Rokokoo (1)

ROKOKOO
Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille – see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk -kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730 –1780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud.

Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses . Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall -lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit .

Arhitektuur

Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn Inglise park –sellise pargi idee pärines Hiinast. Püüti jätta mulje vabast puutumata loodusest. Olid olemas grotid . Inglise pargistiili loojaks oli aiakunstnik ning arhitekt William Kent .
Rokokoo arhitektuur on suunatud sisekujundusele. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju ebasümmeetrilisi ornamente, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.

Maalikunst

Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, värisevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud . Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst .

Skulptuur

Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina kujutati armastusjumalaid. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt tohutult suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga . Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene.

Tarbekunst

Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus . Eurooplastele uudsest materjalist ( portselanist ) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma.

Kuulsad rokokookunstnikud

Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis oli meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil .
François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja uhkeldavad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat.
Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida.
Kasutatud:

http://www.google.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo
Väike Entsüklopeedia
Pildid

Jean Baptiste Simeon Chardin
Rokokoo ajastu naine