KESKAEGNE
SAKRAALARHITEKTUUR EESTIS.
Keskajal
oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahel ning see soodustas
mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Ehituses kasutatud
töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil
ladumise oskus) tulid Läänest, sest alguses olid ehitajad rändmeistrid.
Keskaja
alguses oli valdavalt romaani stiil, ent sajandi lõpuks segunesid
need valitsevaks saanud gootikaga.Siinne gootika oli Pariisi ümbruse
gootika lihtsustatud variant.
Eesti
keskaegsed sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda:
1)
Lääne-Eesti ja Saaremaa
2)
Kesk-Eesti
3)
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liizza
Õppematerjali autor
Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud.Põhjusteks võis olla tulekahjud,sõjapurustused või koguduste jõukuse kasv ning ehituslike ideaalide muutumine. Lääne-Eesti ja Saaremaa Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud. Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali-Paasi ja dolomiiti. Pärst Valjala maalinna 1227.a. alistumist hakati ehitama Valjala kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandi lääneranna lähedal. Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp,mille puhul kirkuhoone koosneb kolmest traveest ja idapoolset traveed kasutati koorina.
KUNSTIAJALUGU 12.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj).
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUU R EESTIS Kadri Lebedev Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahe. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Üheks erinevuste põhjuseks oli ka ehitusmaterjal. 13. ja 14. sajandil ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid tulid läänest. 13. saj keskpaigani esineb veel romaani stiili, kuid lõpu poole seguneb see gooti stiiliga. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa 2. Kesk-Eesti 3. Tallinn ja Põhja-Eesti 4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool mujal Saaremaal. Tornid algselt L
Virumaal ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj. algupoolel ehitati Rapla ja Juuru ühelööviline kirik (algkujul säilinud ainult Juuru kiriku koor). Mõlemad kirikud olid tornita ja nende silmapaistevaim asi oli idaseinas paiknev kolmikaken, mis on Eestis võrdlemisi erandlik motiiv ning esineb veel ainult 2-s kirikus. Lõuna-Eesti telliskirikud: See piirkond jagunes kahe mõjuka ehitusisanda maavalduseks: idapoolne osa kuulus Tartu piiskopile ja läänepoolne ordule. Peale vallutussõja lõppu kujunes Lõuna-Eesti tugevamaks keskuseks Tartu, kuhu oli rajatud piiskopi kindlustatud residents, mille kaitse all kasvas kiirelt linna elanikkond ja arenes kaubandus. Juba 13 saj. lõpul oli Tartu kindlustatud ringmüüriga
15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta.
15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta.
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid