1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kirikut Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
(10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe.
4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool mujal Saaremaal. Tornid algselt Lääne- Eesti kirikutel puudusid. Kesk-Eesti Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitatikomelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned,
pühapaikadesse. Palverännutee äärde hakati püstitama palju kirikuid. Kasutati mitmeid Rooma ehituskunsti võtteid ja nimetatakse seetõttu romaanistiiliks. Erinevates piirkondades oli eriilmeline, kuid on mitmeid ühiseid tunnusjooni: 1) ümarkaar (aknad, uksed) 2) väikesed aknad 3) raskepärane mulje 4) sobiv kaitse otstarbeks 5) kaunistusi on vähe 6) mulje nagu oleks hoone geomeetrilistest kujunditest koosnev. Põhiline kirikutüüp oli basiilika. Vähem ehitati kodakirikuid. On samuti kolmelööviline, kuid kõik löövid asuvad ühe katuse all. Kesklöövil puuduvad aknad ja uksed võivad asuda hoonepikiküljel. Itaalia Tavaline oli kupli kasutamine, maailmakuulus on Pisa basiilika, mille hoone juurde kuuluvad eraldi seisvad baptisteerium e ristimiskabel ja kellatorn(kampaniil) Veneetsias on tugevate Bütsantsi mõjudeta Püha Markuse katedraal, mis on viie kupliga tsentraalehitis rikkalikult dekoreeritud fassaadiga.
Esimesena kerkinud väike kabel on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. 1240. a paiku tehti laiendusi, mis olid veel romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil oli kaunilt kujundatud ümarkaarne romaanilik portaal. Sellised 3 või 2 võlvikuga pikihooned valmisid 14. sajandi alguses mitmel pool mujal Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmevöölisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala).
sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandi lääneranna lähedal. Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp,mille puhul kirkuhoone koosneb kolmest traveest ja idapoolset traveed kasutati koorina. Lääne-Eesti kirkiutel aga,algselt puudusid tornid,kuid mitmele neist on hiljem torn juurde ehitatud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik Va l j a l a k i r i k Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid,kus Kesk-Eesti võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga,kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru. Ambla kirik Koeru kirik Põhja-Eesti Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirkuid. Saha Kabel Tallinna kirkud
......................................... Saha Kabel ............................. ..................... Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee
- Pisa kompleks: kompaniil, katedraal, baptisteerium e ristimiskirik · Prantsusmaa 1.) Notre- Dame- la- Grande'i kirik fassaad kaetud reljeefidega ja skulptuuridega 2.) Cluny katedraal suurim kristlik pühakoda 11.saj · Saksamaa 1.)Bambergi toomkirik 2.) Maria Laacheni kirik 3.) Hildes Hein'i kirik · Põhjamaades on väga palju ka ühelöövilisi kodakirikuid. Nordi puitarhitektuur. o Kujutav kunst- · Ei tunta ühtegi kunstnikku ega ehitajat · Pole iseseisvat tähtsust, kuna on seotud arhitektuuriga · Portaal: Chartes'i katedraali peaportaal · Saksamaal kaunistati ka kirikuuksi: Hildesheimi kiriku pronksuksed. Ustel on kujut. Vana ja Uut Testamenti · Inimfiguure moonutatakse, eesmärk saavutada suuremat emotsionaalsust
saavutused kuuluvad maalikunsti ja skulptuuri valda,kuid tegeles ta ka palju muuga.Nimelt projekteeris ta mitmeid asju. Keskaja Arhitektuur - suurelt olid arhitektuuri saavutused seotud kirikuehitusega.Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast.Kirik ehitati alati läänest itta,altar idapoolsesse otsa.Keskaja kiriku arhitek- tuuri iseloomustavad väga jämedad sambad,mida nim.piilariteks.Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all. Kiriku tähtsamaid tunnuseid oli torn,torni viiv trepp oli kitsas ja sinna pääes üles ainult ühekaupa.Kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine.Varasel ajal lepiti ainult palklaega.Kiriku uksi nim.portaalideks.Neid oli tihti 3,keskmine oli teistest suurem.Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar.See on iseloomulik ustele,akendele,siseruumis silindervõlvile
lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud.
mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud. Eestis ongi enamik maakirikud ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid. Romaani kirikul oli torne palju, neist kaks läänefassaadil. Keskajal nimetati kiriku uksi portaalideks. Sissekäik asus enamasti läänes ja portaale oli tihti kolm, keskmine teistest suurem. Romaani stiil Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar
Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Kooriruumi põrand oli tavaliselt kõrgendatud. Keskaja kiriku arhitektuuri iseloomustavad väga jämedad sambad, mida nim piilariteks. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikuid. Eestis on emaik maakiriikuid ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid, Romaani kirikul oli torne palju. Vanasti ehitati kellatorn hoonest eraldi nt Pisa torn. Torn oli pelgupaigaks. Keskaja kirikuehitajate kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine. Varasemates romaani kirikutes oli kas lame puidust lagi
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
Kupli parast. Ehitusmaterial on põhiliselt marmor. Põhja itaalias poorati erilist tähelepanu tavalistele majadele. SAKSAMAAAAAA Saksa gootika põhiline ehitusmaterjal oli punane tellis. Esimesed kirikud on prantsuse mojutustega. Strasbourgi katredal. Teravkaared olemas ja vertikaalsust juurde antud erinevate detailidega. Kòlni toomkirik ehitatud neogootikas. Alustati 13 saj ja lõpetati 19 saj. 1 laanetorniga kirikud. 14 saj hakati ehitama kodakirikuid. Vaga tahtsal kohal on linna kindlustused ja kindlused. SKANDINAAVIA. gootika jõuab kohale erinevsid teid pidi. Rootsis on tahtsaim upsala. 13 saj tänu prantslastele. Tornid juurde ehitatud alles 19 saj. Tronheimi katredal norras lahtub inglismaast. Soomele on moju avaldanud pohja saksammaaa. Turu toomkirik on ainukene gooti stiilis seda on mitmeid kordi ymber ehitatud. Põikihooned puuduvad. LATLASED. RIIA TOOMKIRIK 1215 aastal alustati ja loplik ilme saavutatud 15 saj
Tunnused: võlvi roiestikust moodustub rikkalik võrgustik. PILT....Cambridge'i King's Colleg'i kabeli lehvikvõlvid. PILT....Kölni toomkirik (ehitatud 200.a.) PILT....Maarja kirik Lübechis (tellistest, basilikaalne) 2 läänetorni Alates 14. Saj keskpaigast toimusid stiilis muudatused: kahe läänetorni asemel üks, loovuti kabelitepärjast, loobuti trifoorumist, turbad asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega, Basiilika asemel hakati eelistama kodakirikuid. Itaalia Valitsesid tugevad Romaani stiili traditsioonid. Tugisüsteem lihte. Mõnikord kesklöövid võlvimata. Torne pole ja eraldi paigutati kirikute kõrvale kampaniile. Kuppel paigutati nelitise kohal. Teravad kaared. Valgmiku aknad väikesed ja ümmargused. Milano Toomkirik Doodzhide palee Veneetsias. Kujutav kunst Peatellijaks kirik.
sisearh. alumine korrus- kaared e. arkaadid; külglöövide peal galeriid e. empoorid; kõige peal valgmik(kesklöövi akende osa); trifoorium pasku müüri sees olev kitsas käik, avaneb kesklöövi suunas(vahel galerii asemel); triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet; ristikäik hendas kirikut teiste hoonetega; sagendane motiiv petikkaar(ümarkaareline niss); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid, Itaalias Pisa torn; ka kloostrirajatisi ja kodakirikuid (löövid ühe katuse all); profaanarh. tähtasad kastellid 4nurksed kindlustused, kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi elemendid; saalkirikud(üks liigendamata ruum), ka kodakirkud, Toscanas ja Burgundias palju antiiki protorenessanss; Saint-Gilles kirik, Arles (Burgundia); Lääne-Pr.: kuppelkirikud, tõenäoliselt olid
koor. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad
Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti Kesk-Eestis ehitati 3 löövilisi kodakirikuid. Koeru, Ambla, Türi, Pilistvere. Tallinn ja Põhja-Eesti Põhja-Eestis ehitati nii ühe kui ka mitmelöövilisi kirikuid. Keila kirik (ehitati 14. saj, torn ehitati 19. saj), Haljala kirik, Viru-Niguli, Viru-Jaagupi. Palju oli linnakirikuid. Tallinnas: Toomkirik(vanim), Niguliste, Pühavaimu, Oleviste ( kõige kõrgem Tallinnas ). Algselt olid Tallinna kirikud lihtsad alles 15. sajandil ehitati need ümber. Pühavaimu kirik on aga säilitanud algse välimuse. Tallinnasse
Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab
Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid. Kloostrihooneid ühendas kirikuga tavaliselt ristikäik- võlvitud koda mis ümbritses nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik. Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka
meenutab Notre Dame oma Pariisis. Strasbourgi kirik oli eeskujuks mitmetele saksa kirikutele. Alates 14. sajandi keskpaigast hakati Saksamaal vastavalt linnakodanike maitsele püstitama omapärast gootikat. Selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi- kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, trifooriumist, kimppiilarid asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega jms. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Saksa hiligootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres`i katedraali läänefassaadil, kus kuigi enamiku figuuride kehad on veel täiesti tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on aga nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult
(kipskrohviga) Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa - gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby - kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja - idaots lõppeb sirgelt (koor, suur aken seinas) - kõrgeim torn nelitise kohal (nt Salisbury katedral) - võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral)
Näiteks Valjala kirik Saaremaal ehitati algselt väikseks kabeliks, siis muudeti seda romaani stiili järgi, mida hiljem täiustati gooti stiiliga ning sellest sai lõpuks kindluskirik. Tornid Lääne- Eesti kirikutel esialgselt üldse püüdusid. Neid on mõnele kirikule hiljem juurde ehitatud. Lööve oli Lääne- Eesti ja Saaremaa kirikutel üks või kaks, Lõuna- ja Kesk- Eestis ja Virumaal ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid ning Põhja- Eesti lääneosas ühelöövilisi, erandiks vaid 14. sajandil ehitatud kahelööviline Keila kirik ja selle 19. sajandist pärit torn. Tallinna kirikutes on säilinud 14. sajandi ilme vaid Pühavaimu kirikus, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Kõrvallööv oli määratud alamat sorti rahvale. Teised kolm Tallinna suurimat kirikut- Niguliste, Toomkirik, Oleviste- on esialgselt tehtud väikeste ja madalatena, ning aja jooksul ümber ehitatud suurteks
ühelöövilised kirikud, Lääne-Eestis, Saaremaal ja Põhja-Eesti lääneosas. Samasugused 3või 2 võlvikuga pikihoone ja sellest veidi kitsama ja madalama kooriga ning kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj. lõpul, 14.saj. alguses Saaremaal kolmelööviline kodakirik. Esinesid Kesk-Eestis, näit. Koeru ja Ambla kirik, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele, torni said juba 13.saj.. Järgnesid Järva-Peetri, Pilistvere ja Türi kirik. Ka Virumaal ehitati kodakirikuid Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga. 3. kolmas kirikutüüp on linnades esinev basiilika. Tallinna basiilikad on Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Karja kirikus, kus on maagilised märgid võlvisiiludel: säärkurat jne. 14.Kes maalis Tallinna ,,Surmatantsu"? Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) 7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants"
nt. Salisbury katedraal, nelitistorn suurim 124 m. 13. saj. alguses Dekoreeritud stiili näiteks Yorki katedraal-ehisdetailide rohkus, massiivne ehitistorn, kuid väike, tornid madalad, Canterbury katedraal Saksamaa pseudogootika-hiljem ümberehitatud 1) Kölni toomkirik-20 000 inimest mahutab, lõpetatud 19. saj. , lf 2 torniv164 m 2) Lübeckis Maarja kirik –ehitusmaterjaliks tellis, 2 lf torni 125m, Tartu Jaani kirik selle eeskujul, kuid 1 torn, 3) alates 14. saj. enamus 1 torniga, kodakirikuid eelistama basiilikatele, ei ole nii mahulised L-Saksamaal Ulmi toomkirik kõrgeima torniga 161,5 m maailmas Saksa eeskuju Skandinaavias ja Baltikumis. Tartu toomkirik oli suurim, millel oli 2 lf torni. Rootsi Uppsala toomkirik – pseudog. 2 lf torni valmisisd 19. saj, prantsuse ehitusmeister esialgselt tegi, punane telliskivigootika Itaalia pole torne, kuid kirikutel eraldi kellatorn kõrval, kuppel nelitise kohal, kirikutel ainsana kasutati seal marmorit,
*Magdeburgi toomkirik, *Eliisabeti kirik Marburgis. Prantsuse gootikat meenutavad *Freiburgi ja *Regensburgi toomkirikud. Kahe läänetorniga basiliklane *Maarja kirik Lübeckis. Alates 14. saj. hakati Saksamaal püstitama omapärast gootikat, mis vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, asendati kimppiilarid ümmarguste või 8-tahuliste piilaritega. Basiilikale hakati eelistama KODAKIRIKUID. *Nürnbergi Püha Sebaldus, 5-lööviline * Püha Severuse kodakirik. Saksa hilisgootika ilusaim näide on * Püha Anna kirik Annabergis. Profaanarhitektuur linnused Poolas Malborkis, Münsteris raekojad. Madalmaades olid veel toretsevamad raekojad ja gildihooned. Skandinaavia Rootsis Uppsala toomkirik, Norras Trondheimi katedraal, mis lähtub inglise eeskujudest, Soomes Turu toomkirik (algselt kodakirik, hiljem ümberehitatud basiilikaks)
Euroopasse püstitati paari sajandi jooksul sadu kirikuid. Kiviehitiste ehitamisel kasutati Rooma ehitusvõtteid(ümarkaar ja silindervõll)- sellest ka nimetus romaanistiil. Romaani kirikute peamine tüüp on basiilika. Pikihoonet pikendati kuna vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsesse otsa. Koori põrand oli tavalisest põrandast kõrgem ja selle all asus kabel, mida kasutati matmispaigana. Kiriku põhiplaaniks oli ladina rist. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ja kodakirikuid. · Kodakirik-oli kolmelööviline, aknaid kesklöövi ülaosas polnud, uks asus läänepoolses osas, mõnikord ka pikiküljel, lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Arkaadide kohal avanesid empoorid(empooride asemel võis olla kitsas käik mis avanes samuti kesklöövi). Kiriku kesklööv võis olla kolmekorruseline-arkaadid, empoorid ja valgmik(empoorid võisid ka puududa). Kõige raskemaks oli ehitise katmine laega. Esialgu piirduti lameda puulaega või
Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele
lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud.
Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele
koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad
elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat 3 vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar,
ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan 8 BÜTSANTS Ehitati peamiselt basiilikaid ja kodakirikuid, kabeleid ristimiskodasid ja riskuppelkirikuid. Kasutati kivi ja tellkivi ning esile kerkis marmori kasutus. Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue võimaluse, kuidas siseruumis kerajate siilude ehk viklite kandiliselt ruumilt ümmargusele üle minna. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Joonis 8. Viklitele toetuv kuppel 9 LÄÄNE EUROOPA
Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj
Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj
· Iseseisvad voolud · Domineerib ühelööviline kirik · Enamikul ehitistest puudub transept Anjou ehk Lääne-Prantsuse koolkond · Palju ühist romaani arhitektuuriga o Ühelööviliste ehitise eelistamine o Väga kõrged ja kumerad võlvid lähenevad kuplile o Arvukalt kodakirikuid · Hilisgootika (XV ja XVI saj.) o Leekestiil akendes leiduva leeki meenutava motiivi järgi? o Ehituse plaan ja ülesehitus jäävad üldiselt samaks, ent püüeldakse suurema lihtsuse poole põhiplaanis o Võlvide varustamine kõrvalroietega 12 o Tihti puudub trifoorium o Aknad laiad, rikkalike motiividega
Pisa katedraal. [21] 13 Romaani stiili kõige tüüpilisemateks tunnusteks ongi ümarkaar ja silindervõlv. Romaaniaegne hoone mõjub raskepärasena: ta on suhteliselt madal, paksude müürilaadsete seinte ning väikeste ja kitsaste akendega. Kirikuid kasutati sageli ka kindlustena. Romaani ajal jäi valitsevaks kirikutüübiks basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid. Itaalias olid romaani stiilil Bütsantsi ja Araabia mõjud. Kirikutel puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev kellatorn ehk kampaniil. Saksamaa kirikutele on omased arvukad, erineva kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane tellis. [19] Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest ongi kirikud. Seda ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega. Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja
Hilary Karu 5 2009 veebruar kirikut ümbritses ka kabelipärg. Kooriruum oli tavaliselt kõrgendatud ning selle all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete jaoks.Piilarid jämedad sambad. · Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. · Ühe lööviga kirikud. · Torn romaani kirikul oli palju torne, neist kaks läänefassaadil. Itaallased ehitasid tihti kellatorni eraldi Pisa torn. · Lagi varasemates romaani kirikutes palklagi või lagi puudus. Hiljem silinder- ja ristvõlv. Lisati vööndkaared, mis asusid täpselt sammaste kohal ja jagasid lae võlvikuteks. · Portaal kiriku uksed keskajal
kooriruumiga ja enamasti kindlusliku välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid mujal saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Saare lääne osas levis ka lihtsam ilma koorita kiriku tüüp, nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Algselt puudusid kirikutel tornid, aga need on hiljem juurde ehitatud. 16.sajadi alguses ehitati saare-lääne piiskopi poolt mitu uut kirikut, mis on haapsalu tüüpi väikesed hooned. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad on Ambla ja Koeru, mis said varakult läänetorni. Järgnevad kirikud said tornid hiljem, viimane alles 19.sajandil. Kirikud on hämarad ja salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati ka ühelöövilisi kirikuid. Saha kabelis on näha võlvide konstruktsiooni. Erandlikult kahelöövilisena ehitati Keila kirik. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Haljala kirikul 8-tahuline torn.
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda. LääneEesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Valjala kirikut hakati ehitama kohe, kui saarlased olid alistunud vallutajatele. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj lõpul. Virumaal ehitati enamasti enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 13.saj keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster. Tartu keskaegset sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.16.saj See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. 19
Saksamaal esimene prantsuse gootikast lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Notre-Dame'i, see oli eeskujuks mitmele saksa kirikule. Alates 14. saj hakati saksamaal püstitama omapärast gootikat, selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi, nt kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, triufooriumist jms. basiilikale hakati eelistama kodakirikuid. Nürnbergi Pühe Sebalduse kirikule lisati kodakiriku tüüpi koor. Saksa profaanarhitektuuri esindavad paljud linnused, mitmes linnas ehitati dekoreeritud fassaadidega reakojad. Veel toretsevamad raekojad ja gildihooned ehitati Madalmaades. Skandinaaviasse tuli gootika erinevatest suundadest. Rootsis alustasid Uppsala toomkiriku ehitamist 13. saj prantsuse meistrid, Norra tähtsaim kirik Trondheimi katedraal
Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Linna üheks peamiseks ehitiseks kujunes katedraal (e peakirik, toomkirik, münster). Religioossete teenistuste läbiviimise kõrval tähistati seal ka riiklikke tähtsündmusi, toimusid loengud, teatrietendused jne. Ehitustüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid. Põhijaotus jäi katedraalil samasuguseks nagu romaani ajastulgi – kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud mitmelöövilise põikihoone e transeptiga, millele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani. Ehitustehniliselt on gooti katedraalid võrreldes eelnenud ajajärguga suureks sammuks edasi.
14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust. Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad 19. Romaani arhitektuur Romaani kirikute peamine tüüp basiilika. Tehti ka ühelöövilisi ja kodakirikuid (samasugused nagu basiilikad, kuid aknad kesklöövi ülaosas puudusid) Romaani basiilika osad (läänest alates) · Portaalid uksed, kunstipäraselt kujundatud sissepääsud · Pikihoone sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks; lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. ÜMARKAAR ONG 1 SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. *Kaaristu kohal võivad olla
neljakandiline torn. Kesklöövi traveed on ristkülikuna põikisuunas välja venitatud, nii vastab neile külglöövides samuti üks võlvik. Kirikuehitistest on Saksamaal eelistatuimad basiilikad, tihti on ka kirikute põiklöövid apsiididega, mis loob juba varakristlikust arhitektuurist tuttava trikonchose motiivi (St. Aposteln Köln, 12.saj. Gross St. Martin, Köln, 12.saj.). Üleminekul romaani stiilist gootikale 13. sajandil hakatakse palju ehitama kodakirikuid, eriti Vestfaalis. Neis üleminekuaja kirikutes hakkavad romaani stiilile omased tunnusjooned taanduma gooti stiili ees. Konstruktsioonis kohtab järjest enam teravkaart, liseenide asemel liigendavad seinu 46 tugipiidad (St. Georgi kirik Limburgis,13.saj.).Suurt tähelepanu pööratakse skulptuursele dekoorile (Paderborni toomkirik, 13.saj.; Münsteri toomkirik, 13.saj. II veerand).
annaabi.ee 
