Impressionism ja postimpressionism (1)

IMPRESSIONISM
Impressionism kujunes välja 1860-1900 Pariisis. See lõpetab järjest suurema loodustruuduse poole pöördumise ja õpetab järgmise põlvkonna kunstnikele heledate värvide kasutamist. „Tähtis pole see, mis on pildidl, vaid see, kuidas sa maalid.“ 1874 aastal toimus esimene impressionistide grupi näitus. Claude Monet „Tõusev päike“ andis stiilile nime.
Uuendused:

• impressionistid kasutavad maalides esemetele pealt näha mitte omaseid toone;
  
• õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti , maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid värve neid segamata. Teatud kaugusest vaadates segunesid need optiliselt, andesid kõrvuti olevad puhtad värvid õige tooni.) ;
  
• temaatika ja kompositsioon . (Impressionistid tõid oma maalile suurlinna elu. Nad kasutasid tasakaalustamata kompositsiooni, ootamatuid vakursse, eeskujuks fotograafia . Peamiseks motiiviks maastik .)
  

PLEIN -AIR = VABA-ÕHK
Eduard Manet (1832-1883)- Maalidel vastandus heledust ja tumedust. Mõjutas impressioniste oma tööde koloriidi ja huviga kaasaja vastu ja ise sattus hiljem nende mõju alla. „ Olympia “, „Eine roheluses“. Nende kahe maali süžee on klassikaline, kuid kujutatu on paigutatud kaasaega. „Baar Folies-Berqere´s“
Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. „Rowen’i katedraal “, „Kaljud Belle - Ile’is“.
Auguste Reinoir ( 1841 -1919)- „Tütarlaps lehvikuga“, „ Vihmavarjud “. Maaliobjektideks oli enamasti õrna portselanniku näoga naised või linnarahva lõbustused.
Edgar Degas- Lemmikteemadeks ballett ja ratsavõistlused. „Tantsija fotograafi juures“. Kasutas patelli. Iseloomulik omapärane kompositsioon.
Auguste Rodin- Tööd on maalilised ja varjundirohke pinnatöötlusega. Tegelaste meeleoluseisundi edasiandmiseks kasutas ta valgusevarjundimängu, teravalt piiritletud detaile ja riietuse sügavat voldistikku. „Mõtleja“, „Calaisi kodanikud“.
POSTIMPRESSIONISM
Peamised erinevused impressionismiga:

• impressionistid püüdsid tabada hetke, postimpressionistidele on olulised filosoofia, asjade ja nähtuste tõeline olemus;
  
• eitasid kodanlikku elukorraldust.
  

Paul Cezanne - püüdis edasi anda esemete struktuuri, rõhutas kontuure tumeda joonega , deformeerides teadlikult kujutatavat. Esemed tema natüürmortides sarnanaevad lihtsatele geomeetrilistele kujunditele ning maastikumaalidel on loodusvormis kujutatud suurte pindadena. Portreedes huvitas Cezanne’i ainult vormi edasi andmine, isiksuse sisemaailma ja meeleolu kujutamist ta ei taodelnud. „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“
Vincent van Gogh ( 1853 -1890)- iseõppinud maalikunstnik. Varasemad tööd on sünged, maalitud tumedate pruunide toonidega. „Kartulisööjad“ Impressionismi mõjul muutusid ta värvid puhtaks ja kirkaks ja eriliseks lemmikuks sai helekollane. Tema töödes kõik väreleb ja liigub, pintslitõmbed on nagu tuleleegid. Seda rahutut värelust piirab ta alati kindlate piirjoonte või kontuuriga. „Punased viinamarjaistandused“, „Viljapõld ja küpressid“, „Päevalilled“ Tema vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. „Tee küpressidega“ Temale maalimiseks kõlbasid kõik teda ümbritsevad objektid- maastik, portree või paar lääpas saapaid. Van Gogh’i peetakse koos Munchiga ekspressionismi rajajateks.
Paul Gaguin (1848-1903)- ütles lahti looduslähedasest maalimisviisist , sest see tundus talle tühisena. Tema meelest oli kunsti vaja värskendada barbaarsete rahvaste kunstiloomingu najal . Ta oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. „Nägemus pärast jutlust või Püha Jackobi võitlus ingliga“ Tahiitil kujunes välja kunstniku stiil- erksad värvilaigud ja selgete kontuuridega kujundid . Maalide tegelasteks on kaunid inimesed, eeskätt naised, kes on hingelt kui ka kehalt loodusega seotud. „ Turg “, „Kuninga naine“, „Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?“ Kujutas looduse, inimese ja Jumala ühtsust.
Henry de Touluse-Lautrec (1864-1901)- maalis kabaree lauljaid, kloune, tantsijaid, kõrtsi külastajaid. Sarkastiline , tähelepanelik kunstnik, iga tema maali tegelane on täpselt ja isikupäraselt portreteeritud. Maalid ja litograafiad on teostatud suurepärases lihtsustavas ja vaimukas maneeris. „Need kaunid daamid“
Uuendused, mida rakendasid oma loomingus postimpressionistid , panid aluse paljudele 20nda sajandi kunstivooludele, näiteks fovism , kubism , ekspressionism jne.