· Kui substraat on muundatud produktiks, eemaldub see ensüümi aktiivtsentrist, sest kaob ensüümi ja tekkinud produkti komplementaarsus ENSÜÜMREAKTSIOONI KIIRUS · Ensüümreaktsiooni kiirus sõltub: · Ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist · Keskkonna temperatuurist · Keskkonna pH-st · Kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · Keskkonna ioontugevusest KOENSÜÜMID · Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on tavaliselt liitensüümis valkosaga mittekovalentselt seotud · Paljud koensüümid on vitamiinid: · Vitamiini toime realiseerub enamasti ja olulisel määral koensüümsuse kaudu · Liitensüümi valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse (millise subtraadi muundumist antub ensüüm katalüüsib) · Liitensüümi koensüümosa osaleb efektiivse ensüümkatalüüsi tagamises · Mitmed ravimid on vitamiinide koensüümvormid
nägemishäired, silma sarvkesta muutused, nägemisvõime kahanemine. Nt kellassepad kasutavad lisaks neid suurtes kogustes, kuna nende töö nõuab pidevalt silmade pingutamist. Täiskasvanud inimese orienteeruv vajadus on u 5000 RÜ päevas. A-vitamiine leidub loomsetes produktides, eriti rikas on kalade maks. Taimedes leidub karoteene jt ühendeid (porgandis, kaalikas, peedis), mis võivad loomorganismis muutuda A-vitamiiniks. Koensüümid, kofaktorid. Koensüümid osalevad teatud aatomite või funktsionaalrühmade ülekandeprotsessides. Koensüümid: toamiin pürofosfaat, flaviin-adeniin-dinukleotiid, nikotiinamiid adeniin-dinukleotiid (NAD), koensüüm A, püridoksaalfosfaat, biotsütiin, tetrahüdrofolaat,lipoaat. Kofaktorid- mõned ensüümid, mis sisaldavad või vajavad funktsioneerimiseks teatud aatomeid või ioone. või tsütokroomoksüdaas, katalaas, peroksüdaa. -tsütokroomoksüdaas. -
kuid erinevad oma struktuurilt või päritolult Kofaktorid Tihti ei piisa katalüüsi vahendamiseks valgu aminohappejääkide funktsionaalrühmadest ensüümid kasutavad kofaktorite abi Kofaktorid võivad olla · Orgaanilised molekulid · Organometallilised molekulid Koensüümid · Metalliioonid Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist
Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos. VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad
Ensüümid Oksüdaasid: otse reaktsioon hapnikuga Monoksügenaasid: lülituvad hapnikuaatomi substraadimolekuli (CytP450) Dioksügenaasid: lülituvad hapnikumolekuli substraadimolekuli (Trüptofaani oksügenaas) Hüdroksüperoksüdaasid: lipiidide hüdro- või vesinikperoksiidi konversioon (peroksüdaas, katalaas) Dehüdrogenaasid: bio-oksüdatsiooni kesksed ensüümid Hingamisahel Roll: energia saamine (prootonite transport) Koostis: Ensüümid: dehüdrogenaasid ja tsütokroomid Koensüümid: NAD/NADH, FMN/FMNH2, cytbFe3+/cytbFe2+ (e liikumine paarist + paarini), Q Teised: FeS tsentrid prootonite transpordiks Mitchell's theory Redokspaaride tähtsus NAD/NADH, NADP/NADPH, FMN/FMNH2, CoQ/CoQH2, lipoaat/dihüdrolipoaat, dehüdroaskorbiinhape/askorbaat, tioolrühma vahendusel funktsioneerivad redokspaarid tsüstiin- tsüsteiin ja glütatioonsüsteem Homotsüsteiin-Tsüsteiin- tsütosiin
Selline võime on sageli kriitilise tähtsusega bioloogilistes protsessides. Osaliselt redutseeritud vorm sisaldab radikaali, mida tuntakse kui semikinooni. Selline radikaalne vorm on suhteliselt stabiilne ja tema olemasolu võimaldabki elektrone loovutada ka ühekaupa. Sellega on tagatud teatud paindlikkus, mis tuleb kasuks ühe ja kaheelektroniliste ülekandeprotsesside omavahelisel sidumisel. Flavinoidsed ja nikotiinamiidsed koensüümid on olulised elektronide kandjad mitmesugustes bioloogilistes protsessides, olles kasutatavad mitme redoksreaktsioone katalüüsiva ensüümi poolt. Nikotiinamiidsed koensüümid on kasutatavad eelkõige kui valkudevahelised elektronpaaride vahendajad, flaviinid on aga prosteestiliste rühmadena tugevalt valkudega seotud. Vitamiin C on samuti redoksreaktsioonides osalev ühend. Enamik loomasid, va primaadid on võimelised sünteesima vitamiini C lähtudes glükoosist. Vitamiin C funktsioneerib
Täiendab süsinikskeletti, muudab polaarsust molekulides Vaja vesiniksidemete juures Reaktiivsed aktiivtsentrid DNA, RNA o HAPNIK- biomolekulide lõhustumine, energia salvestamine, biofunktsioonideks hädavajaliku hapniku reaktiivsete vormide teke o FOSFOR- nukleiinhapped, fosfolipiidid, fosfoestrid, koensüümid ATP ja ADP moodustamine o VÄÄVEL- metioniinis ja tsüsteiinis, naha, küünte ja juuste valkudes Valkude kõrgemmate struktuuritasemete tagamine, vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehitusel Leidub gluatiooni, koensüüm A, vitamiinide B! Ja H koostises Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-. Üldine küsimus.
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus,
Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: Vitamiinid- Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained. Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt tarbitud. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K)
Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsium, iood… Ensüümid Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole Ternespiim Tekib poegimisjärgselt Kollakas Immunoglobuliinid Valgusisaldus ↑ Süsivesikuid ↓ Lipiidid ↑ või ↓ Kõhulahtistav toime Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostrum Bilirubiin Isendi vanuse mõju piimale Inimesed Vanemate emade ternespiima lipiididesisaldus ↑
organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Bioaktiivsus Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid Liitensüümide koensüümid Ning hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Retinool- reproduktiivne süsteem Retineenhape- kasv ja diferentseerumine Retinool- A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus,
Valkosa määrab spetsiifilisuse, mängib põhirolli substraadi sidumises ja potentseerib kofaktorit. Kofaktor satbiliseerib ensüümvalku, osaleb substraadi sidumises ning vahetult katalüüsiprotsessis. Kofatoriks võivad olaa: ioonid (Cl sülje amülaasle, Cu tsüstokroomi oksüdaasile, Mg ja K pütuvaadi kinaasile, Se glutatiooni peroksüdaasile) anorgaanilised üh-d ( Hcl pepsiinile) madalmolekulaarsed org.üh-did (koensüümid). Koensüümid moodustavad valdavama osa kofaktorite. Seega koosneb liitensüüm valkosast ja oensüümist. Koensüümid Co on madalmolekulaarsed orgaanilised õhendid, mis on liitsensüümiks valkosaga mittekovalentselt seotud. Enamik neist on vitamiinide derivaadid. Klassifitseeritakse ülekandva üksuse järgi: vesinikuaatomite kandjad- vitamiin nikotiinhappeamiidi derivaadid (NAD, NADP), mis on koensüünideks NAD- ja NADP- dehüdrogenaasides.
konstantne, kuna o see on teisest oluliselt suurem (näiteks reaktsioon solvendiga) o tegemist on katalüsaatoriga o selle kontsentratsioon on puhverdatud Ensüümi juuresolekul muutub sõltuvus reaktsioonikiiruse ja substraadi kontsentratsiooni vahel hüperboolseks. Ensüümi poolt katalüüsitaval reaktsioonil: Madalatel [S] väärtustel, vcat = f([S]) Kõrgetel [S] väärtustel, vcat --> constant. Kofaktorid ja koensüümid. Koensüümid on orgaanilised või metallo-orgaanised, mis on ensüümiga tihedalt seotud ja vajalikud katalüüsi toimumiseks. Ensüümiga kovalentselt seotud kofaktorit nimetatakse prosteetiliseks rühmaks Kofaktorid osalevad sageli otseselt katalüütilises protsessis kandes üle elektrone või funktsionaalseid rühmi substraadilt produktile. Ensüümkatalüüsi spetsiifilisus. Homogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator samas faasis.
· Lüsotsoom hüdrolüüsb polüsahhariidahelaid ja lõhustab teatud bakterirakke nende rakuseina lammutamise teel · Lüsotsüümi reaktsiooniks on hüdrolüüs, mille tulemusena molekul pooldub (vaata joonist Loeng 8 lk 26) Glu35 toimib üldise happena, ja Asp53 stabiliseerib karbooniumiooni kui vaheühendi. (vaata joonist Loeng 8 lk 31) 5. Milline seos on ensüümkatalüüsil vitamiinidega? Peamised vesilahustuvad vitamiinid ja neile vastavad koensüümid, nende roll ensüümireaktsioonides. Ensüümkatalüüs on vajalik vitamiinide koeensüümiks saamiseks, kuna reaktsioonid saavad ainult toimuda vaheühendi abiga, mida ensüüm võimaldab. Peamised vitamiinid ja nende koensüümi vorm: Tiamiin(B1) Tiamiin pürofosfaat on oluline süsiveskute metabolismis, alfa-ketohapete dekarboksüleerimisel, alfa-hüdroksüketoonide sünteesis ja degradatsioonis
apet 8 NADH2 vesinikukandja 2 NADH2 2 FADH2 ) 2 ATP 2 ATP 2 FAD 2 H20 12 H20 34 ATP Eesmärk Glükoosis oleva energia arvel Koensüümid redutseerida koeensüüme NAD-i ja FAD- oksüdeeritaks i, st liita nendele koos H ioonidega e ja vabanev energiarikkaid elektrone energia kantakse üle ATP molekulidele
Elektronide transport Oksüdatiivne fosforüleerimine Oksüdatiivne fosforüleerimine ADP fosforüleerimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritult molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvelt (taandatud koensüümid reoksüdeeruvad). 1. Andke lühike seletus järgmistele mõistetele a. Mitokondri krista - sisemembraani sopististe kurrud(sisemembraanistik) b. mitokondri maatriks - ruum, mis jääb sisemembraanistiku vahele c. intermembraanne(membraanide vaheline) ruum - ruum, mis on sise ja välismembraani vahel d. tsütokroomid - valgud, mis paiknevad membraanidevahelises ruumis. Käituvad elektronide ülekandjatena. [membraanvalgu kompleks, mis vastutab fotosünteesi eest sini-rohebakterites] e
Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi? Lämmastikubilanss on sisse- ja väljaviidava lämmastiku hulga diferents, see annab informatsiooni energiaga varustatuse vastavusest vajadustele. Mõõdetakse uuriaga. Lämmastikubilansiga võime hinnata kataboolset ja anaboolset staatust kui uuria määr on suur (positiivne), siis keha laguneb (kataboolne), kui väike (negatiivne), siis keha ehitab (anaboolne), kui normaalne, siis on keha muutumatu. Kuidas mõjutavad koensüümid ainevahetust? Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme. Ensüümid ja koensüümid on kofaktorid, mis on vajalikud vitamiinide imendumiseks. Kuidas mõjutavad anaboolsed steroidid geeniekspressiooni? Geeniekspressioon geeni avaldumine ehk valgu süntees. Anaboolsete steroididega ja kiirendatakse valgu sünteesi.
Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere (sealhulgas fotoisomeere) on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D- vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid,prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitami inipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid. Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad. Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik
???? 12. nukleotiidide vahel on KOVALENTSED SIDEMED (moodustuvad aatomite omavahelisel elektronide jagamisel)!!! Need kovalentsed sidemed on 3'-5' fosfodiestersidemed, mis on polünukleotiidahela ehituslikuks aluseks Primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus Sekundaarstruktuur on biheeliks, kus on ka vesiniksidemed 13. Elektroni transpordisüsteem (ETS) (= elektroni ülekandeahel = hindamisahel) Elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid (NADH, FADH2), läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisahela), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri sisemembraani. ETS paikneb mitokondri sisemembraanis või selle pinnal ETS'i moodustavad 4 elektronkandjat (ensüümid, koensüümid, tsütokroomid, Fe-S valgud) mis jaotatakse nelja funktsionaalsesse kompleksi. 14. Rasvhapete süntees toimub tsütosoolis Sünteesiks läheb vaja atsetüül-CoA (malonüül-CoA?) ja NADPH-d, seda nö toodab tsitraat- malaat-püruvaat süstik
35) Ensüümide omadused: Ensüümid kui valgud – korõgmolekulaarsed, hüdrofiilised, denaureeruvad, kristalliseeruvad. Ensüümid kui katalüsaatorid – ei muuda reaktsiooni suunda, ei lõhustu reaktsiooni käigus. 36) Ensüümide eriomadused: Toime spetsiifilisus (komplementaarsus), sõltub organismi hetkevajadusest, kõrge efektiivsus füsioloogilises keskkonnad ja madalal temperatuuril, katalüüsivad ühte kindlat substraati. 37) Koensüümid: Madalmolekulaarsed orgaanimilised ühendid, tagavad aktiivse ensüümkatalüüsi. Paljud neist on vitamiinid. Klassifikatasioon: vesinikuaatmoite ülekandjad, rühmade ülekandjad. 38) Ensüümkatalüüsi etapid: 1.Substraat difundeerub ensüümi juurde. 2.Aktiivtsenter sobitub substraadiga, aktiivtsenter formeerub lõplikult substraadi lähenemisel. 3.Tekib ensüüm-substraat kompleks. 4.Ensüüm aktiveerub (sidemed pingestuvad) 5
Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. 5. Ensüümid on biokatalüsaatorid ja valgulise ehitusega, keemiliselt kuuluvad ensüümid valkude hulka. Ensüüm on väga spetsiifiline, iga ensüüm tahab oma kompleksi, mõni teeb ühte reaktsiooni aint ühes kohas. Koosnevad aminohappejääkidest. Koensüümid/kofaktorid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koos ensüümide valguosaga osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme. Need on liitensüümi osas, enamasti on aktiivtsentri koostises, vitamiinist pärit või ise vitamiin, nt. B5, B3. Ensüümkatalüüsi olemus - Biokatalüüs ehk ensüümkatalüüs on spetsiaalsete proteiinide ensüümide kasutamine keemilises reaktsioonis. Substraatlik
Metallid toimivad elektrofiilsete katalüsaatoritena, stabiliseerides elektrontihedust või katalüüsi käigus tekkivad negatiivsei laenguid. Metalliioonid on võimelised genereerima võimsaid nukleofiile neutraalse pH juures · seriinproteaasid segu kovalentsest ja happe-alus katalüüsist. Katalüütilisse triaadi kuuluvad Ser, His, Asp. Asp aktiveerib His, His toimib nagu üldine alus ja hape, Ser moodustab kovalentse sideme. Koensüümid Toimivad ensüümide aktivaatoritena ja on peamiselt sünteesitud B-grupi vitamiinidest. · Tiamiin tiamiin pürofosfaat (TPP), oluline süsivesikute metabolismis · Niatsiin NAD+ ja NADP+, elektronide ülekandjad · Pantoteenhape koensüüm A, atsetüülrühmade aktiveerimine · Riboflaviin FMN, FAD, elektronide ülekandjad · Püridoksiin püridoksaalfosfaat, aminohapete metabolism · Biotiin biotsütiin, COO- ülekandja
tärklis (taimed), glükogeen (loomad) struktuurne ja kaitsefunktsioon bakterid, seened, taimed: kitiin, tselluloos Bioloogiline äratundmisfunktsioon (kudede ja rakkude tasemel) Süsivesikute derivaadid ATP jt koensüümid riboos ja desoksüriboos kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse vaheühendid metabolismis Mis on monosahhariidid? Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: vähemalt 3C aatomiga polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid Formüülrühm aldehüüd aldoos
määravad ära valgu aminohappelise järjestuse - Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid - Ribosoomi komponendina võtab sellest osa ka rRNA Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? Tuntumad nukleotiidid: - ATP - GTP - cAMP - FAD ja FMN - NAD ja NADH 7. Vitamiinid ja koensüümid. Mis on vitamiinid ? - On madalamolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained - Enamasti organism neid ise ei sünteesi (on asendamatud, enamik neist saadakse toiduga, on eksogeensed) - On asendamatud mikrotoitained Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis? - Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse , rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks
9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane paiknemine mitokondri sisemembraanil ja funktsioon. 10. Rasvhapete oksüdatsioon. Lipaaside toime triglütseriididele rasvkoes, lipolüüs. Rasvhapete transport veres. Rasvhapete transport läbi mitokondri membraani – karnitiini roll selles protsessis. Rasvhapete -oksüdatsioon mitokondri maatriksis - 2C-aatomiliste fragmentide eemaldamine
Klassifiatsioon: 1. Oksüreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone 2. Transferaasid Funktsionaalsete rühmade ülekanne 3. Hüdrolaasid katalüüsivad hüdrolüüsi 4. Lüaasid Kaksiksidemete (nt. C-C, C-O,C-N, C-S) lõhustamine 5. Isomeraasid Isomerisatsioonireaktsioonid 6. Ligaasid sünteesireaktsioonid 15.Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümiaktiivsus, aktiivtsenter, koensüümid Toimemehhanism ensüümide poolt katalüüsitud reaktsioonide aktivatsiooni alandamine saadakse ensüümi ja substraadi (ES) kompleksi moodustamise abil: E + S ES -> E +P (produkt) ES kompleksi tekkes osalevad vesiniksidemed, hüdrofoobsed ja elektrostaatilised vastaktoimed. Reeglina pöörduv. Substraat reageerivad ühendid ensüümkatalüüsis, millega ensüüm seob ja mida muundatakse. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat
reaktsioonivõimeliseks. Mida väiksem aktivatsioonienergia, seda kiirem reaktsioon. Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda – ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal. Ensüümidel on suur reaktsiooni kiirus, pehmed reaktsiooni tingimused, reaktsioonide suur spetsiifilisus, reguleeritavus. 15. Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümiaktiivsus, aktiivtsenter, koensüümid Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises ehk nende ülesandeks on kiirendada reaktsioone ja seda võimslikult väikese energiskuluga, tagamaks elu kulgemist. Iga ensüüm katalüüsib ühte substraati või substraatide rühma. Substraat seondub aktiivtsentriga ja tekib ensüüm-substraat kompleks. Enamasti on kompleks pöörduv. Substraat – aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib.
Mida väiksem aktivatsioonienergia, seda kiirem reaktsioon. Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal. Ensüümidel on suur reaktsiooni kiirus, pehmed reaktsiooni tingimused, reaktsioonide suur spetsiifilisus, reguleeritavus. 15. Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümiaktiivsus, aktiivtsenter, koensüümid Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises ehk nende ülesandeks on kiirendada reaktsioone ja seda võimslikult väikese energiskuluga, tagamaks elu kulgemist. Iga ensüüm katalüüsib ühte substraati või substraatide rühma. Substraat seondub aktiivtsentriga ja tekib ensüüm-substraat kompleks. Enamasti on kompleks pöörduv. Substraat aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib.
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises ensümaatilises protsessis on vabanevad energiahulgad väikesed (mitte üle 60 kJ/mol) ja...
dutseerivate ainete lisamine lõhub kovalentset S--S-sidet. 9. Villavalk on pigem nõrgalt aluseline ning sisaldab vähe asendamatuid aminohappeid. Nailon ei sisalda asendusrühmi (vt lk 66), mis võiksid moodustada vesiniksidemeid vee moleku- lidega; villas on neid aga hulgaliselt (võrdle ül 6 lk 87). 10. Ensüümi põhiline koostisosa on valk, mis igal juhul lammutatakse seedimise käigus. Küll aga on enamikus ensüümides valguga seotud mingi koensüüm. Koensüümid jäävad enamasti alles ning võivad minna uuesti ensüümi koostisesse. Enamus vitamiine on tegelikult koensüümid või ained, mis organismis muudetakse koensüümiks. 11. Peale toiteväärtuse andmete tasub tähele panna väidet, et kanade sööt sisaldas rapsi- ja linaõli. See kajastub omega-rasvhapete soodsalt kõrges sisalduses. Mis on omega-rasvhapped (vt ka lk 46)? Kui asendaja või sideme asukohta molekulis tähista-
* sõltuvus ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist reaktsiooni kiirus tõuseb proportsionaalselt ensüümi sisalduse suurenemisega * iga ensüüm on aktiivne keskkonna teatud pH juures * ensüümide (katalüsaatorite) süntees on geneetilise kontrolli all Katalüüs keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (enamasti kiirenemine) katalüsaatorite toimel, mis osalevad selles protsessis, kuid reaktsioonist väljuvad muutumatutena. Koensüümid on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on liitensüümis valkosaga tihti mittekovalentselt seotud. Paljud koensüümid on vitamiinsed. Seega vitamiini toime realiseerub enamasti ja olulisel määral koensüümsuse kaudu. Mitmed ravimpreparaadid on vitamiinide koensüümvormid. Liitensüümi valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse millise substraadi muundumist antud ensüüm katalüüsib. Liitensüümi koensüümosa osaleb otseselt efektiivse ensüümkatalüüsi tagamises.
prootoni ülekandest. 3. Metall-iooni katalüüs- et saavutada maksimaalne aktiivsus vajavad paljud ensüümid metalliiooni juuresolekut. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs. Seriinproteaaside esindajad, ,,katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis. 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. 4. Koensüümid mõiste, roll ensüümireaktsioonides ja seos vitamiinidega. Koensüümide komponentideks on vesilahustuvad vitamiinid (v.a C VITAMIIN) Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme. Tänu koensüümidele saab moodustuda toimiv ensüüm. VII. KATALÜÜSI REGULATSIOON. (Õpik lk 88-93,115-127) 1
Aminohapped Valkudes 20 Apolaarsed: Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro Polaarsed: Ser (-OH), Thr (-OH), Cys (-SH), Tyr (-OH), Asn, Gln Laetud: Aluselised: Lys, Arg, His (N) Happelised: Asp, Glu Vabu rohkem, mõned ka erandlikes valkudes. 3 Üldbioloogia. 1.-2. Vitamiinid: funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei suuda sünteesida. ORGAANILISED AINED MAKROMOLEKULID (polümeerid): Polüsahhariidid 1 Varu: Tärklis: a. Amüloos b. Amülopektiin c. Glükogeen (loomne tärklis, koosneb klükoosist, klükoosi ühendites on rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas) Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele
Lipiidid varustavad rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ning on eellasteks signaalmolekulidele. Kiudained stimuleerivad soolestiku ja absorbeerivad orgaanilisi molekule seedetraktis. Vitamiinid ja mineraalid. 6. Energia ülekanne: päigesevalgusest või toidust saadud energia tuleb kasutada energiat tarbivate protsesside käigushoidmiseks organismis. Selleks on võimelised kahte tüüpi biomolekulid: (1) taandatud koensüümid (NADH, NADPH, - FADH2) kui kõrge e ülekandepotsensiaaliga ühendid ja (2) energiarikkad fosfaadid, mille hüdrolüüsi vabaenergia muut on suurem kui -25 kJ/mol. Makroergilised biomolekulid on lühiajaliseks energiasalvestuseks ja ülekandeks kohandunud energiarikkad molekulid, peamiselt fosfaadid Adenosiin-5'-trifosfaat ATP on vahetu energia ülekande vahend. PEP + H2O Püruvaat + Pi; ADP + Pi ATP + H2O, ehk PEP + ADP
Ensüüme iseloomustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus. Ensüümid kiirendavad reaktsioone 103 kuni 1017 korda. Ensüümid on väga spetsiifilised reaktantide ehk substraatide suhtes; paljud neist eeldavad stereospetsiifilisust. Osa ensüüme vajavad katalüütiliseks aktiivsuseks lisaks valgulisele osale ka veel täiendavat keemilist komponenti, nn kofaktorit: - Anorgaanilised ioonid (Fe2+, Mg2+, Mn2+, Zn2+) - Koensüümid (keerulised orgaanilised või metalloorgaanilised ühendid) Prosteetilisteks rühmadeks nimetatakse kofaktorit, mis on tugevalt seotud ensüümi valgulisele osale. Katalüütiliselt aktiivset ensüümi (valk + kofaktor) nim holoensüümiks, inaktiivset valgulist osa üksinda aga apoensüümiks. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Aktiivtsentri mõjutamine avaldab mõju ka ensüümireaktsiooni kiirusele.
ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat) 1)NAD+ 2)pürodoksaal fosfaat 70. Märkige ringiga ära koensüümi keemiliselt reaktiivne osa. (küsimuses esineb üks koensüüm järgmiste hulgast: NAD+, FAD, CoA, püridoksaal fosfaat) 71. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? Metalliioonid assisteerivad reeglina redoksreaktsioonide katalüüsi. 72
Regulatiivsetel reaktsioonidel on olemas aktivaatorid ja/või inhibiitorid. 5. Kirjutage TCA-s osalevate -ketohapete nimetused ja struktuurivalemid. oksaalatsetaat alfa-ketoglutaraat äkki on neid veel ? 6. Nimetage kaks ühendite rühma, mis on rakkudes energiakandjateks? Milliseid neisse kuuluvaid ühendeid ja mitu produtseeritakse TCA tsükli iga ringiga? koensüümid, makroergilised metaboliidid. 7. Leidke, mitu molekuli A. GTP-d (=ATP-d) produtseeritakse TCA-s iga CH3-CO-SKoA molekuli kohta B. GTP-d (=ATP-d) produtseeritakse TCA-s iga glükoosi molekuli kohta C. NADH-d ja FADH2 produtseeritakse TCA-s iga CH3-CO-SKoA molekuli kohta D. ATP-d produtseeritakse TCA tsükli iga ringiga. NB! Arvestage, et oksüdatiivse fosforüülumise protsessis annab iga NADH 2,5 ATP molekuli ja iga FADH2 1,5 ATP molekuli. A
koensüümiks. Holoensüüm – terviklik ensüümimolekul, mis sisaldab endas nii apoensüümi kui ka kofaktorit või koensüümi Koensüümide põhilisteks struktuurseteks ja funktsionaalseteks komponentideks on erinevad veeslahustuvad vitamiinid nt NAD ja NADP - > vitamiin B5 derivaadid. NB! Vesiniku aatomi liitmine või loovutamine tähendab redoksreaktsiooni! Orgaanilised ühendid võivad dehüdrogeenimisel vabastada vesiniku aatomeid, vesinikioone ja ka hüdriidioone. Peamised koensüümid, mis on seotud redoksidega on NAD + ja FAD. FAD seob vesiniku aatomeid. NAD+ seob hüdriidioone. FAD redutseeritakse FADH 2. NAD+ redutseeritakse NADH+H+. Seega NAD+ ja FAD võivad eksisteerida nii oksüdeeritud kui redutseeritud koensüümina. Transferaaside koensüümidest Co A (ainevahetusrajad!) + regulatoorne funktsioon. Tema kõrge konts rakus tähendab energia küllastatust , mis tähendab et energeetiliste protsesside aktiivsust tuleb alandada.
Rasvas lahustuvad vitamiinid. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub peamiselt looma-ja taimeõlides. Rasvlahustuvad vitamiinid on vitamiinid A, D, E, K, Q 23. Vees lahutsuvad vitamiinid. Vesilahustuvad vitamiinid on peamiselt puu-ja juurviljades. Nendeks on vitamiinid rühmast B, C, H; N; PABA (p-aminobensoehape); PP 24. Vitamiinide seos ensüümidega. Vitamiinide toime organismis on katalüütiline. Organismi ainevahetust reguleerivad vitamiinid ensüümide kaudu, olles ensüümide koostisosaks (koensüümid!) 25. Hormoonid ja hormonoidid: üldiseloomustus, toimemehhanism. Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ainrd, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja trantsporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Signaali ülekanne rakult rakule toimub signaalmolekulide abil. Signaalmolekul (primaarne ülekandja) Retseptor Sekundaarsed signaalid (sekundaarsed
aatomite ülekandel hingamisahela ensüümide vahendusel hapnikule genereeritakse 3 ATP molekuli iga NAD+ ja 2 ATP-d iga FAD poolt tsitraaditsüklist kaasa toodud vesiniku paari kohta. 2. Hapnik kui elektronide lõppaktseptor, vee tekkimine: 3. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt: 4. Krebsi tsükli võtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, - ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas: 5. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena: 5. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane paiknemine mitokondri sisemembraanil ja funktsioon: 28 Maris Kallus KKS 2010 Rasvhapete oksüdatsioon 1. Lipaaside toime triglütseriididele rasvkoes, lipolüüs: 2. Rasvhapete transport veres: 3
3) Aminohapped (süsinikskelett, aminorühm, happerühm, valkudes 20tk). Apolaarsed (valgu mehhaanilise struktuuri loomiseks, neutraalse laenguga, Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro). Polaarsed (kujundavad kõrgemat järku struktuure gloobuleid, ebavõrdne laeng molekulis, Ser, Thr, Cys, Tyr, Asn, Gln). Laetud (aluselised Lys, Arg, His, happelised Asp, Glu). 4) Vitamiinid (ensuumide aktivaatorid, funktsionaalne rühm, koensüümid, mida organism ei suuda ise sünteesida). Makromolekulid: 1) Polüsahhariidid (monosahhariididest). Energeetiline, struktuurne (kitiin seente toes), ligimeelitav. Tärklis (varu, kiireks kasutuseks, koosneb glükoosist). Amüloos ja amülopektiin taimne, Glükogeen loomne, inuliin koosneb fruktoosist. Tselluloos (sruktuurid, koosneb glükoosist, loomad ei suuda lagundada, bakterid ja seened lagundavad).
Tokoferoolid (E) 73. Millised toodud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad? (küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool). Ülemise rea parempoolne on tiamiin ja see on vees lahustuv. Tema kõrval, ülemisel real vasakul on tokoferool, mis on rasvlahustuv. Alumisel real ehk tiamiini all on askorbiinhape ja see on vees lahustuv. 74. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? a)NAD+ b) püridoksaalfosfaad (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat) 75. Märkige ringiga ära koensüümi keemiliselt reaktiivne osa. (küsimuses esineb üks koensüüm järgmiste hulgast: NAD+, FAD, CoA, püridoksaal fosfaat) 76. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? a) atsüülgrupi ülekanne b) dekarboksüleerimine c) redoksreaktsioonid 77
lagundamiseks kasutatakse 2 ATP molekuli, kuid lagunemisel vabaneb 4 ATP molekuli, kokku jääb 2ATPd • Tsitraaditsükkel e. Krebsi tsükkel – iga püruvaadimolekuli kohta tekib 1 ATP ehk kokku tekib 2 ATPd – jääkproduktiks on süsihappegaas – 12 vesinikiooni seostub NAD-iga ja 4 FAD-iga • Hingamisahela reaktsoonid – Oksüdeeritakse eelnevalt tekkinud koensüümid ja selleks on vaja Hapnikku – selle tulemusena tekib ligikaudu 34 ATPd – kõrvalsaadusena tekib ka H₂O – NB! NADH ja FADH oksüdeeritakse ja nendest saab jälle NAD ja FAD ning neid saab rakuhingamise esimeses ja teises etapis uuesti kasutada • Kokku tekib maksimaalselt 38 ATPd a) Kus mingi etapp toimub? • Glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas • Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses
tsentrisse. ,,Üldine" hape-alus katalüüs hõlmab ka teisi happeid ja aluseid peale H+ ja OH-. 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. Ensüüme mis seovad metalle tugevalt või vajavad neid stabiilse natiivse konformatsiooni säilitamiseks nim metalloensüümideks. Ensüüme mis seovad metalle nõrgalt ning ainult kataüütilise tsükli käigus, nim metall- aktiveeritud ensüümideks. 4. Koensüümid mõiste, roll ensüümireaktsioonides ja seos vitamiinidega. Koensüümide komponendid on vesilahustuvad vitamiinid. VII. KATALÜÜSI REGULATSIOON. (Õpik lk 88-93,115-127) 1. Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Ensüümide spetsiifilisus võime eristada substraate Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile.
1g rasva annab 9 kCal 1g valke annab 4 kCal Päevas peaks inimene saama 20....30g kiudainet. Kiudaine ületarbimine (üle 30....40g) on ebasoovitav, kuna tekib oht mineraalainete organismist väljaviimiseks. Süsivesikute roll organismis: · energia tootmine; · energeetilise varu loomine (glükogeen); · ehituslikud ülesanded (membraanid, rakuorganellid, hormoonid, koensüümid); · kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%;
Millised toodud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad? (küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool). Ülemise rea parempoolne on tiamiin ja see on vees lahustuv. Tema kõrval, ülemisel real vasakul on tokoferool, mis on rasvlahustuv. Alumisel real ehk tiamiini all on askorbiinhape ja see on vees lahustuv. 74. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? a)NAD+ b) püridoksaalfosfaad (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat) 75. Märkige ringiga ära koensüümi keemiliselt reaktiivne osa. (küsimuses esineb üks koensüüm järgmiste hulgast: NAD+, FAD, CoA, püridoksaal fosfaat) 76. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? a) atsüülgrupi ülekanne b) dekarboksüleerimine
kõrgemates taimedes. · Kõik sisaldavad aktiivtsentris kahte Asp jääki. · Kaks Asp jääki töötavad koos üldiste hape-alus katalüsaatoritena. · Aspartaat-proteaasid lõikavad peptiidsidet eelistatult kahe hüdrofoobse aminohappe jäägi vahelt. Kofaktorid - arvukas rühm mittevalgulisi ühendeid (metalli ioonid või orgaanilised molekulid), mida paljud ensüümid vajavad aktiivsuse avaldumiseks. Koensüümid mittevalgulised orgaanilised molekulid, vajalikud redoks- ja rühmade ülekande reaktsioonides L-Askorbiinhape e vitamin C Vesilahustuv vitamiin, mis toimib elektroni kandjana, olles mõõdukalt tugev taandaja. Enamik taimi ja loomi, va mõned selgroogsed sünteesib L-askorbiinhapet ise, neile pole ta vitamiin. Bioloogilised funktsioonid Pro ja Lys hüdroksüleerimine kollageeni struktuuri tagamiseks Tyr metabolism ajus Fe mobiliseerimine põrnast
Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 66. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Vees lahustuvad nikotiinamiid ja tiamiin. Rasvlahustuv retinool. Veeslahustuvad: kolekaltsiferool, retinool, tokoferool Rasvlahustuvad: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape 67. . Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? vees vees rasv 68. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? NAD+ püridoksaalfosfaat 69. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? Redoksreaktsioonid 70. Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi vahendav koensüüm: 71. Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel? D 72. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNA-d keskseks molekuliks elu varases
Millistes rakuosades toimuvad individuaalsed glükoneogeneesi reaktsioonid. Maksas, neerudes (säsi). Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. Mitokondris oksaalatsetaadi moodustumine, ta redutseeritakse malaadiks NADH-d kasutades, see on vajalik mitokondrist välja transportimiseks. Ülejäänud protsessid on kõik tsütoplasmas. 4. Kirjeldage detailselt reaktioone, mille abil tekib püruvaadist fosfoenoolpüruvaat: ensüümid, vaheühendid, koensüümid. 1) Püruvaadi karboksülaas katalüüsib ATP sõltuvat oksaalatsetaadi formeerumist püruvaadist ja CO 2-st. (CO2 saadakse vesinikkarbonaadi (HCO3) kujul.) 2) PEP karboksükinaas konverteerib oksaalatsetaadi PEP-ks kasutades GTP-d. 5. Iseloomustage biotiini struktuuri, katalüüsitavat protsessi ja püruvaadi karboksülaasi reaktsiooni, mis toimub biotiini osalusel. Püruvaat oksaalatsetaat vajab kofaktorina biotiini. 6
2. Kui ühendit, mis lülitub selle oksüdatsioonil vahetult substraati. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? · Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseeritud kujul (koensüümid näiteks). Väga tugevad oksüdeerijad on hapnikust moodustuvad vabad radikaalid. Anaeroobidel on palju ensüüme (flaviinsed oksüdaasid), mis hapnikuga reageerides tekitavad temast radikaale. Seetõttu on anaeroobid hapnikule tundlikud. · Radikaalid moodustuvad hapnikust ka kiirguse (näiteks UV) toimel. Moodustuvad hapniku aatomid ja molekulid, milles on paardumata elektron. Vabade radikaalide
annaabi.ee 
