Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeriv hing). Hunt selles mehes ei lase tal elu elada ja nautida. Mõlemad poolel on teineteisega vaenujalal. Pidev
aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu. Pärast laulatust kirikust väljudes lausus kuningas Harald V oma miniale: "Sa läksid Oslo katedraali preili Sonja Haraldsenina ja väljusid sealt Norra kroonprintsessina." Vastu kõiki ootusi tervitasid norralased tulevast kuningannat suure
inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane. Looming Figuurid tema maalidel kalduvad vaikelulisusele. Tehnikale on tüüpilised tugevad värvikontrastid. Oskas kujutada tegevuspaika ebaloomulikult realistlikult. Maalidel kujutatud inimesed on justkui kaugendatud vaatajast. Kasutas täppimistehnikat. Piltidel kujutas hollandi kodanlikku eluruumi. Tema maalidel ei näe midagi sellist, mis viitaks tegevuse dünaamikale või dramaatilisusele. "Kupeldaja" u.1656 Kunstnik pööras tähelepanu tegelaste riietuse värvigammale Julgelt on kõrvutatud kavaleri erkpunast kuube tütarlapse sidrunkollase jaki ja valge pearätiga. Vasakpoolse isikut peetakse noore kunstniku autoportreeks.
Ta elas, ja sellest oli küllalt. Ajal, kus kõik oli vankuma löönud, polnud tal mingit huvi midagi üles ehitada, mis lühikese aja pärast jälle kokku variseks. Parem lasta end voolust kanda, kui jõudu raisata, sest jõud oli ainus, mida ei saanud asendada. Peaasi oli vastu pidada, kuni kuskil jälle mõni eesmärk nähtavale ilmub. Mida vähem selleks jõudu kulutad, seda parem, nii jääb jõud alles. Sajandil, kus kõik oli lagunemas, sipelga kombel ikka ja uuesti püüda kodanlikku eksistentsi ehitada - see oli see, mille juures ta nii paljusid oli näinud karile jooksmas.
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi
maalikunstnik, aga ta huvitus ka muusikast. "STEPIHUNT" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. "NARZISS JA GOLDMUND" Tegemist on lummava teosega, mis sobib praktilise filosoofia käsiraamatuks. Selles mõtestatakse ja mõõdetakse ning seda vastavuses saksakeelse
Rahvas oli kõikvõimas kukutati kuningas, purustati diktatuur ja taandati juhte. Keisririigi ajal, kui valitses Napoleon I, pandi üha enam rõhku rahvuslusele ja selle ühtsusele. Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule ja rahvustunde tõusule. Tähtsateks märksõnadeks olid võrdsus vabadus ja vendlus. 1789-1799 oli suur muudatuste aeg ka kiriku ja religiooni jaoks. Kirikult võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, õigused ning varandused. Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kirik laulatus jäi aga igaühe enda valida. Ka sündide ja surmade registreerimine ei olnud enam vaimulike töö. Revolutsiooni käigus suleti kloostreid, vähendati vaimulike arvu ning hakati läbi viima dekristianiseerimist. Levis uus religioon- Kõrgema Olevuse kultus. 27. Juulil 1794 toimunud riigigipööre tõi muudatusi ka kirikupoliitikasse. Kirik lahutati riigist ning jäeti välja ka riigieelarvest. Nende muutustega kaotas kirik suure osa oma senistest õigustest ja võimust.
H.Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller on keskeas, 50. sünnipäevale lähenev mees. Olenemata sellest, et tal on pool elust juba selja taga, ei ole ta veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma. Ta on olukorras, kust ta väljapääsu ei näe ning tal tekivad tihti probleemid. Harry Haller ei suuda mõista ennast ning sellest tulenevalt ka maailma, mis teda ümbritseb. Ta on ühiskonnast võõrandunud ning põlgab kodanlikku maailma ja hoiab sellega võimalikult suurt distantsi. Pärast naise ja sõprade kaotust on Harry muutunud üksikust ja eraklikuks inimeseks. Ta väldib igasuguseid suhteid ning tõrjub kõik lähenemiskatsed. Harry Halleris valitseb kaks poolust. Ta ise tavatseb end kutsuda stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt, justkui tal oleks kaks hinge. Harry ei suuda hunti ohjata. Hundil on selgelt välja kujunenud enesetapjalikud
Tema unelmaid kutsub esile banaalne argipäev. Unelmad aga sunnivad teda leidma väljapääsu- armukese seotamist. Vilunud Rodolphe'iga kogeb ta suuri tundeid, kuid mees jätab ta õigepea maha. Seda ei suutnud Emma aga üleelada, nii varastabki ta apteekri tagant arseeni ja mürgitab enese.Flauberti eesmärk oli elust anda tõelisusele vastav pilt. Tema järgi polnud kirjaniku ülesanne õpetada ega hinnanguid anda. Pärast autori surma ilmus ,,Bovard ja Pecuchet" mis pilab kodanlikku rumalust ja keskpärasust ning mida Flaubert ise pidas oma tähtsaimaks teoseks. Kirjutas ka ,,Käibetõdede leksikon ,,Tundekasvatus", mida on nimetatud üheks 19. sajandi mõjusamaks romaaniks, avab lugejale panoraamse vaate 1848. aasta revolutsiooni ning teise Teise keisririigi algusaastate aegsele Prantsusmaale. Romaani peategelane, provintsist pärit noormees Frederic Moreau läheb Pariisi õppima. Teel õpib ta tundma vankumatut sõprust ja rumaluse jõudu, kunsti, poliitikat
"Geomeetriline inimene" (1924), "Multiplitseerit inimene" (1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. Poliitikas ta (erinevalt paljudest teistest vasakintellektuaalidest) otseselt ei osalenud, kuid kirjutas "kodanlikku riiki" kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje. Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose "Vastutusrikkal ajal" (1933). Aastal 1940, Eesti okupeerimise järel, esitas Moskva emissar Andrei Zdanov Varese üsna
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus. Üksindus tekitab talle kannatusi, mida ta üheltpoolt ihkabki, sest üksluiset elu ta ka ei soovi. Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel
Iseloomulik omapärane kompositsioon. Auguste Rodin- Tööd on maalilised ja varjundirohke pinnatöötlusega. Tegelaste meeleoluseisundi edasiandmiseks kasutas ta valgusevarjundimängu, teravalt piiritletud detaile ja riietuse sügavat voldistikku. ,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga: · impressionistid püüdsid tabada hetke, postimpressionistidele on olulised filosoofia, asjade ja nähtuste tõeline olemus; · eitasid kodanlikku elukorraldust. Paul Cezanne- püüdis edasi anda esemete struktuuri, rõhutas kontuure tumeda joonega, deformeerides teadlikult kujutatavat. Esemed tema natüürmortides sarnanaevad lihtsatele geomeetrilistele kujunditele ning maastikumaalidel on loodusvormis kujutatud suurte pindadena. Portreedes huvitas Cezanne'i ainult vormi edasi andmine, isiksuse sisemaailma ja meeleolu kujutamist ta ei taodelnud. ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad"
Hermann Hesse “Stepihunt” on raamat, mis ei ole loodud igaühe jaoks. Kõiki ta lihtsalt ei kõneta, kuna raamat on veidi kummaline. Stepihunt Harry Haller on omaette mees. Harry pelgab kõike kodanlikku, kuid elab enamasti kodanlikes kodudes üüritoas. Tema enese tuba on täis raamatuid ja tühje alkohoolsete jookide pudeleid. Tuba on täiesti sassis. Harryle meeldib see. Tema hing olevat jagatud kaheks: üks - “kiskjalik hundipool”, teine - “kodanlik inimesepool”. Kaks erinevat poolt kisuvad pidevalt üksteisega tüli ning kui Harry ühele poolele voli annab, saab teine pool kadedaks. Rahu ei ole võimalik. Ma suudan mõnes mõttes Harryga täielikult samastuda
kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maadele ka oma ülesandeid: 1. Kirikliku laulatuse asemel tunnistati revolutsiooni ajal kodanlikku abielu (riigiametniku poolt sõlmitud) 2. Sündide ja surmade registreerimine, mis varem oli olnud kiri ülesanne, läks riigiametnike kätte. 3. Vaimulike hulka ja ameteid vähendati, nad pidid vanduma truudust revolutsioonile ja hiljem ka põhiseadusele (enamik vaimulikke keeldus seda tegemast, misjärel nad vallandati, kuid säilitasid oma populaarsuse usklike hulgas ja võisid mängida olulist rolli revolutsiooni vastaste hulgas)
kujutletu,reaalse ja irreaalse vahel, pidevat võimalustemängu. Teose sündmustik toimub 1920'ndatel aastatel. Palju on kõrtse, baare, labaseid slaagreid, odavat meelelahutust ning maagilist teatrit. Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev üksildane, pealtnäha korralik meesterahvas, kelle nimi on Harry Haller. Tal puudub perekond ning töökoht ja oma päevi sisustab ta peamiselt toas istudes. Ta vihkab keskpärasust ning kodanlikku mõtteviisi ja põlgab kogu ümbritsevat maailma ja oma kaasaega. Tema suurteks lemmikuteks on Mozart ja Goethe. Ta otsib oma elumõtet muusikast ning raamatutest ning tihti võib teda leida joomast ja aegaviitmast erinevates kehvades kõrtsides. Tema sisimas on võitlemas kaks erinevat poolust- hunt ja inimene. Nende kahe vahel käib pidev võitlus, kumb jääb peale. Hundist peegeldub kurjus, tahe elada omaette ning hävitada kõik suhted.
., kuid see ei köida fausti. Mephistopheles arvas, et iga inimese unistus on olla noorem. FAUST II Teises osas on Faust niiöelda suures maailmas, fantastika osa suurem. Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda. I vaatlus Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri lossi mis asub Pfalzis. Keisri õukond sümboliseerib kogu kodanlikku impeeriumi. Noor keiser ei ole tubli riigivalitseja, teda huvitab ainult riigikassa. Raha vajab ta isiklikeks lõbudeks. Keiser korraldab maskiballi, kuhu on kutsutud ka Mef ja F. F maskeerub rikkuse jumalaks ja Mef annab talle ka võimed. Keiser soovib, et F võluks talle antiikmaailmast Helena ja Parise. F tärkab soov millegi ilusa järele ja ta ei soovi, et Helena lahkuks. II vaatlus Tegevuskoht on F kabinet. Selgub, et sõber Wagner tegeleb alkeemiliste katsetega. ta
vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast miljoneid. Majanduskonverents Genovas, kuhu oli kutsutud ka Nõukogude Venemaa. Algas Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõprus. Kirjutati alla Rapallo lepingule, millega taastusid N-Venemaa ja Saksamaa kaubanduslkud ja diplomaatilsed suhted. Kultuur arenes 1920-ndatel üsna tormiliselt. Vene teadus oli endiselt maailmateaduse osa, vene kirjanikke tõlgiti paljudesse maailma keeltesse.
Rembrandt Harmenszoon van Rijn Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 4. oktoober 1669) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. See teos meeldib mulle ,sest see kujutab väga emotsionaalset hetke kui kadunud poeg kohtub oma isaga. Las Lanzas See on kuulus Diego Velázquezi poolt maalitud maal. Diego Velázquez
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili
tunded. Tema armastus oli nii suur, et ta ei leidnud enam mitte milleski muus lohutust ega elu mõtet. Lotte oli talle nagu kinnisidee. 8. ,,Noore Wertheri kannatused" oli esimeseks ,,tormi ja tungi" ajastu bestselleriks. Selles raamatus on esindatud peaaegu kõik romantismi põhi jooned. See on kiriromaan, mis oli sellel ajal väga populaarne, kuna leiti, et nii on võimalik kõige paremini oma tundeid näidata. Peategelane on romantiline isik kodanlikku päritolu, palju on looduse kirjeldusi. Peaaegu igas peatükis e. kirjas on tegevus läbipõimunud looduse kirjeldustega. Loodusromantika, kõige õrnemad ja romantilisemad hetked on ikka kuskil väljas. Õnnetu armastus ja lõpuks traagiline enesetapp, vastuarmastuse puudumise pärast. 9. Inimesed arvasid, et see raamat on kirjutatud tõestisündinud loo ainetel ja hakkasid otsima prototüüpe ja üritasid leida sarnasusi kellegi eluga 10
pärast üldse rahvale näidata. Kokkuvõte Eduard Wiiralti looming oli mitmekülgne ja rikkalik.. Looming rajanes tal graafilistele väljendusvahendite täiusele. Temas võib täheldada tema teoste põhjal, et ta suhtus humanistlikult inimestesse, samuti tuli esile ka hellus laste vastu, loomade armastus ning soe tunne oma kodumaa ja rahva vastu. Ta kajastab ka oma teostes elu vastuolusid. Kritiseerib kodanlikku ühiskonda, ironiseerib sellele omaseid väärnähte, annab neile omapoolse hinnangu. Eduard Wiiralti looming on harukordselt laiahaardeline ja meisterlik ning sellega kuulub ka maailma kunsti suurmeistrite hulka. Kasutatud kirjandus Raamatud: Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1958, Eduard Wiiralt, Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, Eesti Entsüklopeedia, Tallinn Internetileheküljed: http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2690?mode=topic http://et.wikipedia
· Unistus oli elatuda luulest · Ladina kvartal; kontaktid; süüfilis;võlad Édouard Manet , "La Maïtresse de Baudelaire" (1862) 1841. aastal saatis Charlesi kasuisa ta Indiasse reisile, kuid ta pöördus juba Mauritiuse juures tagasi ning kohtas teel(või vahetult peale Pariisi saabumist) Jeanne Duvali, mulatitari, kellega tal oli suhe ülejäänud eluks ning kes on inspireerinud Baudelaire´i kirjutama luuletuse "Must Veenus". · Uimastid · Vihkas kodanlikku maailma; kulutas oma pärandust (edasi) · 1844.a. keeld pärandusele · Depressioon (spliin) · La Fanfario, 1848 · E.A.Poe · Osales 1848. aasta revolutsioonis · 1851. astus coup d´États´le vastu; pettus ühiskonnas · Põhiteos "Kurja lilled", 1857 "Les Fleurs du Mal", 1857 ·Keelati ära 6 luuletust -> kohus ·"Spliinis ja ideaalis" läbivaks teemaks ideaalide kättesaamatus; elu "õite" mürgistatus surmast ja kaduvusest ·"Vastavusi"- sümbol. kirjeldus:
ta tihti talutaadi riides, kuigi see teda tolleaegses seltskonnas kompromiteerib ja temast sõpru eemale peletab. Inimene peab tõde otsima, tarkust õppima, mitte moe järele aelema ega viisakate elukommete ning tantsu õppimise peale aega raiskama. Peterson hindab sisemist inimest, mõistust, mitte väliseid ja keha ümber lebavaid riidehilpe. Ka ses suhtes seisab ta üksi oma aja keskel kui revolutsionäär, ja see näitab, kui palju kodanlikku julgust, iseloomukindlust ja iseseisvust omas too noor eesti soost akadeemiakodanik, kes oma algupära ei salanud ja tolleaegsele tõbraslikust õhkkonnast läbiimbunud ,,viisakale" seltskonnale kinda näkku julges visata. Peterson armastab eesti rahvast, tema keelt, minevikku. Ta kogub rahvalaule, püüab ka oma luuletusi rahvalaulu järele aimata jne. Tema rahvuslikku ilmavaadet tunnistab ka aforism ,,Tubakas".
Jakobiinide diktatuur kukutati. See oli hea, sest ikkagi tapeti nii palju inimesi keda poleks tohtinud. 1795 aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus, see valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ja sellega taheti vältida isikuvõimu. Prantsusmaa oli endiselt vabariik. Revolutsioon hakkas aga taanduma, see oli mõjutanud ühiskonnas ja inimeste elus päris palju asju. Näiteks tunnistati ainult kodanlikku abielu, suleti enamik kloostreid, leib läks hästi kalliks, inimesed olid revolutsiooni ajal kannatamatud, mures, närvilised jne, ei räägitud nii viisakalt, sinatati ,,härra, proua" ja ,,preili" asemel. Rõhutati vooruslikkust, vähendati kiriku mõju ja prooviti välja juurida usku. Kuid siiski rahulolematus ühiskonnas polnud vaibunud ja järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada
Kõigi asjaosaliste ühine huvi oma sisemaiste institutsioonide säilitamiseks sundis Euroopa mandririike vältima konflikte, mida nad eelmisel sajandil oleksid vabalt areneda lasknud. Rahvusvaheline sõjajärgne süsteem ühendas endas seaduslikkuse ja tasakaalu, jagatud väärtused ja jõudude tasakaalu diplomaatia, mis ohjeldas riikide nõudmiste ulatust. Metternich saavutas selle, et Liidu mõjukaimaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine muutus määravaks ühiskondlik-poliitilises elus üle kogu maailma. Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja killustatud rahvaste ühendamise idee, läbides seejuures oma kõrgpunkti saavutamiseks viis etappi. Esimene etapp algas rahvuskultuurilise liikumisena ja oli elitaarne, kandjateks olid kirjanikud, kunstnikud, tippharitlased jt
esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus? 6) Mille poolest on kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem? Milline on suurim võimalikest hädadest, mis sunnib inimesi kehtestama õiglast kodanlikku õiguskorda? 7) Miks vajab inimene valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte? Miks on õiglase juhi leidmine kõige raskem ülesanne? Millistel tingimustel on selle ülesande lahendamine siiski võimalik (“laheneb kõige hiljem”)? 8) Miks on kodanliku õiguskorra (ühenduse õigus) rajamine sõltuv seaduste poolt reguleeritud riikidevahelistest välissuhetest? Miks on iga riigi julgeoleku ja õiguste tagamise huvides rahvaste ühenduse rajamine
Seetõttu on mõttekas siduda ühtseks süsteemiks (,,organismiks") ka riigid, kuitahes väikesed, kehtestades selleks rahvusvahelised seadused ja normid. Erinevused tuleks seejuures säilitada, et edasiviiv konkurents täielikult ei kaoks. Alustada tuleb enda kodanike harimisest, sest kui rahval puudub usk rahvusvahelise õiguse toimimisse, siis on ka riigil raskendatud oma poliitikat muuta rohkem teistega arvestavaks. 9. Ülemaailmset kodanlikku seisundit peab Kant inimarengu tipuks seetõttu, kuna selle alged on juba ilmnenud arenenud riikides (nii Kanti ajal kui ka tänapäeval). Kuigi valitsejad on alati valmis võimalikuks sõjategevuseks, on nad siiski pidanud leppima ühiskonna avanemisega, alustades näiteks usuvabaduse ja teiste valgustusideedega. Tervikliku ühiskonnakorralduse säilitamine on kõigi huvides. Üheks tähtsaimaks põhjuseks võib aga pidada looduse tahet kuna loodus liigub
,,Salapärane juhtum Styles'is", ,,Tuhkur hobune", ,,Kellad", ,,Laip raamatukogus", ,,Mõrv idaekspressis" ,,Eesriie"(Poiroti viimane juhtum ja surm) Tuntuim kriminaalnäidend on ,,Hiirelõks" Daniel Defoe(1660- 1731) Valgustuskirjanduse ideid kannab just tema inglise kirjanduses. Maailmakuulsuse saavutas ta oma romaaniga ,,Robinson Crusoe", mille kirjutas ta uskumatult kiiresti- kõigest kolme kuuga. Ainet sai ta meresõitjate päevikutest. Oma teostes ei püüdnudki ta väljendada muud kui kodanlikku keskklassi, nö keskmise inimese vaatepunkti. Tegutses nii ärialal kui ajakirjanikuna. Ülikoolis ta ei käinud, haris end omal käel, aga ta tundis ka võõrkeeli. Oma pamfletiga ärritas ta võime niivõrd et ta heideti vangi ja pandi avalikkuse häbiposti. Oma suuremate teosteni jõudis vanemas eas. ,,Kapten Singlton", ,,Moll Flanders" ja ,,Kolonel Jack" kelmiromaanilikud olustikulised seiklusromaanid, kus lahati kuritegevuse ja inimese moraalse allakäigu sotsiaalseid taustu.
Harry Halleris pesitses kaks poolust inimene ja hunt. Inimese pool oli peen, tark, südames igatses headuse ja õrnuse järgi. Stepuhunt oli aga kõige selle vastand. Ta tundis viha ja surmavaenu teiste inimeste suhtes, nende väärastunud ja valelike kommete ja elureeglite vastu. Stepihunt oli vaba, metsik, taltsutamatu, ohtlik ja tugev. Nende kahe pooluse vigadeks oli lähedaste kaotamine. Stepihunt ei sallinud kodanlust. Stepihunt asus oma arusaamist mööda täiesti väljaspool kodanlikku maailma, kuna ta ei teadnud, mis on perekonnaelu või sotsiaalne auahnus. Sellele vaatamata elas ta mõnes mõttes läbi ja lõhki kodanlikult: tal oli pangas raha, ta toetas vaeseid sugulasi, ta riietus küll hoolimatult, kuid siiski soliidselt ja silmatorkavalt, ta katsus elada rahus politsei, maksuameti ja teiste nendetaosliste võimudega. Sel moel tunnustas ja jaatas ta oma olemuse ühe poolega pidevalt seda, mida ta teisega eitas ja mille vastu võitles.
Fifth level Lotte ja Werther Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Wilhelm Jerusalem (1747--1772) Õuejutlustaja poeg Kestneri ja Goethe sõber Philipp Herdi majasõber Armunud Elisabeth Herd´i Emilia Galotti mõju Laenab püstolid Kestnerilt Goethe arvamus: ei talunud kodanlikku maailma Gottfried Ephraim Lessingi poleemiline väljaanne eessõna ja kommentaaridega: "Filosoofilised märkmed", 1776 Karl Wilhelm Jerusalem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Poiss sinises Click to edit Master text styles Second level Third level
· Kinnitati Itaalia killustatus. Väikeste Itaalia hertsogiriikide troonile tõsteti Habsburgid. Roomas restaureeriti paavsti ilmalik võim. · Austria sai Itaalia kirdeosa kõige rikkamad maa-alad. · Saksa riikidest ja mõnedest Austria valdustest moodustati Saksa Liit, kuhu kuulusid 34 kuningriiki ja 4 vabalinna. Metternich saavutas selle, et Liidu kõige mõjukamaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Norra liideti uniooni alusel Rootsiga. Viini kongressi lõpul leidis jõudude tasakaalu ja üldkehtiva legitiimsusemõiste kombinatsioon konkreetse väljenduse kahes liidulepingus: üks oli Nelikliit, kuhu kuulusid Suurbritannia, Preisimaa, Austria ja Venemaa; teine oli Püha Liit, mis piirdus kolme nn idamonarhiga, hõlmates Preisimaad, Austriat ja Venemaad. Nelikliidu, nelja suurriigi ülekaalukas koalitsioon, mis oli
Kõrgema Sõjanõukogu liikmest. Üleüldse leidsid oma lõpu ligi 300 000 inimest ja laagritesse saadeti 7 miljonit. 8 3.1 "Uue inimese" loomine Puhastuse teine etapp oli n-ö "nõukogude inimese" loomine. Bolsevikute arusaamist järgi oli revolutsiooni eesmärk uut tüüpi parem inimene. Keegi, kes on kollektiivsem ja osaleb avalikus elus. Seda inimest asuti kohe agaralt looma. Esimene valdkond mis ette võeti, oli perekond. Nn kodanlikku perekonda peeti sotsiaalselt kahjulikuks. Alustuseks lõpetati kiriku kontroll abielu üle ja lahutamine lihtsustati. Tagajärjeks oli suurim lahutuste määr maailmas. Püüdes lahendada elamispinna puudujääki, võeti kasutusele nn kommunaalkorterid. Neis oli kõik leiduv elanike poolt jagatav ja ühine isegi riided. Igale perele ärandati üks tuba; köök ja tualett olid ühised. Usuti, et inimesed ühtekokku elama pannes muudetakse nad olemuselt kollektiivsemaks.
Tehniliste uuenduste kasutamine rahu tingimustes Tuumapomm selles nähti õudset tapavõimet ja see hoidis arvatavasti ära III ms puhkemise Sõda oli tagant tõuganud kosmonautikat ja arvutite loomist Arvutite arengule andis tõuke soov lahti muukida saksa sifrisüsteemi Enigma kiipide tootmine läks Jaapanile Uued kirjanduslikud suunad Eksistentsialism Mõjukaim filosoof oli Sartre, kes vihkas kodanlikku ühiskondaja USA-t Olulisim põhimõte: inimene loob ennast ise, valides ise väärtused, mille poole püüelda, ja reeglid, millest kinni pidada Eksistentsialistid olid ka Camus ja Beckett Uued teosed, kus käsitleti avameelselt paljusid seni ebasündsusetuks peetud teemasid (nt ,,Kinsey aruanne") Nabakovi ,,Lolita" keskealise mehe armuelu verinoore tütarlapsega
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revanšistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi
Ka maali kompositsioonis võib näha paralleele Surmatantsu motiiviga. Figuurid asuvad kõik enam vähem samal tasapinnal, üksteise kõrval tihedalt reas. Ka Baudelaire kirjeldab ühes oma luuletuses maskiballil tantsivaid paarikesi, kes tantsupõrandal keereldes kohtuvad laibaga, kes neile nende surelikkust meelde tuletab. Pride’i arvates on nii Manet’ kui Baudelaire’i teostes suur osa irooniat kritiseerimaks kodanlikku moraalset mitmepalgelisust ning maskiball on sobiv metafoor ka võõrandumisele moodsas linnaühiskonnas. Tõenäoliselt mõjutasid Manet’d teost luues teataval määral kõikide kriitikute poolt välja toodud aspektid. Olgu need puht esteetilised, kultuurilised, poliitilised või sostiaalsed, kuid tagantjärgi võib vaid oletada, millised neist kunstniku teose valmimisel enim mõjutasid. Kunstnikuna
koondab kirjanik oma huvi aga Kriuka Kusta ja Sooja eluteele, mida ,,Maas" kordab Kristjaani ja Anni ,,Kurgsooga" võrreldes traagilisem võitlus popsielu viletsusest pääsemiseks. Maaelu kujutamises on Roht andnud siin oma parima, mida ta hiljem ületas ainult romaanis ,,Elutee". Tuulemäe sarja (eriti ,,Kurgsood") iseloomustab tööpaatos. Seejuures on aga Kusta esialgset edukäiku idealiseeritud, kuigi Rohu suhtumine kodanlikku maareformi on küllaltki kriitiline. Kõna all olevates teostes, eriti romaanis ,,Aeg" ilmneb ka Rohu skeptiline seisukoht kodanliku valitsuse suhtes. Tuulemäe sari on ulatuslikuks pildiks 20-ndate aastate Eesti külast. Loobunud ,,aristrokraatse", kasutu üksinduse jutlustamisest, otsib kirjanik elutõde maatööst ja loodusest. Romaanisarjas leidub kunstiküpsete peatükkide kõrval siiski lamedaid venitatud lehekülgi (seotud peamiselt Dreverki tühiste seiklustega)
nagu neid on ratsionaalse mõtlemise toel maalima õpitud. Impressionistide saavutuseks oli kindlate kontuuride hägustamine ning särava valguse ja varjude kirevuse püüdmine pildile. Samuti ei seganud nad enam paletil värve, vaid kandsid selle lõuendile väikeste täppide või joontena. Taotletus visuaalne tervikmõju tekkis alles läbi optilise efekti vaataja silma võrkkestal. Kuigi impressionistid ülistasid kodanlikku elu, avaldas stiil van Goghile tugevat mõju ja et van Goghi vend Theo kauples ka impressionistide töödega, oli Vincentil lihtne selle suuna juhtivate kunstnikega isiklikult tutvuda. Eriti imetles ta Edgar Degas' akte ja Claude Monet' maastikke, kuid kõige märkimisväärsem mõju oli neoimpressionistide, näiteks Georges Seurat' töödel. Seurat' viljeldav puäntillism kujutas endast impressionismi poolteaduslikku
õlgadega pintsakuid, mis meenutas vormikuube, kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii suur, et kasutusele võeti jälle korsett. Sõjajärgsete aastakümnete üheks kõige mõjukamaks filosoofiks kujunes prantslane Jean-Paul Sartre. Ta omandas lausa prohveti maine, tema sõnu kuulati nagu ilmutust. Sartre vihkas kirglikult kodanlikku ühiskonda ja Ameerika Ühendriike, kuulutas eksistentsialismi, mis sai nüüd tõeliseks moefilofoofiaks, ja õigustas kõike mida tehti NSV Liidus, k.a. stalinlikud massirepressioonid. Selline filosoofia oli suure konventsioonide ja müütide purustamise ajastu alguseks. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neist kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" oli Venemaa enamlaste
on vaja suurt fantaasialendu. Stepihunt on Hermann Hesse romaan, mis esmakordselt ilmus trükist 1927. Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi
otsustava tõuke vajadus muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, ameeriklastel valmis veidi võimsam arvuti Eniac. Arvutirevolutsioon oli alanud. Teine suursaavutus oli 1953 a. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine. Kirjandus. Üheks kõige võimsamaks filosoofiks kujunes J-P Sartre, kelle 1945 aastal peetud avalik loeng eksistentsialismist tekitas sensatsiooni. Sartre omandas justkui prohveti maine. Vihkas USA kodanlikku ühiskonda, kiitis NSVL'i kõiki tegusid. Georg Orwell - ,,Loomade farm", ,,1984". 1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus käsitleti avameelselt paljusid seni sündsusetuks peetud teemasid ja mida selle autori A. Kinsey järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks". Eluolu ja kultuur II 1955 a, kui Allen Ginsberg San Franciscos pani oma poeemiga ,,Ulg" aluse nn biitnike alternatiivkultuurile ja -kirjandusele, tuli Londonis lavale John
Hiljem hakati ülemist äärt kaunistama pitside, paelte, rüüside ja muu materjaliga. Samuti tulid moodi kontsad. Säärikutega kaasnesid ka kannused, mis olid sageli kullatud ja liblikakujulise kabaga. 1660.a. Bordeaux' kingsepp Lertrange valmistas Louis XVI pulmakingiks paari laianinalisi punaseid kingi ja sellega läksid säärikud moest. Säärikud jäid talupoegadele ja sõduritele ning samuti jahil käimiseks. Poolteist sajandit hiljem, peale Prantsuse kodanlikku revolutsiooni, tulid säärikud tagasi moodi. Nad olid vormilt väga erineva kuju ja stiiliga. Tihti nimetati säärikuid suurete väepealike järgi. 19.sajandil kaudsid säärikud meeste moest täielikult, kui kasutusele tulid pika säärega püksid. 17.sajandi kaunistasid meeste kingi naiselikud kaunistused. Alates 20. sajandist kandsid mehed ainult nööp- või nöörsaapaid, musta või pruuni värvi. Mehed tohtisid kanda värvilisi jalatseid ainult 1. aprillist kuni 1
1944. aasta detsembris kirjutas Karotamm, et büroo ülesandeks “on juhtida EK(b)P kõikide tema eesseisvate ülesannete lahendamisel, aidata kogu tööd parandada, parandada vigu, ületada need puudused, mis töös on ja tõsta kogu töö vajalikule bolševisdikule tasemele.” Satalin omakorda teatas Nõukogude Eesti parteiladvikule, et Eestis on vaja lähiajal kehtestada “tõeline nõukogude kord”. Aastatel 1940-1941 ei olevat nimelt veel täielikult jõutud hävitada kodanlikku korda, mille jooned olid jäänud elama, kui sakslased 1941. aasta suvel sisse tulid. 1947. aasta kevadeks olid Balti liiduvabariikides tegutsevad bürood Moskva meelest oma ülesande täitnud ja nende tegevus otsustati lõpetada. Siitpeale hakkasid büroode ülesandeid täitma kohalike kommunisdike parteide keskkomiteed. Sellega lõppes nii Eesti kui ka teiste Balti nõukogude liiduvabariikide sovetiseerimise esimene etapp, üleminekuaeg. Sellele järgnes uus, 1947
1972. aastal ta lahkus NLiidust ja sai 1987. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Nikita Hrustsov suhtus kunsti nõukogude juhtide traditsioonilisel kombel. See ilmnes Moskva Maneezis, kus ta koos nõukogude juhtkonnaga käis kunstinäitust vaatamas. Sotsialistlikku realismi esindavate teoste kõrval oli välja pandud ka modernistide omi. Neid Hrustsov ei tundnud ega mõistnud. Kohtudes kultuurirahvaga ütles Hrustsov, et abstraktsionism ja formalism peegeldavad kodanlikku ideoloogiat ning on üks selle ideoloogia vorme. Maneezis oli peale konformistide tööde ka monumentaalskulptuuri esindaja Ernst Neizvestnõi teoseid. Ta palus Nikita Sergejevitsi oma töid vaatama. Mälestusteraamatus räägib Neizvestnõi enda ja riigi esimese mehe vahelistest erimeelsustest. ,,Hrustsov ütles, et ma raiskan rahva raha, sest toodan rämpsu. Mina kinnitasin talle, et ta ei saa kunstist üldse aru. Hrustsov oli teisel arvamusel ja vastas: ,,Ma olin kaevur, ei mõistnud
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele.
Barokk-kunst (17.-18.saj) • 17.saj Euroopas kujunes välja absolutism. Euroopa jagunemine kunsti alusel: 1) Maad, kus absolutism oli tihedas liidus katoliku kirikuga, kunstis esikohal kiriku huvid – Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), ka Poola-Leedu. 2) Absolutistlikud maad, ilmalik võim oli kiriku endale allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud.
kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920) kahestub pealtnäha samuti intiimsete ja sotsiaalsete tunnete võrdseks pooleks. Esimene on pühendatud armastusele. Ometi peegelduvad ajastu põletavad probleemid selles kogus vägagi selgepiiriliselt ja Haava jõuab oleviku kujutamisel suurema konkreetsuseni kui kunagi varem. Haava ei mõistnud klassisõja olemust ja asus rahvustunde nimel looma luuletusi kodanlikku vabariigi jaoks. Ent samal ajal tõuseb see värsiraamat kirglikuks süüdistuseks rahavõimu ühiskonna vastu. Luuletus ,,Kel kodu ei ole" on tunnistus illusioonide purunemisest; kõigi kodutute ja leivatute kõrvale asetatuvat autorit haarab ,,söönuta ja julgete nägude" ees jäine võõrdumine: (Kui puhus mu Kui puhus mu katusekambri tuul, katusekambris tuul) all soojades tubades kuuldus see- luule (ja kaebasin tasa, ma lauliklind,
Dadaism Hugo Ball rajas 5.03.1916 Zürichis "Cabaret Voltaire" kunstnike rühmitus, dadaistid. Sveits oli mõlema sõja ajal neutraalne, sinna läksid paljud kunstnikud. Seal kohtusid nt Hans Arp, Max Ernst, Hugo Ball jt. Dadaistid üritasid inimesi veelgi rohkem üles raputada ja sokeerida, nende stiil oli keskendumine absurdsusele ja keeleliselt väärtusetute asjade väärtustamisele. Nende eesmärk oli: kui ekspressionistid tahtsid kodanlikku kultuuri ümberehitada, dadaistid tahtsid seda välja naerda, irvitada, mõnitada. Seeläbi ka igasugused konventsioonid läbi lõigata. Iroonia, nali, absurd, keelelised ekspreimendid. Kust on pärit sõna Dadaism? Sõnast dada. Prantsuse keeles markeerib see laste lalinat. Dadaistid tahtsid ka uuesti kõnelema õppida, kasutasid ka uusi kõnevahendeid. Hugo Ball: Karawane See võiks olla araabia keele kõla üleskirjutamine nii et sellest keelest aru ei saa. Foneetiline vahend
eralduda (end isoleerida), sest ta kohtab endas ühteaegu seltsimatut omadust tahta kõike vaid oma meele järgi korraldada ja ootab seepärast igalt poolt vastuseisu, nõnda nagu ta iseenda kohta teab, et temal omalt poolt on soodumus teistele vastu seista.“) Inimene tahab olla teistest parem. See vastasseis paneb inimest pingutama ja arendama välja oma looduslikke eeldusi. 11) milline on inimeste ees seisev suurim probleem ja mis sunnib inimesi kehtestama õiglast kodanlikku õiguskorda Suurimaks probleemiks, mida loodus inimest lahendama sunnib, on inimsoo jaoks üleüldise õigusliku kodanliku ühiskonna saavutamine. Sest ainult ühiskonnas ja just niisuguses ühiskonnas, kus on suurim vabadus, ainult temas on inimkonna puhul saavutatav looduse kõrgeim kavatsus, nimelt kõigi tema eelduste väljaarenemine. Kusjuures loodus tahab, et inimkond selle nagu kõik inimese määratluse kohased
"Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha. Iga peategelane esitab komöödias selgepiiriliselt oma mentaliteedi ja vaimsuse, tuues nii esile kodanliku ühiskonna ideaalid ja väärtushinnangud. Üks värvikamaid peategelasi on ärimees Vestmann, esimese põlvkonna kodanlane, kultuurihuvideta tõusik. Tema tütar Matilde on teose põhiprobleemi kandja, väimees Sander selgrootu karjerist, naise tuhvlialune. Sellesse kodanlikku seltskonda satub Tiit Piibeleht, Vilde säravaim karakter, kelle eesmärgiks on pühenduda loomingule. Sattunud aga Vestmanni majja, otsustab ta seal end maksma pannaVestmanni enda meetoditega. Nõnda saab ta Vestmanni väimeheks ning võimaluse tegeleda edaspidigi kirjandusliku loominguga. 1917. a ilmus näidend "Side", mis käsitleb kodanlikku ärimoraali. Oskar Luts (1887-1953) on küll põhiliselt proosakirjanik, kuid 1912.a valmis komöödia "Paunvere", 1913
07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt oli lubatud maksta 5% intresse aastas. Kirik ja kontrrevolutsioon: Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kiriklik laulatus jäi igaühe eraasjaks, suleti enamus kloostreid, vähendati vaimulike arvu, vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma vande uuele korrale, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise kuna enamik piiskoppe keeldus vannet andmast. Vastuhakanud vallandati, kuid nad jäid säilitasid mõju usklike seas ning etendasid aktiivset osa revolutsiooni ja seejärel ka vabariigi vastu suunatud kontrrevol. L-
annaabi.ee 
