Mida ma teen vabal ajal arvutis. (0)

Mida ma teen vabal ajal arvutis.
See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki.
Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud.
Umbes viis aastat või oli see kuus aastat tagasi sain ma oma esimese arvuti. Ma mäletan seda päeva veel väga hästi nii hästi , et see oleks olnud nagu eile. Ma olin koolis, oli külm ja kõle ilm, ma istusin klassis pastakas käes ja vihik nina all ootamas, et keegi teda pastakaga kõditaks. Kell oli siis umbes mingi pool kümme kui ma õigesti mäletan, siis oli käimas esimene tund milleks oli kehalinekasvatus. See oli nii igav kehalisekasvatuse tund, et sure või ära, tavaliselt minnakse kehalise tunnis ikka jooksma ja välja palli mängima või noh kui õues on talv siis kas ollakse sees või minnakse välja lume sisse suusatama. Aga ei meie olime see päev aga sees klassiruumis ja kuulasime selle õpetaja lolli ja mõttetut loba mingi õigesti kangi tõstmise kohta, ta ajas seal et sirge seljaga peab kangi rebima ja enne seda peab olema sooja teind ja nii edasi ja edasi.
Lõpuks oli käes viimane kooli tund ja kell oli umbes kolm saamas või oli kell juba kolm läbi aga noh mis tähtsust sellel enam on. Kell tegi enda imelist kõrisevat ja pirisevat heli. Kõik kooli õpilased kes olid seda järjekordset koolipäeva lõppu oodanud tormasid koolimaja uksest välja nii kiiresti kui vähegi võimalik ja sööstsid kodu poole. Mina aga mõtlesin, et kuhu ma ikka nii kiirustan , et mul aega küll selle kodu minekuga , ma mõtlesin , et ma jalutan veel poodi ja ostan poest koerale midagi head paremat süüa.
Aga siis kui ma olin juba hakkanud poe ukse juurde jõudma siis helises mul taskus telefon milleks oli Nokia 2300 , see oli päris hea telefon. Telefoni otsas oli isa , ta hakkas kohe seal juba uurima ja puurima et kus ma olen ja kui kaua mul aega läheb et koju jõuda , et tema ootab juba ja , et keegi pidi veel peale teda mind ootama. Mul polnud aega enam poodi minnagi , ma olin äksi nii täis , et ma hakkasin kohe kodutalu poole jooksma , ma tahtsin nii väga nähe , et kes mind seal ees siis ootab veel peale isa. Ma jooksin ja jooksin ja aina jooksin kuni mul tuli meelde ,et ma pidin poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on.
Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt mööda maja ringi , et kus ja kes mind siis ootab peale isa. Ma vaatasin ja vaatasin kuni mu pilk peatus ühe suure pruunika musta segu kasti peal , mis oli asetatud kööki laua peale. Ma läksin kohe jooksuga isa juurde ja küsisin , et mis seal kastis on , et kas midagi mulle või kellelegi muule. Isa ütles muidugi , et see kasti sees olev asi on mulle. Ma olin nii rõõmus , kuigi ma ei teadnud veel , et mis seal sees on aga ma olin juba selle üle rõõmus , et see asi toodi mulle. Ma läksin kasti juurde hingasin mitu korda sügavalt sisse ja avasin selle suure kasti mis seisis seal köögi laua peal, seal kastis oli arvuti, see oli selline asi see päev , et ma ei osanud sellest mitte unistadagi elusees ka mitte , aga nii see oli mulle toodi arvuti , täiesti minule ja mitte kellelegi teisele.
Vot siis ma olin küll nagu mingisugune sõltlane kuubis , siis kui ma sain selle arvuti kätte, ma toppisin absoluutselt kõik arvuti juhtmed ja värgid sinna kus nad minema pidid ja ühendasin arvuti vooluvõrku ja kui arvuti oli ühendatud vooluvõrku siis ma vajutasin võimalikult kähku on nuppu , nii et arvuti läheks tööle. Siis kui arvuti oli juba tööks valmis ei osanud ma selle arvutiga midagi peale hakata , õnneks oli arvutiga kaasa antud ka üks arvuti mäng ja sellel mängul oli ka õnneks kasutusjuhend kaasas kuidas see mäng tööle saada nii et seda mängu oleks võimalik mängida . Ma installisin selle uue ja laheda mängu arvutisse ära ja hakkasin seda kohe mängima, selle mängu nimi oli vist colin mcray ralley , vist oli see mäng kui ma õieti mäletan. Aga jah see mäng hakkas mulle nii hullult meeldima , et ma mängisin seda esimene õhtu mingi seitse kuni kaheksa isegi üheksa tundi järjest. Isa ei oleks mul lubanud niikaua mängida aga õnneks oli mul järgmine päev vaba päev ehk kooli ei pidanud minema ega see polnud ime ka sest järgmiseks päevaks oli ju lauppäev ja lauppäeval ei pidanud mitte keegi kooli minema isegi mitte õpetajad ja koristajad ja ka muidugi lapsed. Ma olin esimesed kolm neli kuud selle ilusa ja uhke arvuti järele nii hull , et seda oli ka minu hinnetest muidugi näha , nimelt minu hinded kukkusid viie nelja pealt automaatselt kolme kahe peale , see oli ikka nii jube et ma otsustasin automaatselt arvutis olemise katki jätta ja nii ma ka muidugi tegingi , sellest ajast peale käin ma arvutis minimaalselt vähe , ainult siis kui mul on selleks vajadus , nagu nimelt praegu , pean siin oma vabat aega raiskama , et ära teha see asi mis jäi mul lolli peaga õigel ajal tegemata.
Aga nüüd võtan ma selle kirjandi pealkirja uuest lühidalt kokku , vähemalt üritan teha lühidalt. Mina, Martin Kõks olen vabal ajal arvutis väga vähe , nii minimaalselt vähe kui võimalik , aga kui ma ikkagi olen selle pahatahtlikku arvuti taga siis ma teen seal järgisi asju , ma kas : joonistan, kirjutan mingisuguseid asju mida vaja, vaatan ja otsin internetist vajalikke asju mis ma tahan teada saada ja vahel kui tõesti pole midagi muud teha , see on ainult siis kui mul pole midagi teha , siis ma vahel mängin mõnda mängu ka , aga see on nii harva , et ma ei mäletagi õieti millal see õieti oli.