Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stepihunt (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on Stepihundi tunnused?
  • Milles seisneb traktraadi kirjutaja arust Harry pääsemine?
  • Millist rolli mängivad Harry eneseotsingutest Hermine Pablo Maria?
  • Miks mõistetakse Harry kohtuotsusega igavesele elule?
  • Miks võime öelda et Harry jaoks lõppeb see lugu positiivselt?
Stepihunt #1 Stepihunt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 789 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mati19 Õppematerjali autor
Analüüs H.Hesse teosest Stepihunt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
rtf

Stepihunt - Herman Hesse

ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt ­ elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi­maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist ­ loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse ­ stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed ­ teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine ­ varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt ­ Harry kaotanud sõbrad ja ka naise

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Hesse "Stepihunt"

maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt – elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi–maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist – loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse – stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed – teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine – varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt – Harry kaotanud sõbrad ja ka naise

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Stepihunt

Koju jõudes süvenes Harry raamatusse, mis kandis pealkirja: ,,Traktaat Stepihundist. Mitte igaühele". Traktaat Stepihundist. Ainult hulludele. Stepihundil oli kaks loomust, üks inimlik ja teine hundilik (tung ja vaim). Stepihunt oli õhtuinimene. Hommik ei toonud talle midagi head.Alles pärastlõunal ta elavnes, muutus rõõmsaks ja aktiivseks ning alles siis tulid talle head ideed. Stepihundil oli sõltumatuse ja üksilduse vajadus. Saavutatud vabaduses märkas Stepihunt, et ta on üksi, et ta on võõrandunud maailmast. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Ta tundis end alati kaitsetuna ja ohusolevana. Iga vapustus, iga valu, tekitas temas soovi surma läbi pääseda. Samas tahtis ta näha, kui kaua on inimene võimeline kannatama. 47. aastaselt otsustas Stepihunt, et oma 50.ndal sünnipäeval kasutab ta hädaväljapääsu. Mõnda ebameeldivust talus ta nüüd hulga kergemini, sest teadis, et kõik võis kesta ainult mõnda aastat veel.

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Carl Hermann Hesse

vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus. Harry Hallery eeskujul hakkab jutustajagi nimetama seda Stepihundiks, kuna see nimi tabab hästi Harry loomust ­ karjaellu ära eksinud Stepihunt, taltsutamatu, rahutu, üksildane ja kodutu. Harry Halleri märkmed on jutustaja arvates Harry katse oma haigusest jagu saada, kogu kuri läbi kannatada. Harry Haller on inimene , ,,kelle saatuseks on kõiki inimelu küsitavusi teravdatud kujul omaenda piina ja põrguna läbi elada." Harry Halleri märkmed toetavad juba tekkinud pilti tema võõrusest, rahutusest, ahistatusest, seesmisest lõhestatusest. Vaid harva saavutab ta kirgastumise kas siis muusika , luule või mõtte kaudu

Kirjandus
thumbnail
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine.

Kirjandus
thumbnail
28
doc

Keskkooli lugemispäevik

Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid o Võitlus iseendaga/isiksuse kahestumine/iseendaga läbisaamine.

Eesti keel
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus




Kommentaarid (7)

Kati06 profiilipilt
Kati06: Põhjalik analüüs ja palju informatsiooni .
16:53 13-01-2013
ele17 profiilipilt
Ele Orlovski: Tundub hea. Eks näeb kas aitab või mitte.
00:06 03-11-2010
merq91 profiilipilt
merq91: pole oma "hinda" väärt
16:57 14-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun