Rannajoon (0)

RANNAJOON
RANNATÜÜBID
Tallinna Nõmme Põhikool
Greetel Kala
RANNAJOON:
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve.
Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel . Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline kulutamine.
Eesti mandriosa rannajoone pikkus narva-jõesuust iklani on umbes 1240 km, ülejäänu ca 2/3 langeb saarte arvele. Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega.
RANNATÜÜBID:
Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand , mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe:
Pankrand – järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand . Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal .
Astangrand – järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal.
Paerand – laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared.
Moreenrand – erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal.
Möllirand – peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud
Liivarand – erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad.
Kruusa veeristikurannad – kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal.
Inimtekkeline rand ehk tehnorand – inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid , kaid ja kaitseseinad. Näited: tallinnas kadriorust pirita suudmeni.