Barokk tunnused lühikokkuvõte (0)

Maa Barokki tunnused Tuntumad kunstnikud Nende t��d ITAALIA � Hakati j�ljendama varasemaid suurmeistreid � Eeskuju Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised v�i antiikainelised seinamaalid � Maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav � Realistlik suund kus vastupidi v�ga loomutruult kujutada � Hakati tegema nat��rmorti � Oluline oli liikuvus ja eluj �ulisus. � Caravaggio � P��dles t�etruuduse poole � Maalide tegevuspaik on v�etud tegelikust elust � Keldriluugivalgus � Poosid olid suvalised HISPAANIA � Loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. � Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele p�haku-legendidele kui ka t�etruudele portreemaalidele. � D�naamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. � El Greco � Francisco de Zurbaran (1599-1664) � Bartolomi Esteban Murillo (1618-1682) � Diego Velazquez (1599-1660) � Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende n�od k�hnad ja piinatud � Ekstaasis p�� ravad nad pilgu s�nge tumeda taeva poole � Teravad vormid � P�hakulugudes kui ka portreedel � Maalis portreid ja usulise sisuga kompositsioone � Suur osat�htsus oli m�stilisel n�gemuslikkusel � Teoste � lesehitus oli � Maalidzs valitseb karge ja askeetlik p�hitoon � Kujutab p�hakuid ja munki � Enam v�rvi ja kergust on kuusirbil seisvates madonnades, kelle � mber pilvede vahel lendlevad inglikesed � Ta joonistas palju religioosse sisuga pilte, oluline oli liikuvus � T�etruude portreede autor � L�i sadu pilte kuninglikust perekonnast ja �ukondlastest, k��bustest ja �uenarridest � M�ned suured maalid l�i Velazquez ka �ukonnaelu, ajaloo ja m�toloogia ainetel � Andis edasi esemete materjali, �hku ja valgust � Oluline oli tabada inimese iseloomu FLANDRIA � Maalijad eelistasid sooje k�pseid toone � Maalisid sujuvate v�rvi�leminekutega � Ilma teravate piirjoonteta � Nende t��des on palju heleda ja tumeda kontraste. Suur t� helepanu materjalide loomutruule edasiandmisele � Meelisteemadeks p�hakute kannatused ja v�ituslikult pingelised piiblistseenid. � Maaliti ohtralt ka m�toloogilisi lugusid , kaasaja s�ndmusi ja portreid. � Kasutati tugevaid valguse ja varju efekte � Peter Paul Rubens � Anthonis van Dyck'i (1599- 1641 ) � Ajaloolise, m�toloogilise v�i muu sisuga t�id � Figuurirohked kompositsioonid on barokip� raselt d�naamiline �lesehitus � Usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu j�u ja kirega � Hoogu, liikumist, pakatavat j�udu ja elulusti � Sooje h��guvaid v�rve, r�ivaste toredust ja ehete s�ra, tugevaid t�mmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega t�idlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja n�mfe � Piltidel olid h�sti vormikad ja t�idlased inimesed � Tema maalidel kolme nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast t�is � Oli ta mahe ja peenetundeline. � Pateetilist usu- ja m�toloogiaainelist kompositsiooni, � Suursuguseid ja elegantseid aristokraadiportreid. � Portreemaalis- paraadportree � Portreede peen t��tlus ja k�rge v�rvikultuur � Suurep�rane vaikelude - nat��rmortide � maalija HOLLAND � Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. � Tagasihoitumaks ja l�binisti realistlikuks, t�etruuks. � Enamasti olid pildid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad m��tmetelt v� ikesed - �v�ikesteks hollandlasteks� � Eriti armastati � anri - ehk olustikumaali . � Elum�nude n�itamise �lesannet teenisid ka nat��rmordid. Kallid h�ben�ud, kristallpeekrid, l�bi-paistavad klaasid v�i siis tumedal taustal erendavad lillekimbud , vaagnad k�pse puuviljaga, mida v�luva pisiasjana t�iendab m�ni putukas v�i liblikas, samuti terved laua-t�ied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. � Imeh�sti on hollandi nat��rmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. � Hollandi maastikumaalide loojad v� tsid abiks valguse ja �hu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning l�id v�ga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil n�eme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid k�lat�navaid. � Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes v�lja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. � K�rgele tasemele t�usis Hollandis portreemaal. � Suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja �hingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti v��rikates mustades r�ivastes, mida t�iendavad suured valged kraed ja k�tised. � Jan Vermeer van Delfti (1632- 1675 ) � Rembrandt (1606�1669) � Naisi k��gis, pitsi niplamas, kirja lugemas, �ldse rahulikke argitoimetused intimised pildid � Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu k�lje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes s�rama m�ne p�rlikee, heleda juuksekihara v�i tooli polstrinaela � Armastatuimad v� rvid on sinine ja kollane � Ta noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elur��must pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem s�gavad, t�sised, ka kannatust ja muret v�ljendavad maalid � Sellises kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete l�hedaste inimeste, ka abikaasa - palju kordi maalitud Saskia surm, tellijate t�dinemine ta kunstist ning vaesumine � Poolh�marusest toob valgusvoog esile imeliselt kiirgava ilme ja maheda pilguga n�gusid, elu n�inud vanakeste kortsulisi palgeid ja krobelisest kangast r��sid. � Piirdus soojade tumepruunide, kuldsete ning s�gavpunaste toonidega, vahel lisas ka tuhmi sinist ja ometi l�i ta oma maalides rikka ja mitmekesise maailma.