kus teda kasutatakse energiaallikana või glükogeeni varude taastamiseks. Sellist protsessi nim cori tsükliks. Oksüdatiivne fosforüülimine SISSEJUHATUS 1. Defineerige oksüdatiivne fosforüülimine ja hingamine. Oksüdatiivne fosforüülimine metaboolne rada, mis võimaldab enamikul biosfääri organismidel biosünteesida orgaanilistest ainetest vabanenud energia arvelt ja ortofosforhappest ATP. Hingamine orgaaniliste molekulide oksüdatsioon kasutades elektronide akseptorina anorgaanilist ühendit. 2. Kirjeldage mitokondri ehitust (membraanid ja kompartmendid) ning hingamisahela komponentide paiknemist mitokondris. Mitokondri sisemembraan barjäär metaboliitidele. Sisaldab suurel hulgal valke, mille funktsiooniks on metaboliitide transport. Välismembraan vabalt läbilaskev väikestele molekulidele ja ioonidele.
Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel. Hingamine- redoksprotsess, kus elektronide akseptoriks (redutseeritav ühend) on anorgaaniline (meie organismis hapnik), elektronide doonor (oksüdeeritav ühend) võib olla kas orgaaniline ühend või anorgaaniline ühend. Selles redoksprotsessis vabaneva energia arvel sünteesitakse ATPd. Eukarüootsetes rakkudes toimub püruvaadi oksüdatsioon mitokondrites. Esmalt dekarboksüleeritakse püruvaat oksüdatiivselt AcCoAks. Edasine atsetüüli süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel. Kokku produtseeritakse nendes protsessides 4 NADH ja 1 reaktsiooni tulemusel FADH2. Nimetatud reaktsioonid on järgmised: 1. püruvaadi dehüdrogenaas (NADH) 2. isotsitraadi dehüdrogenaas (NADH) 3. α-ketoglutaraadi dehüdrogenaas (NADH) 4. suktsinaadi dehüdrogenaas (FADH2) 5. malaadi dehüdrogenaas (NADH)
Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg päevas) täidavad biofunktioone valdavalt ioonsel kujul (Ca2+, Na+, Mg2+. K+, Cl-) · Essentsiaalsed mikroelemendid; Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As, hädavajalik mikrobiogeensete elementide miinimum. 3. Aminohapped: omadused, klassifikatsioon
Peptiidside aminohappejääkide vahel Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon Omavad aktiivalasid ligandide sidumiseks Kuna valgud on geneetilise info realiseerimisvahendid, siis on nad inimeha arvukaimad biomakromolekulid. Suur arv tuleneb antud struktuurvalkule omasest aminohappejääkide kindlast järjestusest ja koosseisust. Kudede/organite valgusisaldus sõltub nende ülessannetest ja valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul ja haiguse korral. Inimkehas on valke umbes 40...46% kuivkaalust. Amfoteersus (happelisus/aluselisus)- Valgud on amforteersed polüelektrolüüdid (neil on happe ja aluse loomus). Selle määravad aminohappejääkide ioniseeruvad R-grupid. Puhverdusvõime-seovad pöörduvalt H+ või OH- Valkude adsorptsioonivõime-võivad absirbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (hormoone, vitamiine, rasvhappeid, rauda, vaske, ravimeid). See muudab need ained/ühendid lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust
14.Millised elektronide transpordisüsteemi puudutavad näited vastavad tõele? a)ETS´is toimub CoA reoksüdatsioon b)ETS´is kuuluvad elektronide kandjad rühmitatakse 2 f-sesse kompleksi c)Elektronde kandjad on ETS-s reastunud elektronafiinsuse (redokspotentsiaali) suurenemise järjekorras d)ETS´i läbinud elektronide lõpp-aktseptoriteks on NAD+ e)ETS toimimisega kaasneb H pumpamine maatriksist membraanide vahelisse ruumi 15.Glükogeeni molekuli ehitus, bioloogiline roll ja paiknemine. Milline ensüüm katalüüsib glükogeeni lagunemist ja milline produkt tekib? Koosneb glükoosijääkidest. Kudedes (maksa- ja lihsarakkude tsütosoolis) ladustatud glükogeen on tähtis energiareserv ning tema lagundamine on rangelt kontrollitud. Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge. · On maksas polüsahhariidne tagavara vere glükoositaseme reguleerimseks. · Lihastes tagavara kiireks glükoosi allikaks.
Raud lülitub raku sees ainevahetusse, nt heemi koosseisu. Rauasõda inimese ja bakterite vahel rauda on vaja ka inimesele patogeensetele mikroobidele. Inimese kaitsemehhanismide hulka kuulub raua madala kontsentratsiooni hoidmine organismis, nt pisarates, süljes, vereseerumis, piimas. Vaba raud oleks ka toksiline: ta on reaktiivne ja kahjustab rakku. Inimese organismis on raud seotud valkudega hemoglobiini ja müoglobiiniga, transferriiniga jne. Inimkehas on kokku u 4g rauda, sellest lõviosa on seotud hemoglobiiniga. Kui haigetele rauapreparaate manustada, võidakse saavutada soovimatu efekt stimuleerida haigustekitaja arengut. Aneemia on organismi kaitsereaktsioon. Mõned patogeenid saavad aga raua kätte ka nt transferriinilt, heemist ja hemoglobiinist. 12 Bakterite siderofooridest on kõige suurema afiinsusega rauale enterobaktiin. Enterobaktiinile sarnane siderofoor on batsillibaktiin mis on avastatud batsillidel.
Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Inimkehas 20 standardset, teised on terivaadid, mis on tekkinud põhi ah reaktsioonidest. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel; eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis. Jaotus kõrvalahela keemiliste omaduste järgi: 1) hüdrofoobsed ah mittepolaarsete R-rühmadega
Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub
Kõik kommentaarid