Johannes Vermeer ehk
Jan Vermeer van Delft
31.10.1632 15.12.1675
Vermeeri elust
Pärineb Delftist.
Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka
kunstikaupmehena.
1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast.
1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka
gildi liikmeks.
Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri
juures.
Vermeeri elust
Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti
aastas
Oli 11 lapse isa.
Pärast isa surma, võttis üle ta ameti
kunstikaupmehena.
Rahalistes raskustes Vermeer suri 43.
aastasena oma sünnilinnas.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sachiko
Õppematerjali autor
Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga
oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema
Johannes Vermeer C. Karus 2017 Jan Vermeer van Delft (31.10.1632 – 15.12.1675) Hollandi maalikunstnik Abikaasa Catharina Bolenesi Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist Maalijate gildi vanem, kunstikaupmees ja kõrtsipidaja Elas vaesena, isegi kui ämm oli rikas Vermeeri Looming Enamasti maalis ta tellimustöid - Pieter van Ruijven Kasutad kalleid ja eredaid värve Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest Enamasti olustikumaale maalis Maalid pakuvad läbilõiget 17
rikkalike loodusandide all, hakkab siiski silma hollandi natüürmortide teatav delikaatne intiimsus. Hollandi meistrite tööd ei ole kunagi esemetega üle kuhjatud, kompositsioonid on loodud sääraselt, et iga üksik ese maksimaalselt kõigi oma omadustega mõjule pääseks. Kui flaami natüürmordid mõjuvad eelkõige oma rikkalikkuse ja toredusküllusega, siis hollandi natüürmordid köidavad pigem sisemise soojusega. 20.Vermeer Erilise koha Delfti kunstnike keskel omab JAN VERMEER van DELFT (1632— 1675), kes on üheks vähemproduktiivsemaks kunstnikuks hollandi olustikumaalijate arvukas peres. Tema teadaolevate tööde arv ulatub umbes kolmekümne viieni. Kunstniku kõige varasemateks teosteks loetakse kaht enne 1656. aastat valminud maali: «Diana nümfidega» (Haag) ning «Kristus Marta ja Maarja juures» (Edinburgh). Intensiivsete värvikontrastide rakendamine ja nende harmooniline sulatamine pildi tervikusse jäigi peaaegu kõigi Vermeeri maalide üheks peatunnuseks
5) PEAMISED ŽANRID: PORTEEKUNST (sageli grupiportreed, vaatab vastu rahulik teovõimas energiline kodanik) OLUSTIKUMAAL (jõudeelu, lõbutsemist jõukate inimeste kodudes) NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone
(kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest. 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud. Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: ,,Ketrajad", ,,Pitsikuduja", ,,Teenija piimakannuga". Camera Obscura = varjude rojekteerimine töödele
· Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalikuntsniku ateljee" · ,,Pitsikuduja" ja ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" REMBRANDT Hermenz van Rijn 1606-1669 · Sündis Leidenis, jõukas peres, mistõttu sai hea hariduse. · Andekas juba noorena ning asus kunsti õppima Lastmani juurde
Kunsti tegemine ei jää küll päris soiku, kuid loodu on vähese väärtusega ja väheoriginaalne. *FRANS HALS vanem (1580-1666). Elas ja tegutses Haarlemis. Hals on hollandi portreekunsti looja. Halsi huvitas inimene kui füüsiline olend, siis kui isiksus ja hollandlane. *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN (1606-1669) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. "Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632 Õli lõuendil *VERMEER van DELFT (1632-1675) Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma töödes. Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. 5. Mida tehti renessansi ajal Eestis?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid