LINNAD JA LINLASED (0)

LINNAD JA LINLASED Linnainimesi oli palju vähem kui talupoegi ja linnad olid tänasega võrreldes 
üsna pisikesed (üle 100 000 inimese on suurlinn). 
Kui kaubateed paiknesid ümber, vähenes mõnede linnade tähtsus, teiste oma
kasvas, nt. seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll, 
Vahemere kaubandus jäi aga soiku. 
Uusaja jooksul kasvas linnades kõrgepalgaliste riigiametnike arv, pealinnas 
elas ka hulgaliselt aadlikke ja ka nende eest hoolitsev suurearvuline 
teenijaskond. 
Ka haritud kihile, kunstnikele, muusikutele ja käsitöölistele pakuti tööd. 
Pealinnades ehitati suurte summade eest residentse ja avalikke hooneid 
(kirikud, haiglad), millega suurenes töökohtade arv. 
Varauusajal oli piir linna ja maa vahel teravam kui tänapäeval: linna ümber 
olid suured müürid koos linnaväravatega ja ehitati maju väga tihedalt, 
elukeskkond oli pime, kitsas, kanalisatsioon oli väga algeline ja enamasti 
sillutamata tänavatel oli loomade pidamiseks palju sõnnikut.
Linlased erinesid üksteisest tegevusala, staatuse ja jõukuse poolest väga 
suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud.
Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, 
õpetlased ja vaimulikkond.
Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised.
Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele 
laienesid linna õigused ja privileegid.
Kohalike suurkaupmeeste seast valiti raad ja linnapea, nad kuulusid koos 
jõukamate töösturite ja pankuritega nn kodanlaste kihti, nad võistlesid 
aadlitega mõjuvõimu pärast.