kuid temagagi kohtub harva ja selleks, et koos olla mõni tunnike. Peale viimase sõbra kaotust (professor) on Harry otsus kindel tuleb minna koju ja käiku lasta habemenuga, enam ei saa oodata, sest pole, mida loota homselt päevalt. Kuid samas on meeletu hirm eelseisva stseeni ees ja nii öös ringi uidates satub ta baari, kus tutvub naisega nimega Hermine, kes justkui tunnetaks ta sisemaailma ja pooluste vahelist võitlust. Harry mõistab, et kaaslannal on ettekujutus stepihundi elust ja olemusest, ning see tundub lohutav. Ta täidab naise soovid, üritab sulada ümbritsevasse keskkonda, õpib isegi tantsima, kuigi varem vihkas seda tegevust. Sisimas Harry imestab, mis vägi Herminel tema üle on, sest ta pole paarilisse isegi armunud. Kuid Harry on leidnud inimese, kes tunneb teda ja tema sisemaailma nii hästi ja selle nimel on valmis leppima uuendustega. Tantsides baaris, tutvub ta kena neiuga, Mariaga, kellest saab Harry armuke.
muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku – ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi, tema ümber on küll teised inimesed, aga oma hingest on ta kõik nad välja tõrjunud. Kui Harry üle pika aja vanale sõbrale külla läheb, selgub, et ta ei suuda enam hunti endas talitseda ning see paiskub välja, hävitades viimase inimliku kontakt
Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne magamisreziim jne ja isegi kui ta otsustas oma elu lõpetada( ja tal hakkas sellest kergem) , vältis ta kojuminekut, et seda siiski mitte teha. Seegi näitab ta kahevahel olekut. Ta arvas ka, et maised naudingud ei suuda talle midagi pakkuda, kuid Hermine ja Maria tõendavad vastupidist. Balli ajal tantsib Harry mitme partneriga ja tunneb esmakordselt massi kuulumisest rõõmu. 2. Millised on Stepihundi tunnused? · Stepihunt oli õhtuinimene, tihtipeale ärkas alles enne lõunat. · Üksinduse ja sõltumatuse vajadus, ta ihkas seda ning oli selle ka saavutanud · Vihkas rutiini, ebakorrapärane eluviis, nt magamisreziiim · Teatud enesetapjalikud kalduvused, nt joomine · Kahe loomuse võitlus, vastuolisust. Hunt ja inimene · Stepihunt on tegelikult lihtsalt lihtsustatud käsitlus inimhingest, sest see koosneb
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta läks kõrtsi ning sealt tulles ei leidnud enam silti ega väravat. Möödamin
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus, instinktidest lähtumine ning vaenlaste maha murdmine. Inimene aga on loodud armastama ja elu nautima. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest. Alguses ei saatnud teda edu – kõik läks edasi endist viisi ja pöörased mõtted aina süvenesid. Ta oli oma mõtetega üksi ning üha e
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda. · Hermine Kurtisaan, kes on oma isiksuselt küllaltki vastandlik Harryle. Rõõmus, lõbus, salatsev, impulsiivne, ei võta kõike liiga tõsiselt. Näeb Harry küllaltki hästi läbi. · Pablo Nooruslik saksofonimängija, kes on täie hingega andunud muusikale. Väga lõbus ja ei võta elu liigtõsiselt. Harryle tundub, et noorm
,,Demian" oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte. ,,Klaaspärlimäng" on utoopiline romaan , sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu samas ka antiutoopia. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ja püüdlevad harmppnia poole, nad on jõudnud ummikusse ja peavad midagi oma elus või mõttemaailmas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Nagu Hesse ise, nii usuvad ka tema loodud karektereid, et igapäevase maailma varjul on ülima ühtsuse maailm, kus kõik vastuolud on lepitatud. See on igaveste väärtuste vaimne maailm, mis
Kõik kommentaarid