Honore de Balzac (1799-1850) Realismi üheks tähtsamaks alusepanijaks peetud Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tourais kodanlase peres(aadlipartikli de lisas oma nimele ise). Hiljem kolis pere Pariisi, kus Balzac ülikooli astudes juuraõpinguid valis.Juristi kutses pettus ta aga peagi ja otsustas hoopis filosoofia ja kirjanduse kasuks, nähes kirjutamises ühtlasi võimalust saada kuulsaks ja rikkaks. Jõukusest ja edust unistas Balzac kogu elu, kirjutamise kõrvalt katsetas ta mitme äriprojektiga(nt. trükikoda,ajakiri), kuid kõik need läksid järjest pankrotti, jättes Balzaci elu lõpuni suurtesse võlgadesse
omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST. Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks
ideoloogiast. Kõigepealt ideoloogiast endast: see kandis mingit ebamäärast kättemaksu motiivi, mis oli üles ehitatud järgmisele pildile. Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma. Seetõttu oli igasugune religioon halb ning tuli kõrvaldada
J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust · Tuntuim esteetikaalane töö `' Laokoon'' · Rajas saksa kodanlase draama ja tema näident on `' Minna von Barnhelm'' · 1796 esimene Saksa rahuslikkomöödia · Lessingu arvates võib peategelane olla tavaline inimene oma nõrkuste ja puudustega · Eitas tragöödia õpetlikku vajadust J.G. HERDER 1744-1803 · `' Tormi ja tungi'' liikumise juht · kogumik `' Rahvalaulud'' sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi rahvaste laule(läti, leedu ja eesti) · Tutvustas maailmale EESTI FOLKLOORI
enda vahel võistlema millegi nimel, millest ei saa neil kunagi küllalt Mis oleks siis kui kapitalismimõju meie ühiskonnas puuduks? Raha tähtsus ja üha kasvav väärtustamine on küll hirmutav, kuid kas pole õige väita, et kui meie ühiskonnas. Olgu selleks siis suurem või väiksem ühiskond, sest tulem on ikka sama. Ainult kasusaajate hulk on erinev. Ma tahan öelda, et kapital on jõud, mis paneb nii kodanlase, proletaarlase kui ka rumala just väärtustama seda ühte, milleks just on kapital meie ümber. Kui ei oleks sellist mõjuvõimsat ühiskondliku-majandusliku süsteemi, siis arvatavasti ei saaks me tuua näiteid arenenud ja täisväärtuslikest ühiskondadest, sest suuresti muutub nii meie elujärg, haritus, pakub garantiid sotsiaalsüsteemile kui ka saame olla tulevikus rohkem kindlamad kui varem, sest teame, et meie ümber loob just see sama kapitalism väärtusi, mida
elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) Ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult kiiresti iga konkreetse ühiskonna loomusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud olud ja kliima. Voltaire Jõuka kodanlase perekonnast pärit Francois-Marie Arouet Voltaire(1694-1778) pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Rousseau Genfis kellasepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna
Paraku ei ole rahvas valmis ülestõusuks ja tema kamp on rohkem huvitatud röövimisest kui õiglusest ning seetõttu annab Karl end vabatahtlikult kohtu alla. ,,Salakavalus ja armastus" Näidend. Tragöödia, proosavormis. See oli samuti poliitiline ja näitas seda, et aadlikud on võimu nimel kõigeks valmis, silmakirjalikud, valelikud ja kodanlased on palju elutervema suhtumisega. Väärtustavad pere ja au. Keskne probleem on seisukohalt ebavõrdne suhe presidendi poja ja kodanlase perest Luise Milleri vahel. President tahaks, et tema poeg abielluks hoopis võimukandja armukesega. Kuna poeg pole nõus, hakatakse Luiset santazeerima. Vangistatakse Luise vanemad ja sunnitakse Luiset kirjutama kirja, mis ütles, et ta pole presidendi poega kunagi armastanud ega polnud talle truu. Armuke läheb riigist minema. Lõppeb traagiliselt. Presidendi poed mürgitab Luise ja enda ning surevad. Lõpuks president saab karistatud, kuna tema käsilane reedab ta saladused
3. Aja otstarbekam kasutamine 4. Juhtmotiiv "Aeg on raha" 5. Ratsionaalsus mõistuspõhine mõtlemine 6. Vähenes tunnete ja kommete roll 7. Kasvas bürokraatia 8. Tööaeg domineeris puhkeaja üle vajati konveiertöölisi 9. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi 10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Sotsiaalse jaotuse muutumine 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4
pöörama tähelepanu mõisa majandusliku kandepinna tõstmisele. Mõningatel andmetel taotles just Turmann mõisale viinapõletamise õiguse. Mõisa omanik elas ise Tallinnas, lasi m õisa asju kohapeal korraldada sobitajal (1893. aastast Heinrich Somberg alates 1910. aastast August Schmacling). Laiendati m õisapõlde, pandi alus nuumhärgade kasvatamisele, t õsteti lüpsikarjanduse ja aianduse taset. N äib, et kõikjalt kust võimalik püüti tõsise eestlase ning uusrikka kodanlase kombel pigistada v älja maksimaalne tulu. Mõisas töötas viinavabrik (viinameister H. Somberg), mõisasüdamikust 1 verst eemal asus tellisel ööv aastatoodanguga 300 000 tellist. R õhku pandi metsanduse kaubanduslikule osat ähtsusele (metsnik I. Sipp elas mõisasüdamikus) A. W. Kröger Estländisches Verkehrs und Adressbuch f ür 189394 Riga 1892. A. Richter Baltisches Verkehrs und 8 Adressbächer, Bd
võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses Kasvas vajadus haritud tööjõu jârele Elatustaseme üldine tõus
eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi ,,Neruväärsed eputised"-see meeldis ka monarhile, misjärel M 'ile kuulus tema isiklik soosing. *läks viis aastat, ennem kui M sai lavastada oma ühe kuulsaima näidendi ,,Trtuffe".*Teda kritiseeriti palju. Loomingu
ekstravagantsuse levikule. 7 Sombart toetab de Vriese kaubavahetus-teooriat kahe näitega: tulbimaania 17 sajandi Hollandis ja graafika ja maalide ihalus kapitalimahutusena. 16 sajandi keskel saabusid tulbid Ottomani impeeriumist. Muutusid staatuse sümboliteks. 1637- 1639 tulbi hind tõusis 10kordse käsitöölise aastapalga kõrgusele. Graafika ja maalid olid detailidest nii rikkad, et nad said justkui kataloogideks kodanlase eludest. Kuna maad ei olnud saadaval, siis mahutati oma kapitali kunsti. Igaljuhul, kui kapitalismi arenedes luksus saab üha laiematele massidele kättesaadavaks, siis nad mitte ainult ei demokratiseeru vaid nad ka ratsionaliseeruvad ehk nad muutuvad moesuunadele vastuvõetavaks. Mitte enam rikaste vajadus vaid suurtootmise programmeerida. ,,Moderne tarbija on samapalju moe poolt kontrollitud kui eelmoderne oli tarbimisseaduste pootl kontrollitud" 3
Montesquieu pidas despootiat kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtetem, kus parlament annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu.[1] Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis. [5] 2) François-Marie Arouet Voltaire(1694-1778), kes oli pärit jõuka kodanlase perekonnast. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõikide inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi:rikkad käskijad ja vaesed teenijad. Kardinali kokk võib öelda: ,,Olen samasugune inimene nagu mu härragi. Kui türklased vallutavad Rooma, saan mina kardinaliks ja minu härra kui ma ta üldse teenistusse võtan kokaks." Voltaire külastas Preisimaa kuninga
Dionüüsiline printsiip nautida elu kuni see lõpeb. Võtmemõiste oli tal pricipium individuationis. Lääne inimese maailma keskpunkt on tema individuaalsus. Me oleme uhked oma individuaalsuse üle. Lääne inimese alus on individuaalsus nietzche arust. Individuaalsus on inimese jaoks omamoodi raske koorem Nietche näeb neis printsiipides dünaamikat. Ta ei tervita apolloonilist kuid näeb seda lääne kultuuris. Wagnerit tunnustas alguses nietzche kuid temast sai hiljem saksa kodanlase meelelahutuse vorm ja ta taandus temast. Käsitlus jumala surmast. Probleem, et inimesed on jumala tapnud. Ühes nietzche teoses kirj tegelast, kes otsib jumalat ja tema üle tehakse nalja. Käib laternaga ringi ja ei leia. Tegelikult on jumal need inimesed ise. Valgustajastu idee, et on tulnud mõistuse jõud. Keegi ei ütle enam, mis halb või hea, aga inimesed teevad ise mõistusega vahet. Käib välja antiigist lähtudes, et tõde on kokkuleppeline. Wille zue macht. Võimu tahe.
haljasala ja linnametsa/pitstu mõõtmed, Linnade kasv tõi kassa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puietseed ja promenaadid. Tähtsal kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. Uute taimede sissevedu. 19.saj esimesel poolel: Vastandus Inglismaal maastikupärasele kujundusele uusklassitsistlik aiakunst. Fookusse tõusis korrapärase plaseeringuga lille- ja/vüi arhitektuuresete elementidega aed. Kodanlase aed eeslinnas või maavillas oli lihtne, suuruselt vähem kui 1 ha ja stiililt sageli varasemate kujundussuundade süntees. Kasutusele võeti renessanssparterid(prnts, hollanid ja inglise stiilis lillepeenrad). Uus nähtus- kiviktaimlad ehk alpinaariumid. 20.saj alguse aiakunsti tunnusjooned: Korrapärane aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja ,,vanaaegsete" taimede kasutamine 18. Pargid ja aedlinnad (19
Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu. Täitesaatev võim võiks tema arvates täita seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689-1755) Voltaire Jõuka kodanlase perekonnast pärit Francois-Marie Aroute Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teeniad". Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida
skulptuuriga. 1. · Cagnes-sur-Mer Linnake Vahemere ääres Nice'i lähedal. · Jean Renoiri ema tuba lõhnas naftaliini järele. · Pierre-Auguste ei usaldanud elektrivalgust. · Kunstnik sündis Limoges'is 1841. aastal. · ,,Tavakohaselt sai dokumentideta leidlaps ainult eesnime, millele lisati hiljem enamasti tema toitja liignimi." · Auguste rääkis alatasa ,,kätest". (Rumalad käed, vaimukad käed, kodanlase käed, lõbutüdruku käed) Tundmatute üle tuleb otsustada käte järgi. · Passy Luksuslik kvartal Pariisi XVI linnajaos, kunagine söepõletajate küla. · Limusiinlane Limousini maakonna elanik · Pariisis oli 1 200 000 elanikku, valgust andsid õlilambid, joogi- ja pesuvett saadi veekandjatelt, vaesemad tõid seda purskkaevudest. · Renoir suri 1919. aastal. · Abielulahutus sai seaduslikuks.
seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Võimude lahususe käsitlust peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. Voltaire: Francois-Marie Arouet Voltaire (1694-1778) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau: Jean-Jacques Rousseau (1717-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta ema suri sünnitusel
ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedžeride revolutsioonist. Kujunes keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule
ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedzeride revolutsioonist. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule.
lihtsust ja harmooniat, samas ranget ning täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre. Näiteks luule puhul oli autoril lubamatu isiklike elamusi kujutada, tragöödia ained pidid olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre, nagu eepos, ood, idüll. Moliere'i peetakse Prantsusmaa klassitsismi suurimaks komöödiakirjanikuks. Sündis 17. saj Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri perekonda. Moliere'ist isa ametijärglast ei saanud, mees loobus ka advokaadikarjäärist, kuigi juristidiplom oli ülikoolist omandatud. Tundes varakult huvi teatri vastu, asutas ta teatritrupi, milles tegutses nii komödiograafi, lavastaja kui näitlejana. Ebaõnnestunud alguse järel Pariisis suundub trupp 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale, kus rännati ühest paigast teise. Jõudnud tagasi Pariisi, lavastas trupp
kunstinähtuste kasutamist sotsiaalsetena. Osalt vaadatakse kunstinähtusi kui sotsiaalseid, osalt kui eraldiseisvaid, mida tuleb vaadelda väljaspool ühiskonda. Pm asi iseeneses. Schlegel on esimesi kirjutajaid, kes kunsti seabki reaalsusest kõrgemale ja selle kõrgema oleku saavutamise põhimõtteks nimetab ta irooniaks. Ka iseenda suhtes on see iroonia rakendatav. Schlegel asetab kunsti vastuseadesse reaalse maailmaga. Sisaldab ka kunstniku ja kodanlase vastuseisu. Fragmentides läheb oma teooriaga edasi, võtab kõne alla romantilise poeesia. Püüab määratleda, mis on romantiline poeesia e uus poeesia. Suunatud normeeriva esteetika vastu. Laiemas plaanis ka klassitsistlike kunstinõuete vastu. Juba kriitilistes fragmnetides Schlegel loob omamoodi vormi - fragment, mis kasvab välja varasemast valgustuslikust vormist nimega maksiim. Lähtub romantikute ühisest arusaamast, et üks mõte on paremini väljendatav
kunstnike näiteid, lisasid mõned teosed (montaazid, kollaazid). Andsid välja albumeid jne. (Esimese Dada esikaas-> HANS (JEAN) ARP 1887-1966 / automaatne joonistamine ilma mõistuse kontrollita, juhusele tuginev; dada seltskonna silmis esindas Zürichi rahvas just sellist keskklassi publikut, mida nad said nörritada, normaalse kodanliku kultuuri vastu nõrdimust näidata (kõik kuritööd tehakse keskmise kodanlase kätega kõik on süüdi, nemad on süüdi miks see sõda käib sest ilma kuuleka rahvata ei saaks kindralid midagi teha) Kui Zürichi dada tegeles rohkem kirjanduse ja etenduskunstiga siis mujal tehti ka rohkem maalikunsti jms. New York: Armory Show eesmärk tutvustada Ameerikas uuemat Pariisi kunsti. Duchamp oli Pariisis üks neist kes läks kaasa seda näitust korraldama ja jäigi sõja ajaks Ameerikass MARCEL DUCHAMP 1887-1968
kaupmehed, väikegildide tsunftidesse kuuluvad käsitöölised · Juhtiv organ raad-magistraat(täiendas ise ennast) - Seadusandlik-,täitev- ja kohtuvõim ning majanduselu ja otsustas kodanikuõiguste andmise - Kodanik pidi olema luterlane, ,,väärika" (saksa) päritoluga, kodanlase ametioskustega(kaupmees, sobilik käsitööline) ja omama kinnisvara linnas - Mittesakslastele võimatud tingimused · Tulemus: nt 1782 Tallinnas 10 500 elanikku: - Kodanikest sakslasi 94,5 %, rootslasi 4,5% ja taanlasi 1%= kokku u 50% elanikkonnast: - Pooled Tallinna elanikkonnast(nt töölised) olid ilma
territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Voltaire ja valgustatud monarhid. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau kommunalism: volonté générale. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks
nälja pärast läinud halvale teele. ,,Pickwick-klubi järelejäänud paberid", ,,Oliver Twisti seiklused", ,,David Copperfield"-autobiograafiline teos. c) William Makepeace Thackeray suhtus kriitiliselt kodanlikku maailma ja kujutas oma teostes ,,Snoobide raamat" ja ,,Edevuse laat" silmakirjalikkust kodanlikus ühiskonnas. d) Charlotte Bronte teosega ,,Jane Eyre" e) Emily Bronte teosega ,,Vihurimäe" Inglise realism: a) Iseloomulik huumor ja satiir kodanlase ja aadli kujutamisel b) Rohkesti romantilisi jooni c) Võitlev hoiak prantslased seevastu lasevad faktidel kõnelda d) Meeldib moraliseerida Saksamaal tekkis realism hiljem ning selle kujunemine võttis kauem aega. Heinrich Heine kritiseeris teoses ,,Reisipildid" Saksa olusid. Poeem ,,Atta Troll" ründas saksapärase ülistamist, luulekogu ,,Uued luuletused". Vene kirjanduses esindasid realismi Fjodor Dostojevski psühholoogilise romaaniga ,,Kuritöö
aleksandriin. Madalaid seiku, füüsilist vägivalda, labaseid väljendeid ei tohtinud tragöödias olla. Sündmused pidid mahtuma 1 ööpäeva ja 1 tegevuspaika suurem tõepärasus. Üleloomulikkus on taunitav, seiklused ei sobi enam tragöödiasse. Sündmustik pidi mahtuma kõnesse, seega monoloogide osa kasvas pikad arutlused, mõtisklused, analüütilisus, psühholoogilisus. Moliere on Prantsuse klassitsismi suurim komöödiakirjanik. Sündis 17. saj Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri perekonda. Moliere'ist isa ametijärglast ei saanud, mees loobus ka advokaadikarjäärist, kuigi juristidiplom oli käes. Tundes varakult huvi teatri vastu, asutas ta teatritrupi, milles tegutses nii komödiograafi, lavastaja kui näitlejana. Ebaõnnestunud alguse järel Pariisis suundub trupp 1646. aastal Lõ-Prantsusmaale, kus rännati ühest paigast teise.
Antinaturalistlik suund, väga eemal ka sümbolismist. Esile kerkis ka kirjanduses, muusikas, teatris. Saksa ekspressionisliku draama teemaks oli vajadus luua uus inimene ja vabaneda aupaklikkusest (ei mingit minevikku, eelmisi generatsioone). Enamik näidendeid kajastavad põlvkondadevahelisi hukutavaid konflikte. Reinhard Johannes Sorge ,,Kerjus" 19111912 on esimene saksa ekspressionistlik näidend. Kujutab noort luuletajat, kes tapab oma vanemad, kuna ei suuda kõrvalt vaadata nende kodanlase elu. 1917 lavastas selle Reinhardt. Autor hukkus läänerindel aasta enne. Elu ja inimest kujutatakse kõrge üldistusastmega. Palju massistseene. Nüansse, hingeelu peensusi pole. Sotsiaalse ebaõigluse valuline taunimine. Rohkelt monolooge. Individualiseeritud karakterid puuduvad, tegelased üldnimelised (isa, poeg, tütar jne). Teravad kontrastid, dünaamiline tegevus. Dialoog kopeeris kiiret lühendatud stiilis kirjutatud telegrammi. Üldisemalt
muutumist. Radikaalset demokraatiat, mis tagaks inimestele ka majandusliku võrdsuse, pidas Montesquieu ohtlikuks, kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusliku initsiatiivi õigust, ning kolmanda võimuna tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)
Tuntud valmimeistrid: · Aisopos · Jean de La Fontaine · Ivan Krõlov · Mart Raud · Jakob Tamm 16) Ülevaade Moliere'i loomingust. Vähemalt 3 tähtsamat näidendit jutustada. Molière (1622 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. "Naeruväärsed eputised"(1659) :Kaks Pariisi aadlihärrat, La Grange ja Du Croisy lahkuvad rahulolematult Gorgibuse, rikka provintsist pärit kodanlase juurest, kes oli hiljuti saabunud Pariisi, et oma tütre Madeloni ja nõbu Cathose mehele panna. Noored tüdrukud olid nimelt leidnud, et armukesed ei ole piisavalt moekad. La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi
palees sind soosita või risti lööda. Kui patuseima meist ohverdaks, ehk raugeks taeva kättemaks, 17. Ülevaade Moliere'i loomingust. Vähemalt 3 tähtsamat näidendit jutustada. Molière (1622 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. "Naeruväärsed eputised"(1659) :Kaks Pariisi aadlihärrat, La Grange ja Du Croisy lahkuvad rahulolematult Gorgibuse, rikka provintsist pärit kodanlase juurest, kes oli hiljuti saabunud Pariisi, et oma tütre Madeloni ja nõbu Cathose mehele panna. Noored tüdrukud olid nimelt leidnud, et armukesed ei ole piisavalt moekad. La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab
Praegu on mul raske, kui mitte võimatu täpselt öelda, millal nimelt ma esimest korda oma elus kuulsin sõna "juut". Ma absoluutselt ei mäleta, et minu vanemate majas, vähemalt isa eluajal, ma vähemalt kordki oleksin kuulnud seda sõna. Mu vanamees, nagu ma arvan, oleks juba sõna "juut" rõhutamises endas näinud kultuurilise mahajäämuse märki. Kogu oma teadliku elu kestel omandas isa oma jaoks üldiselt niinimetatud eesrindliku kodanlase vaated. Ja ehkki ta oli kindel ja vankumatu oma rahvuslikes tunnetes, jäi ta siiski ustavaks oma "eesrindlikele" vaadetele ja isegi andis neid algul osaliselt ka mulle üle. Ka koolis ma ei näinud algul põhjust, et muuta neid minu poolt päritud vaateid. Tõsi küll, reaalkoolis tuli mul tutvuda ühe juudi poisiga, kellesse me kõik suhtusime teatud ettevaatusega, kuid ainult seetõttu, et ta oli liialt vaikne, kuid meie, õppinuna kibedaist kogemustest,
stiili ja ekstravagantsuse levikule. 8 Sombart toetab de Vriese kaubavahetus-teooriat kahe näitega: tulbimaania 17 sajandi Hollandis ja graafika ja maalide ihalus kapitalimahutusena. 16 sajandi keskel saabusid tulbid Ottomani impeeriumist. Muutusid staatuse sümboliteks. 1637-1639 tulbi hind tõusis 10kordse käsitöölise aastapalga kõrgusele. Graafika ja maalid olid detailidest nii rikkad, et nad said justkui kataloogideks kodanlase eludest. Kuna maad ei olnud saadaval, siis mahutati oma kapitali kunsti. Igaljuhul, kui kapitalismi arenedes luksus saab üha laiematele massidele kättesaadavaks, siis nad mitte ainult ei demokratiseeru vaid nad ka ratsionaliseeruvad ehk nad muutuvad moesuunadele vastuvõetavaks. Mitte enam rikaste vajadus vaid suurtootmise programmeerida. ,,Moderne tarbija on samapalju moe poolt kontrollitud kui eelmoderne oli tarbimisseaduste pootl kontrollitud" 3
12 saj keskpaigast muutus mõjukaks rüütelkonna kultuur. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja helle armastaja. Keskne motiiv oli daamikultus. Sellest ajast kadus ka igasugune anonüümsus. Viljakaim leviala oli Prantsusmaa (laulikud põhjas truväärid, lõunas trubaduurid). Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). 4.2. J.W.Goethe elu ja looming ,,Faust" 17451832. Johann Wolfgang sündis Frankfurdis Maini ääres jõuka kodanlase peres ja sai mitmekülgse hariduse. Esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja lüürilised luuletused, kuulusid aega, mil ta õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel
Kindlustas absolutismi. Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, viljelda eelistavalt kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Moliére (1622-1673) Tegelikult Jean-Baptiste Poquelin. Sünnib kodanlase perekonnas, isa on õukonnas tapeedi- meister (tapetsiir). See oli tulus ja pärandatav teenistus, aga Moliere ei hakka seda tegema. Ta 19 pannakse jesuiitide kolleegiumi, õpib muuhulgas reaalaineid ja seltskondlikku kasvatust. Õppimise käigus sai osa teatrist, seal oli ka ballettimänge. Hakkab ülikoolis õigusteadust õppima, aga see ei köida teda – huvi pakub teater ja kirjandus
enamuse huvides, ajaloo lõpp, vabaduse tipp ning olukord, kus riiki enam ei ole vaja (valitsemine toimub ise-organiseerumise põhimõttel, nagu N Liidus praktiseeriti nõukogude võimu näol...), inimesed saavad kommunismis vabalt areneda, pole enam kaubavahetust, raha ega orjastavat tööjaotust - võid hommikul käia kalal, päeva ajal natuke lugeda ja teha mõttetööd, õhtul lähed jahile. Vot selline elu. Ja tööd tuleb teha väga vähe, sest ei pea enam kodanlase mõttetute rikkuste pärast rabelema. Majandussuhete mõju kultuurile, kunstile... Iga epohhi poliitika, religioon, filosoofia, kunst ja seadused on selle ajastu majanduslike suhete tulemus. Kõige alus on inimeste materiaalne elu. Kõik muu on pealispind ehk Marxi terminoloogia kohaselt ideoloogia, kapitalistlikus ühiskonnas on see ideoloogia seotud võltsteadvusega, sest on tegelikkusega vastuolus. Klassiühiskondades valitsevad alati valitseva klassi ideed.
1)Entsüklopeedia- Denis Diderot tahtis koostada. üritas 20 aastat, vastasseis kiriku ja võimu poolt. 1774 valmis. 2) 18. saj lõpp ilmusid esteetika alased teosed, lahati ilu mõistet. Sentimentalism tõi kaasa luule taashindama hakkamise, kuna arvati, et tunded on siiski inimese loomulik osa. Voltaire ja Rousseau -põhilised valgustajad 2. Voltaire'i, Rousseau' kirjanduslik tegevus Voltaire (1694-1778) Päris nimi: Francois-Marie Arouet. Kodanlase klassis, ema oli väike-aadlik. Isast sai kohtu notar. Poisist sai ametijätkaja. Voltaire ei olnud aga huvitatud sellest ametist. Hakkas läbi käima humanitaarse seltskonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, nii taevase kui riigivõimu üle nad irvitasid. Voltaire omandas seega ka pilkava stiili. See tõi talle pahandust ja ta pandi Bastille´i. Võitis kirjandusliku kuulsuse oma ,,Kuningas Oidipuse". Käsitles sama müüti. Tema järgmine näitemäng samuti
Radikaalset demokraatiat, mis tagaks inimestele ka majandusliku võrdsuse, pidas Montesquieu ohtlikuks, kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusliku initsiatiivi õigust ning kolmanda võimuna tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teenijad. Kardinali kokk võib öelda: olen samasugune inimene nagu mu härragi. Kui türklased vallutavad Rooma, saan mina kardinaliks ja minu härra kui ma ta üldse teenistusse võtan - kokaks. Kuniks aga sultan pole Roomat vallutanud, peab
täiuslikku vormi, korrastatud keelt ja puhtaid zanre. Näiteks luule puhul oli autoril lubamatu isiklike 33 elamusi kujutada, tragöödia ained pidid olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast. Luule muutus elukaugeks. Eelistati antiikseid zanre, nagu eepos, ood, idüll. Moliere Moliere'i peetakse Prantsusmaa klassitsismi suurimaks komöödiakirjanikuks. Sündis 17. saj Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri perekonda. Moliere'ist isa ametijärglast ei saanud, mees loobus ka advokaadikarjäärist, kuigi juristidiplom oli ülikoolist omandatud. Tundes varakult huvi teatri vastu, asutas ta teatritrupi, milles tegutses nii komödiograafi, lavastaja kui näitlejana. Ebaõnnestunud alguse järel Pariisis suundub trupp 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale, kus rännati ühest paigast teise. Jõudnud tagasi Pariisi, lavastas trupp erakordse menuga lühinäidendi
annaabi.ee 
