Barokk Hollandis Hollandis tekkis 17.sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlik, väiksemõõtmelised malid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu
täpsemalt, kuidas see meie ühiskonda positiivsemas aspektis kõnetab. Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on olnud ja on ka tulevikus inimressurssi orjastav ühiskondlik-majaduslik süsteem. Kapitalism põhineb seadusel: kas sina või mina, mitte iialgi sina ja mina üheskoos, on öelnud saksa riigiteadlane Karl Liebknecht. Kes oma öelduga toetab Karl Marxi teooriat: proletaarlased on kodanlaste, ehk kapitalistide „tänapäevased orjad.“ Kapitalism rikub nii perekondlikke alusväärtusi ega lase inimväärtustel tõusta. K.Marxi tekstist ja perekonnast on võimalik tuua mitmeid kõnetavaid seoseid, mis tõestavad seda kui suurelt kapitalistliku korra alluvuses väärtused perekonnast langevad ja muutuvad. Kus Marxi teooria järgi näeb kodanlane oma naisest ainult tootmisriista.Väites, et kodanlikud
suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud. Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond. Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised. Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele laienesid linna õigused ja privileegid. Kohalike suurkaupmeeste seast valiti raad ja linnapea, nad kuulusid koos jõukamate töösturite ja pankuritega nn kodanlaste kihti, nad võistlesid aadlitega mõjuvõimu pärast.
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning
ega ka millelegi muule. Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli esimene selles valdkonnas valminud uurimus K. E. von Baeri (1792-1882) doktoriväitekiri Eestlaste endeemilistest haigustest, mis valmis aastatel 1810-1814 kestnud meditsiiniõpingute tulemusena. Peamine erinevus talupoegade ja kodanlaste vaadetes puhtusele põhines arusaamal hügieenist. Igapäevases elus sellele erilist tähelepanu küll ei pööratud, aga samas oli mustus talupoja jaoks teatud olukorras isegi häbiväärne. Pidudel ja tähtsatel sündmustel pidi alati olema puhas, hoolikalt pestud ja ka kenasti riides. Kodanlaste puhtuseideaalide 2 Hügieenioludest ja argikultuurist
1. Klassikalise kunsti üldiseloomustus. Klassikaline kunst võttis eeskuju antiikkunstist. Oli tõsine, rande ning püüdis väljendada moraalseid ja eetilisi tõekspidamisi. Suunatud oli enam kodanlaste kui aadlike maitsele. See idealiseerid antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine
Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed
natüürmort ja maastikumaal. OLUSTIKUMAAL EHK ZANRIMAAL Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada inimesi nende igapäevamiljöös - laua ääres söömas, vestlemas, kirju lugemas, musitseerimas, lastega tegelemas jne. Iseseisvaks zanriks kujunes olustikumaal Hollandis. Suurte usupiltide asemel eelistati raha kulutada maalidele, mis kujutasid tõepäraselt nende endi elu ja millega sai kaunistada oma kodu seinu. Hollandi olustikumaali eripäraks on see, et kunstnikud kujutasid kodanlaste ja talupoegade elu, rahva lõbutsemist, aga mitte ränka töötegemist. NATÜÜRMORT Ka selles zanris olid hollandlased eestvedajateks. Nad leidsid, et maalimisobjektiks ei pea alati olema inimene, vaid võivad olla hoopis teda ümbritsevad asjad. Hollandi natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, kristallpokaalid, luksusköites raamatud, eksootilised puuviljad jne. Kunstnikud tahtsid jätta muljet, nagu oleks see kõik laua peal juhuslikult
Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee
tundma. Kuulsad rokokookunstnikud Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis oli meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja uhkeldavad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Kasutatud: http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo Väike Entsüklopeedia Pildid Jean Baptiste Simeon Chardin Rokokoo ajastu naine
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat
Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavad olid ta natüürmordid. Erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Antonie Watteau Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil.
4 Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) - Tema maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, samas mitte vulgaarsed ega toored. Kuulsad muusikud rokokoo stiilis Jean Philippe Rameau Louis-Claude Daquin 5 ROKOKOO
paksult rahvast tis Oli ta mahe ja peenetundeline. Pateetilist usu- ja mtoloogiaainelist kompositsiooni, Suursuguseid ja elegantseid aristokraadiportreid. Portreemaalis- paraadportree Portreede peen ttlus ja krge vrvikultuur Suureprane vaikelude - natrmortide maalija HOLLAND Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Tagasihoitumaks ja lbinisti realistlikuks, tetruuks. Enamasti olid pildid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mtmetelt vikesed- vikesteks hollandlasteks Eriti armastati anri- ehk olustikumaali. Elumnude nitamise lesannet teenisid ka natrmordid. Kallid hbenud, kristallpeekrid, lbi-paistavad klaasid vi siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad kpse puuviljaga, mida vluva pisiasjana tiendab mni putukas vi liblikas, samuti terved laua-tied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel.
seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlikud, väikesemõõtmelised maalid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud zanrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: 26 Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669). Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. On ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu
· Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine · Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid. Aadliks- kellest lõviosa oli baltisakslased, mõningal määral vene rahvusest mõisnike Kodanluseks- peamiselt baltisakslased või venelased, aga kasvas ka eestlastest kodanlaste arv. Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine · Juhtivad poliitikud olid Jaan Tõnisson(1868-1941?) TÜ, kõrgharidus
märtsil tsaar majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite poliitilisi õigusi dünastia valitsemine Venemaal. Ajutise Valitsuse *talupoegade eesmärgid 1) kaotada mõisnike juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. eesõigused 2) kehtestada õiglased maa- ja rendihinnad *kodanlaste eesmärgid 1) saavutada üldine 1917. a oktoobrirevolutsioon valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele * Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a., arreteeriti Ajutine Eesti olukord pärast 1905. a revolutsiooni: Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim.
,, Paradiisiväravkõrgrenessansi(15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse)Bramante ante, väike kabel (nn tempietto), mille alumistkorrust kaunistab sammastest ümbriskäik,rooma peetri kirik.Michelangelo Buonarroti,peetri kiriku kuppel Andrea Palladio Giorgio kirik Veneetsias. Kirjelda rikaste kodanlaste elamuid. Lk: 38-39 Millised olid enim kasutatud teemad renessansi maalidel Itaalias ja Madalmaades? Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kirjelda kõrgrenessansi skulptuureja nimeta kuulsaim skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. . Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ANTOINE WATTEAU (1684-1721) 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse.
Mahe ja peenetundeline. 38. Mis on paraadportree? Sellisel pildil kujutab kunstnik inimest meeldiva ja väärikana, kui vaja- ka noorema ja ilusamana. Suurt tähelepanu pööratakse riiete kujutamisele. 39. Mis riigi kunstnikud olid Jan Vermeer van Delfi, Frans Hals ja Rembrandt? Hollandi 40. Kes on ,,Väikesed hollandlased"?Miks neil selline nimi on? Hollandi maalikunstnikud V. van Delfi, F. Hals ja Rembrandt. Neid nimetati nii, kuna nende maalid olid väikesemõõdulised, mõeldud tublide kodanlaste elutubadesse. 41. Missugune koloriit on iseloomulik J.Vermeeri töödele? Kollakates ja sinistes toonides külm koloriit. 42. Mida suutis hollandi portretist F.Hals kujutada väga elavalt ja vaimukalt? Naeratavaid inimesi 43. Kes on Hollandi ja keda peetakse kogu maailma maalikunsti üheks suurimaks talendiks? (kirjuta ainult kunstniku nimi) Rembrandt 44. Mis oli Rembrandti lemmikvärvideks? 45. Kirjelda, missugused olid Rembrandti tööd ajal, kui ta oli Saskiaga abielus ning kui ta
10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens, armastas maalida teemadel Piibel, antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte. Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad. 12.) Iseloomulik Hollandi maalikunstile: Tagasihoidlikus ja realistlikus. pildid polnud mõeldud enam kirikute ja losside seintele vaid kodanlaste elutubadesse ning olid mõõtmelt väiksemad, Hollandis maaliti olustikumaale 13.) Rembrand oli hollandi kuulsaim maalija. alguses maalis rikkalike, kullakas toonis. elurõõmust pulbitsevaid pilte, hiljem maalis sügavamaid ja kurvemaid pilte 14.) olustikumaali kunstnik Jan Vermeer Van Delft - talle oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt
Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) juutide valduses ja ka võim. Juudid ja kodanlus ühinesid. Silmapaistval hulgal oli Õhtumaa kodanlaste hulgas juute. Juudid olid raha peal väljas kuid mitte alati ainult raha peal. Raha oli põhk nende jumala ees. Raha oli üksnes vahend muude asjade saavutamiseks. Juudid hoolitsesid piinliku täpsusega selle eest, et nende lapsed saaksid parima võimaliku hariduse. Ja varasest noorusest peale pühendati lapsed usku, kommetesse, salateadustesse mis kõik on ükssama, moodustades tava sisu. Juudid olid kirjaoskaja rahvas hallidest aegadest; palju enne kui eestlased selleks said
Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus. Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart, kelle järgi see katusetüüp ka nime sai. Mansardkorrus ehk mansard on mansardkatuse all paiknev katusekorrus. 15. Miks nimetati hollandi kunstnike ,,väikesteks hollandlasteks" Millises maalizanrites nad maalisid? Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja losside seintele. Seepärast tehti need mõõtmetelt väikesed. Peaaegu üldse ei maalitud usulisi või mütoloogilisi pilte, peamine oli olustikumaal, autoportreed ja lähedaste portreed. 16. Kuidas iseloomustad hollandi natüürmorte? Hollandi natüürmordid kujutasid isuäratavaid roogasid, hõbe- ja portselannõusid ning hiilgavpuhtad kristallklaase. N. P. Claesz ("Vaikelu kalkunipirukaga"), W. Kalf ("Vaikelu lauanaõudega"). 17
rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst. Barokk: pidulik, toretsev ja uhke. Barokkmuusika üldiseloomustus
järeleandmised, revolutsiooni taandumine, lüüasaamine ja tagajärjed). Kodanlus tahtis aadlikega võimu jagada ja hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Alguse sai Itaaliast ning sealt levis see edasi Euroopasse. (Saksamaa, Austria, Ungari). Valitsejad kehtestasid põhiseaduse või hakkasid seda välja töötlema, kutsuti kokku rahva esinduskogud, sätestati kodanike demokraatlikuld õigused ja vabadused. Kodanlaste hulgas süvenes poolehoid tugeva käega poliitikale, mis lõpetaks riigis korratused. Tugevnesid monarhistlikud meeleolud. Louis Bonaparte kuulutas end keisriks Napoleon III nime all. Presisimaast sai konstitutsioonilene monarhia. Revolutsioonisündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi tulevikuks. Ühiskond politiseerus ja tekkisid eripalgelised poliitilesed klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid.
kontraste, ootamatuid, kõnekaid pause. 18. sajandi keskel hakkas muutuma muusikaelu institutsionaalne korraldus kunstmuusika väljus otsustavalt kirikust ja õukonnast. Juba Händel kirjutas oma vaimulikud oratooriumid kontsertteostena, mida esitati teatrites ja kontserdisaalides. 17. sajandi lõpus oli Inglismaal pandud alus kodanlikele kontserdiorganisatsioonidele, 18. sajandil hakati avalikke kontserte andma nii linnades kui aadlike ja jõukate kodanlaste majades. Paljudes Euroopa linnades korraldati kontserdisarju, hakkasid ilmuma muusikalehed, tekkis avalik kontserdikriitika. Sama võis näha ka kirjanduses tekkisid mitmesugused kirjanduslikud ringid, valgustusaja vabameelesete vaadete levikule oli loodud vastuvõtlik pinnas. NB! Tekkis uus muusikaesteetika, mis püüdis muusika olemust avada. Ilmusid mitmed muusikaraamatud-õpikud: Rameau` ,,Harmooniatraktaat" (1722, õpetus loomulikele alustele
Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või
· Loomaaed · Püha Knudi kirik, keskaegne palverändurite sihtkoht (vt Joonis ) Aleksandra Zeregelja Joonis . Püha Kruudi kirik1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Odense Aleksandra Zeregelja 3.1.1.1 Kopenhaagen 4.1.1.1 Ajalugu Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856. aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate järvede taha hakati kiiresti välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,mille näiteks on järgmised linnaosad: · Østerbro · Nørrebro · Vesterbro · Frederiksberg Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ning rohealade puudumise näol. 1920ndate lõpuks oli selge, et tollal ca 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine
Rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust, mis tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu, aidates kaasa totalitarismi levikule. IV 1. I MS mõju Vene impeeriumile: Sõjas osalemine käis Venemaale üle jõu. Tekkisid rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv ( rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, 1916. a lõpul küpses haritlaste, kodanlaste ja aadlike seas plaan teostada paleepööre ja seada sisse Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia) Puhkes veebruarirevolutsioon, mille ajendiks oli petrogradi vilets varustamine toiduga. Nikolai II mõistis, et on kaotanud rahva ja sõjaväe toetuse ningi 1917 a märtsis loobus troonist ning andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. 2. millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917. a võimule? Nad lubasid rahvamassidele kõike, mida viimasedsoovisid: rahu, leiba, maad
Rühmitusse kuulusid veel Eduard Vilde, Gottleib Ast, Aleksander Keskküla, Fr. Tuglas. Neid pooldasid noored üliõpilased ja gümnasistid ning osa haritlasi ja töölisi. Nemad tahtsid sotsiaalset õiglust, demokraatlikke vabadusi ja eestlaste õigusi. Tahtsid demokraatlikku vabariiki. 2.1905a. revolutsioon: põhjused, olulisemad sündmused, tagajärjed Põhjused: Puudus parlament, valitses tsaari piiramatu võim. Puudusid kodanlikud õigused, eksisteerisid sotsiaalsed vastuolud kodanlaste ja lihttööliste vahel. Venestamine ja venelaste häbistav kaotus Vene-Jaapani sõjas. Ajend: Verine Pühapäev, mil Peterburis tulistati rahumeelseid demonstrante. Olulisemad sündmused: 1905a. toimusid ülevenemaaline üldstreik, mille peale andis tsaar välja 17. okt. manifesti, mis lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Toimus Uue turu veresaun relvitu, rahuliku rahva tulistamine. Eesti, Tartus toimus rahvaasemike koosolek, kus mindi ikka tülli. 1905a
teoseid ta arvustustes propageeris. Shaw´ peaalaks sai kodanliku ühiskonna sissekasvanud traditsioonilisi tõekspidamisi ja eksikujutlusi pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama. Sageli selgitas ta oma vaateid ka näidendile lisatud eessõnas. Shaw´ esimesed, teravalt sotsiaalkriitilised lavateosed ,,Leskmeeste majad", ,,Seelikukütt" ja ,,Mrs Warreni elukutse", koondatud tsüklisse ,,Ebameeldivad näidendid", käsitlevad peamiselt auväärsete varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus. Järgmises sarjas ,,Meeldivad näidendid" asendab kirjanik satiirilise valgusse ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad. Sarjas ,,Kolm näidendit puritaanidele" ründab silmakirjalikku vagatsemist ning näitab üksilduse traagikat kui võimu paratamatut kaasnähtust. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid ,,Inimene ja üliinimene", mis süveneb tugeva
Kutsuti kokku Frankfurti parlament, Prantsusmaal kukutati kuningavõib ja kuulutati välja II vabariik.Anti rahvale puhkusi,pensionit,suuremat palka. Austria-Ungaris toimus ungarlaste ületõus koos teiste vähemusrahvastega.Venemaa saatis oma väed seda maha suruma. Tulemused: Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad. Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile. Laienesid inimõigused. Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse. Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal. EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole. Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest.Tähendas ajaloo idealiseerimist. ,,Jumalaema kiriku kellamees". Tekkis mõiste romantika.Asuti ajalugu uurima, hakati
13. saj. oli Marco Polo teinud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast. Maailmapildi aluseks oli kartograafide süsteem. Õpiti kasutama kompassi ja astrolaabi, viimasega sai merel laiuskraade määrata. Põhjused taheti leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tagajärjed Euroopale inimeste maailmapilt avanes, kujunes maailmakaubandus, mille keskmeks sai Atlandi Ookean; veeti sisse palju kulda ja hõbedat algas inflatsioon. Kaubandus- ja tööstusettevõtted koondusid kodanlaste kätte, õppisid tundma palju uusi taimi ja loomu, nt. ananass, päevalill, kalkun jne. Tagajärjed Ameerikale avastasid nt. hobuse, kuke, kana, sea, lehma, veise jne. Hävitati põlisrahvad, hakkasid levima nakkushaigused, Aafrika mandrilt hakati hõimudepealikelt ostma hõimude liikmeid. USUSÕJAD Prantsusmaa 1562.-1598. a. Põhjuseks oli katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (e.protestandid). Oluliseimad sündmused on näiteks 1572. a
Kultuur Muusika Hollandi rahvamuusikat iseloomustavad lihtsus , tagasihoidlikus , range diatoonika ja huumor. Tuntumad heliloojad on J.P. Sweelinck , A. Diepenbrock ja B. Zweersi. Alates 1948 peetakse Hollandis populaarseid muusikafestivale. Kunst Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid.Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606--1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust
revolutsiooni lävele. Süvenevat kriisi näitasid: *rahutused sõjaväes. *majanduslik kaos (tööjõu ja tooraine puudus). *transpordi ja kütuse kriis, nälg suurlinnades. *Venemaa majandus oli haavatud. *keisrivõimu autoriteedi langus. *rahulolematuse üldine kasv. *sõjalise majanduslik ja moraalne allakäik. *rahvuslikud vastuolud. *aktiveerus töölisliikumine. *rahulolematus linna põhjakihtide, haritlaste, kodanlaste ja aadli hulgas. Veebruari revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toitainetega. 23-27 veebruar läks võim Petrogradis ülestõusnute poolele. Revolutsioon levis ka teiste Venemaa linnades. 3.märtsil 1917 loobus Nikolai II võimust. Võim anti üle Riigiduuma ajutise komitee moodustud ajutisele valitsusele. Venemaal kujunes välja kaksikvõim: A)tööliste ja soldati saadikute nõukogud, eesotsas Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud.
mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õue.
Eraomand riigistati (natsionaliseeriti) Müüginormide kehtestamine Rahareform Elatustase langes Eesti Rahva Ühisabi (rahva algatusel) Kultuurielu nõukogustamine Ebasoodne olukord Eestile Tsensuur Marksisismi, lenenismi autorite looming Tsensuur Kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid Kodanlaste suhtes 7800 elaniku hukkamine 1941 küüditamine (22. juuni) sõjavangid, SS-leegion 20. Eesti SS-diviis, sundmobilisatsioon MÕISTED__________________________________________________________________ Umsiedlung- baltisakslaste ümberasumine Talvesõda (1939-1940) Quisling- kollaborant, reeturlik koostöö tegija vaenlasega Interreegnum- võimuvaakum SARK- Siseasjaderahvakomissariaat SARK=NKVD
1917.aasta juunis toimus Tallinnas esimene Eesti Sõjaväelaste kongress. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Päts esindas kodanlikest rahvuslasi nende võitluses revolutsiooniliste sotsialistidega. Suvel tuli kokku Eesti Rahvuskongress. Kongress pidas koosolekut Estonia Kontserdisaalis, kui sinna tulid meeltavaldama bolsevikud. Nad piirasid hoone ümber ja tungisid sisse. Suudeti trügida juhataja laua juurde, kaasas plakatid kirjaga "Maha kodanlaste Rahvuskogu!" See aga ei meeldinud Pätsile mitte ja ta hakkas plakatikandjatele vastu. Alguses sundis neid lahkuma ja siis haaras neilt selle plakati ja viskas vastu maad puruks. Rahvas läks sellest täiesti pöördesse. Kuid Päts suutis jääda rahulikuks ja läks lahtise akna juurde, et pidada väike kõne. Ta ootas, kuni rahvas jäi vaikseks ja pidas siis rahulikult, kuid enesekindlalt oma kõne. Tema etteaste mõjus rahvale rahustavalt ja rahvamass läkski laiali.
juurdepääs võib viia muutused tööklassis. Meedia on instrument valitseva klassi käes. Marx väitas, et majandusliku omandi ja klassiühiskonna õiguspärsust on tihe side. Tänapäeva käsitlused näitevad, et meediaomandi suurt liitumist kapitalistlike ettevõtjate kätte ja ühtivuseid konservativseid suundmusi meedia sisus. Neomarksism. Marksistliku ümbertöötanud versioon (kontsentreerumine ideedele mitte materiaalsetele struktuuridele). Masimeedia on kodanlaste klassi omand. Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil. Hegemoonia laadi võim, mis oli kirjeldatud 20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass
Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (16291684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (16321675) intiimsetel piltidel
1. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine 20.sajandi algul: · Sajandivahetusel toimus Eestis poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja selged grupeeringud ja kerkisid esile uued juhid. · Tollane Eesti ühiskond jagunes seisuslikult: - Aadliks, kellest lõviosa moodustasid baltisakslased, mõningal määral oli ka vene rahvusest mõisnikke. - Kodanluseks: peamiselt baltisakslased või venelased, aga kiiresti kasvas ka eestlastest kodanlaste arv- rikkad talupojad, ettevõtjad, kaupmehed, haritlased. - Töölisklassiks: linnade vabriku- ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid. · Poliitiliste ideede poolest jagunes Eesti ühiskond: - Konservatiivideks: kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud (mõisnikud), kes olid huvitatud vana korra säilimisest ning olid vastu igasugustele uuendustele. Selle poliitilise tiiva sisemiseks
tema enese tahtmist ja ootust õigeks mõistetakse, saab Karin trammi all surma. Indrek jõuab sügavasse sisekriisi, ummikseisu, millest võib väljuda üksnes täiesti uuena või milles võib lõplikult murduda. Selle abieludraama tausta moodustab tõusikkodanlaste seltskond, kelle kultuuritust, kasumiiha, intriige ja naudinguhimu AHT väga satiiriliselt kujutab. Karakterikujutuse poolest kerkivad sellest seltskonnast eriti esile Köögertalid ja Itamid. Indreku ja kodanlaste vastasseis ei kujuta endast aga midagi muud kui igavest vaimu ja võimu konflikti. (AHT ise jäi alati puhta vaimu esindajaks, teda võib pidada üheks kõige sirgema selgrooga eesti kirjanikuks üldse.) Karini puhul on tegemist AHT kõige sügavama sissevaatega naise psüühikasse. V köide Tegevuspaigaks on taas Vargamäe. Olles kaudselt süüdi Karini surmas, tuleb Indrek siia „sunnitööle”, et töös lunastust leida ja hinges rahu saada. Ta
kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et „kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega“. Jaques Le Goff. „Keskaja Euroopa kultuur“. Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol
suhtes ükskõikne keskaja katedraalide suured säravad vitraazaknad jäävad kauniks peatükiks prantsuse kunsti ajaloos. Demokraatlikum, rahvalähedasem maal sai eluõiguse 17. sajandi barokk-kunsti näol. Kunsti tähtsamateks tellijateks olid ülekaalukalt feodaalne kõrgkiht ning kirik, kes maalikunstnikelt dramaatilisi pilte ootasid. Alles valgustussajandil, kui hakati korraldama kunstinäitusi ja kui hakati kritiseerima õukondlikku kunsti, leidis maalikunst tee ka kodanlaste kodudesse. 11 Suure Prantsuse revolutsiooni päevade maalikunst on unikaalne selles mõttes, et kunstnikud lülitusid otseselt oma loominguga toimuvatesse sündmustesse. Ennekõike joonistused, vähem maalid fikseerisid tähtsamaid sündmusi ja agiteerisid rahvast. 18. sajandil arenes kunstis välja klassitsistlik suund, mis esialgu revolutsiooni ülistas,
kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et ,,kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega". Jaques Le Goff. ,,Keskaja Euroopa kultuur". Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol
Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära võtmine, soovis väikest lava ja saali. Shaw:1856- 1950; Iiri-inglise. Põhiteosed- ,,Inimene ja üliinimene", ,,Südame murdmistemaja", ,,Püha Johanna", ,,Pymalion". Stiil- paradoksaalne, mõtteterav, sotsiaalkriitiline, filosoofiline, ideedraama, satiiriline. Teemad-varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus; ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus, isiksus, sõja (vastane), maailmaparandamine (armastus on täiendav teema). Pygmalion- põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi
läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 - Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse. 1808 Briti vägede saabumine, sõja algus. 1810 Prantsusmaa vägede lahkumine. 1820 Kodanlaste revolutsioon. 8 1822 Kuningas Joao VI naaseb ja kehtestab põhiseaduse. Tema poeg kuulutab Brasiilia iseseisvaks. 1875 Asutatakse Vabariiklik- ning Sotsialistlik Partei. 1891 Vabariiklaste ülestõus. 1908 Kuningas Carlos I ning tema poeg hukatakse Vabariiklaste poolt. 1910 Kuningas Manuel II loobub troonist ning kuulutatakse välja vabariik. Kiriku lahutamine riigist.
ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid- neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Naisi köögis, pitsi niplamas, kirja lugemas, üldse rahulikke argitoimetusi näeme Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus
Kutsuti kokku Frankfurti parlament, Prantsusmaal kukutati kuningavõib ja kuulutati välja II vabariik.Anti rahvale puhkusi,pensionit,suuremat palka. Austria-Ungaris toimus ungarlaste ületõus koos teiste vähemusrahvastega.Venemaa saatis oma väed seda maha suruma. Tulemused: Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad. Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile. Laienesid inimõigused. Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse. Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal. EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole. Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest.Tähendas ajaloo idealiseerimist. ,,Jumalaema kiriku kellamees". Tekkis mõiste romantika
konservatiivid, sotsialistid/sotsiaaldemokraadid, kristlikud-demokraadid ja kommunistid. 90-tel situatsioon mõneti muutus. n Liberaaldemokraatlikes riikides poliitika reeglina parem-ja vasaktsentristide vahepeal. Äärmusparteid suured häälepüüdjad ei ole. n Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide ulatus on kõige laiem pea kõigis riikides. Üheparteilised enamusvalitsused on erandid. Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Esimesed erakonnad olid kodanlaste rühmad, kelle eesmärk oli kaitsta oma huve maaomanike suhtes, kes kontrollisid riiki. 19. saj. lõpul olid liberaalid võimas poliitiline jõud. Eesmärgiks riigi ja ühiskonna eraldamine ning kodanikuõiguste tagamine. n Radikaalid olid demokraadid (masskodakondsus) ja reeglina monarhiavastased. Konflikt kirikuga (antiklerikaalsus), eriti katoliiklikes maades. n Tänapäeval on liberaalid oma kodanikuõiguste juurtest tulenevalt nihkunud
annaabi.ee 
