Stepihundi sisukokkuvõte ja analüüs (6)

“Stepihundi” analüüs
H. Hesse romaani „ Stepihunt ” peategelane Harry Haller on keskeas , 50. sünnipäevale lähenev mees. Olenemata sellest, et tal on pool elust juba selja taga, ei ole ta veel õppinud naerma , elu nautima ja asjadest rõõmu tundma. Ta on olukorras, kust ta väljapääsu ei näe ning tal tekivad tihti probleemid. Harry Haller ei suuda mõista ennast ning sellest tulenevalt ka maailma, mis teda ümbritseb. Ta on ühiskonnast võõrandunud ning põlgab kodanlikku maailma ja hoiab sellega võimalikult suurt distantsi . Pärast naise ja sõprade kaotust on Harry muutunud üksikust ja eraklikuks inimeseks . Ta väldib igasuguseid suhteid ning tõrjub kõik lähenemiskatsed.
Harry Halleris valitseb kaks poolust. Ta ise tavatseb end kutsuda stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt, justkui tal oleks kaks hinge. Harry ei suuda hunti ohjata . Hundil on selgelt välja kujunenud enesetapjalikud tunnusjooned – joomine ja ebaregulaarne magamisrežiim. Selline enesehävituslik eluviis muudab elamise Harry jaoks talutavaks. Ta on isegi teinud kindla plaani, kunas tema elupäevad lõppevad. Selleks on tema 50. sünnipäev, ta plaanib teha ensetapu. Teadmine, millal ta sureb annab talle jõudu edasi elada. Ta tunnetab, et võib iga kell minna kergema vastupanu teed ning asjale lõpu teha.
Ühel õhtul, kui Harry kaotab ka oma viimase sõbra, otsustab ta minna koju ning habemeajamisnuga käiku lasta – teha enesetapp. Hirm selle teo ees aga paneb teda kodust eemale hoidma ja ringi uitama ning ta satub baari. Seal kohtab ta üht neidu Herminet. Harry arust mõistab naine teda ning saab aru tema hinges aset leidvast kahe pooluse vahelisest võitlusest. Harry jaoks on imelik, et naine talle niivõrd palju korda läheb, olenemata sellest, et ta teda isegi ei armasta. Ainus, mis ta teab, on see, et naine mõistab teda. Baaris kohtab Harry ka Mariat, kellega ta tantsib . Naisest saab tema armuke , kellega jagab peategelane ainult oma keha. Tema hing kuulub aga Herminele.
Vähehaaval hakkab Harry elu nautima. Ta tantsib,suhtleb inimestega, kuulab muusikat – tunneb asjadest rõõmu. Kuigi hunt teda pidevalt provotseerib ja kritiseerib, ei lase Harry end sellest segada. Ta saab aru, et õnn peitub selles, kui suudad naerda teiste ja ka enda üle. Tasapisi kaob temas ka eemaloleku tunne ning Harry tajub , et inimlik pool suudab temast valitseda .
Pöördepunktiks sai maskiball , kus Harry tõepoolest oma hingesugulasse Herminesse armus . Lisaks sellele sai ta kutse maagilisse teatrisse. Harry ette asetatakse tema hinge erinevad osad: mees, kes vihkab uuendusi ning keeldub nendega kaasa minemast, noormees , kellel on oluline vastassoo tähelepanu, isik, kes tahab muuta oma elu. Harry suudab igat stseeni vaadates säilitada valitsevaks pooleks endas inimese, kuid kui tema ette asetatakse armastatud naine teise mehega suguühtes olema, siis lööb temas välja kiskjalik pool – hunt. Ta tapab instinkti ajendil Hermine. Harry mõistab, et end mõista tuleb areneda veelgi rohkem. Tuleb osata naerda nii enda kui ka hundi üle.
H.Hesse on suutnud romaanis selgelt välja tuua inimese sisemise maailma. Selle, kuidas igaühes võitleb mitu erinevat poolust. Romaan on inimese hinge ning vaimset seisundit kujutav.