Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fausti kokkuvõte (2)

3 KEHV
Punktid

‘’ Faust ’’
See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks.
I. osa 1808, II. osa 1832 . Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..).
Teose filosoofiline alus
Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU.
Pühendus
Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud.
Eelmäng teatris - teatri direktor , kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist . Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded.
Proloog taevas - issand ja Mephistopheles räägivad inimesest. Mefisto kirub - inimene on väiklane, huvideta võrdleb rohutirtsuga. Issand ja Mephistopheles saliva kihlveo. Mephistopheles saab õiguse kallutada Fausti otsingute teelt kõrvale, tasuks saaks Faustil hinge.
I. osa - teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu kuidas neid teadmisi rakendada. Faust tahab leida elu mõtet, hetke, mis oleks nii kaunis, et sooviks seda peatada. ta ihkab teha midagi kasulikku - endale ja kogu inimkonnale. Eesmärk on nii tähtis, et ta on valmis kulutama sellele kogu elu. Issand saadab Fausti teele Mefistofelese, tõestamaks inimese tõeotsingute püsivust ja viljakust. Kõigepealt pakub Mefisto Faustile madalaid naudinguid - joomist , paradiisii elu.., kuid see ei köida fausti. Mephistopheles arvas , et iga inimese unistus on olla noorem.
FAUST II
Teises osas on Faust niiöelda suures maailmas, fantastika osa suurem. Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda.
I vaatlus
Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri lossi mis asub Pfalzis. Keisri õukond sümboliseerib kogu kodanlikku impeeriumi. Noor keiser ei ole tubli riigivalitseja, teda huvitab ainult riigikassa. Raha vajab ta isiklikeks lõbudeks. Keiser korraldab maskiballi, kuhu on kutsutud ka Mef ja F. F maskeerub rikkuse jumalaks ja Mef annab talle ka võimed. Keiser soovib, et F võluks talle antiikmaailmast Helena ja Parise. F tärkab soov millegi ilusa järele ja ta ei soovi, et Helena lahkuks.
II vaatlus
Tegevuskoht on F kabinet . Selgub , et sõber Wagner tegeleb alkeemiliste katsetega. ta püüab luua kuntstlikku inimest. Lõpuks on tal see katseklaasis olemas - Homukulus. Ta on erakordselt tark, kuid elab ainult katseklaasis. Faust tahab, et Homunkulus at vanakreekasse viiks ja at läheb sinna vibrato pidustuste ajal.
III vaatlus
Homunkulusel õnnestub F ja H kokku viia, ning neil sünnib poeg, kes on sündides täiskasvanu. Tema nimi on Euphorion ja ta on väga rahutu ja tema unistuseks on lennata . Aga teised kõik ütlevad, et tema tiivad et kannata at raskust. Euphorion hüppab kaljult alla ja kukub vanemate jalge ette. Temast java maga rüü ja lüüra. III vaatlus lõppeb eleegilistes (kurb) meeleoludes.
IV vaatlus
Mef veendub, et tema katsetused Fausti hinge eksituste teel endale saada on nurjunud. At pakub faustile piiramatut võimu. Nad on taas keisrilossis, ning faust aitab keisril vaenuväed hävitada. Tasuks saab at mereäärse maa.
V vaatlus
Faust harib maad lootuses jätta järeltulevatele põlvedele midagi vajalikku. Seni oli at olnud vaatleja ja analüüsia. Nüüd tunneb faust lõpuks ülimat õnne. Mefi lootus fausti hinge endale saada ei täitu. armastust, lootust ja usku kunai minetamastlunastas faust ennast ja läheb taevasse .
‘’Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab : vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas, nii noorest peast , kui ka kesk - ja raugaeast. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viib /--/
Fausti kokkuvõte #1 Fausti kokkuvõte #2 Fausti kokkuvõte #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jannnnu Õppematerjali autor
F - faust
Mef / Mefisto - mefistofeles

Sarnased õppematerjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10 klass
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

vaesus, joomine. Pärast sunnitööd oli sügavalt veendunud selles, et in ei sünni heana, vaid tal on sees nii headuse kui kurjuse alge, suurim ülesanne on võita endas kurjuse pool, iga heategu on võit kurjuse üle. Kurja poole väljalöömist provotseerivad veri ja võim. Kirjaniku ja inimesena nägi ta oma missiooni ligimestes headuse äratamises. Andis oma teostes 3 tüüpi: vene üliinimene, vene Faust ja vene Mefistofeles. Dostojevski teosed: 1862 ­ esimene kirjatöö: Balzaci "Eugene Grandet" tõlge vene keelde 1846 ­ "Vaesed inimesed"(lugu vaesest Piiteri noormehest. D näitab, et materiaalne ja vaimne vaesus on omavahel tihedasti seotud. Inimese headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Esikteos leidis väga hea vastuvõtu); 1862 ­ "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (2)

ingrid profiilipilt
ingrid: mis paganama failiformaat see on?
23:40 30-05-2009
feles profiilipilt
feles: saab avada wordiga
15:40 19-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun