Armastus Armastus, mis püsib kui kalju. Armastus, mis ei küsi luba, armastus, mis vajab südames tuba. Armastus, mis ei ole valju. Seda kõike ei ole ju palju. On armastuseks vaja vaid koda, kus on kallimaga koos kõike juba. Armastust pole nagu metsas marju. Su armastavad silmad säravad suurelt, kui mullas sirguvad juured. Su käte vahel on soe. Pole olemas teiste sõimu. Kui soovid, mu kaissu poe. Armastus vaid annab jõudu. Eliise Vilepill 10.a
Pessimism, armastus ja lootus Juhan Liivi isamaaluules Kui teised ärkamisaja luuletajad kirjutasid isamaaluules romantilisest ülevusest ja ilustavatest fantaasiapiltidest, siis Juhan Liiv kirjeldas suuri hädasid ja painavaid probleeme. Enamus isamaalisi luuletusi oli kirjutatud pessimistliku alatooniga. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Samuti avaldab ta lootust, et kunagi saab kõik korda. Seda väljendas ta kõige paremini luuletuses ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Kui tume veel kauaks ka sinu maa Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei j
Sealsete türanna kehtestamisega kaasnenud rahutuste ajal oli ta 600. a. paiku mõnd aega Sitsiilias Sürakuusas maapaos. Mytilenes koondas ta enda ümber üliklikku päritolu tütarlaste ringi ja õpetas neile aristokraatlikke kombeid, muusikat, luult ning tantsu kuni tütarlaste abiellumiseni. Osa lüürikat on Sappho pühendanud neile tütarlastele ja muusadele, osa oma tütrele Kleisile ja osa vennale, kelle oli hukanud armastus hetäär Doricha vastu. Seda luulet kanti ette soololauludena lüüra saatel. Sappho lõi ka pulmalaule (epitalaamione), mida esitas koor. Pulmalaulud lähtuvad rahvaluule eeskujust ja olid arvatavasti pühendatud neidude sõprusringist lahkujaile. Sappho rahvalaulupärasele, lihtsas keeles luulele on omased isiklikust elamusest johtuv tundesügavus ja siirus, väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki
Oskas palju keeli. Esimene luuletus ilmus 1899, kui oli 16 aastane. Heideti mõneks ajaks koolist välja, sest korraldas Lydia Koidula mälestusõhtuometi lõpetas kooli kuldmedaliga. Õppis mõne aja Tartu ülikoolis, kuid läks Soome. Tegeles seal soome kirjanduse ja rahvaluulega. Soomes ilmus debüütkogu ,,Elu tuli". Esimestes luuletustes oli ta jõulise stiiliga. Teemadeks noorus, aatelisus, muutused (,,Lõpp ja algus", ,,Noored Sepad") ja ka romantika, armastus (,,Oma saar").Tegeles ka Noor-Eesti rühmitusega. Kuna ta Eestis sobiliku tööd ei leidnud, siis töötas ta mitmetel ametipostidel Soomes edasi. 1911, 28 aastasena, abiellus soomlannaga (Aino). 1913 ilmub temalt teine luulekogu ,,Tuulemaa". Stiil on mõtlikum, sissepoole vaatav, revolutsioonis pettunud, ängistav (,,Laul Eestist", ,,Sügise laul"). Abielu tõttu leiab sealt ka armastusluulet (,,Valge käsi", ,,Maikellukesed"). Ema mälestuseks kirjutas ta luuletuse ,,Kerkokell"
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”);
Tema luuletuste juures on oluline musikaalsus, eriti esimeste luuletuste puhul, kuid ka hiljem on kõlaseostel tema luules oluline osa. Tema looming on suguluses vene sümbolismivärvinguga futurismiga. Esikkogu on 1917. a ilmunud ,,Amores", mis on ebaühtlusele vaatamata tuumakamaid ja isikupärasemaid esikkogusid eesti luuleloos, see on Visnapuu poeediisiksuse väljendus. ,,Amores" väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskne teema on armastus. 1920. a ilmus kolmikkogu ,,Talihari" (ajalaulud), ,,Hõbedased kujutised" (armastuslüürika) ja ,,Köo-orvik" (kõla- ja vormieksperimendid). Visnapuu arenes märgatavalt ja suundus oma teele ning murdis välja maailmavalisuse ajaluule ühekülgsusest. See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19
Kõik kommentaarid