areng: Skeemid aitavad lastel adapteeruda:
(vanaduses). Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integratsioon vs lootusetus Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Teriooriad sarnased: Impiirilised, suhteliselt halvasti tehtud. Piaget kognitiivse arengu teooria Uskus, et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsamad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: - Aju ja närvisüsteemi küpsemine - Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda Protsessiga saame teadlikumaks oma oskustest. Lapsed on väikesed teadlased, kes testivad maailma läbi kogemuste ja teadmiste. uute teadmiste keskkonda kohandamine ja tasakaalu leidmine. Skeemide areng: Skeemid aitavad lastel adapteeruda:
parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kognitiivne dissonants - Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin- arvan-teen kombinatsioonina.Kõik kolm hoiaku komponenti on tavaliselt kooskõlalised. Nende lahknevust nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks. Inimesed püüavad harilikult kognitiivset dissonantsi vältida, muutes oma uskumusi, hinnanguid või käitumist. Näiteks positiivne hoiak ei pruugi alati viia toote ostmisele. Ostu võib takistada teised prioriteedid jne. Kuid inimene püüab alati endale põhjendada, miks ta nii käitus, saavutades niiviisi uuesti konitiivse tasakaalu. 23. Ostukäitumise sotsiaalsed mõjurid (arvamusliidrid, sotsiaalsed klassid jne)
3.Rääkida oma tunnetest vähemalt ühele inimesele. 4.Hoida kontakti osavõtlike sõprade ja/või pereliikmetega. 5.Säilitada reaalsustaju ja reaalne minapilt. 6. Asuda probleemide lahendamisele. 11. Kas ennast saab aidata? Viimastel aastatel on psühhiaatrid ja psühholoogid välja arendanud uue mooduse depressiooni raviks, mida nimetatakse kognitiivseks teraapiaks. See raviviis on saanud ülipopulaarseks kahel põhjusel: esiteks, see on tulemusrikas. Ühendriikide Vaimse Tervise Instituudi kuueaastane uurimus tõestas, et kognitiivne teraapia annab häid tulemusi kerge ja mõõduka depressiooni puhul. Efekt oli sama mis antidepressantravil. Selle meetodi tõhusust on tõestanud ka mitmed sõltumatud teaduskatsed. Erinevalt mitmest teisest raviviisist on kognitiivse teraapia efektiivsus dokumentaalselt tõestatud.
käeulatuses. Kaugem ruum on haardeulatusest kaugemal. Ajaruum viitab olevikule, Konkreetne= cue minevikule ja tulevikule. Vaimne kujutelm (kujuteldav kast) on aju loodud Formaalne= place ruumikontseptsioon. Tegelik ruum ja kognitiivne ruum • Kognitiivseks ruumiks kutsutakse sisemist ruumi representatsiooni ehk arusaama sellest, Ruumitaju uurimise lähted ja ajalugu mida väljaspool nähakse. • Oletatud, et ruumitaju on parema ajupoolkera spetsiifiline funktsioon- esimesena John • Üks kognitiivse ruumi omadusi on mentaalne rotatsioon st võime kujutleda uusi Hughlings-Jackson oma teoses `On the Nature of the Duality of the Brain`, 1874
mine ja vajadused paremini mõista ja mõjutada nende arengut. Kindlasti ei tohiks lapsi “sil- muutuvad. distada” ühegi esitatud kategooria järgi, ka ei ole nende kategooriate piirid jäigad, kuna andekate laste tunded, käitumine ja vajadused muutuvad. Pakutud mudel, mis annab võimalusi välja töötada meetodeid ja stratee- giaid andekate laste emotsionaalseks, kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks, on leidnud suurt tunnustust ja selle kontseptsiooni alusel töötavad paljud andkate nõustajad kogu maailmas. Järgnevalt nende kuue profiili kirjeldused Bettsi ja Neiharti (1988/2009) järgi. I: edukas. Bettsi ja Neiharti arvates on selle “tüübi” esindajaks umbes
linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Seda Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja arengut nimetatakse vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga kognitiivseks arenguks. liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured Sotsiaalne areng on liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eelkõige seotud inimese eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga toimetulekuga teiste joonistamine, nööpimine jne.)
annaabi.ee 
