50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kati Kõiv
Õppematerjali autor
Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn
sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei võimaldanud neil täiel rinnal tegeleda muusikaga, siis jäädi tööle ka võõrsile. Esimesed kõrgharidusega muusikud ongi eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud rohkem oma loomingu kui praktilise muusikategevusega. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja
ja lihtsama har mooniaga sal milaulud. Te ma laulude har moonia on mitme kesine ja huvitav. Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin laululind" , ,,Üksinda" , ,, V õ õrsil" Kantaadid: ,,Eesti keisri laul" , ,, Krooni mise laul" , ,,P äikesele" · Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883
tasemega Põltsamaa kooris Tööaastad: rahvaviiside kogumise aktsiooni korraldaja; mitmete laulupidude üldjuht; noodikirjastaja; keeleteadlane; ajalehe Postimees toimetaja; andis lisaks välja Eesti esimese muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht” Looming žanrite kaupa: ligi 1000 koorilaulu Tähtsamad teosed: “Isamaa mälestus”, “Oh laula ja hõiska”, “Kungla rahvas”, “Minge üles mägedele” 9. Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed, Konstantin Türnpu(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed. Nende tähtsus muusikaajaloos Härma ja Türnpu olid esimesed kaks Eesti muusikut, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Härma oli Eesti esimene naishelilooja. Isamaalised ja lüürilised koorilaulud, rahvalauluseaded. (,,Meestelaul'', ,,Ei saa mitte vaiki olla'', ,,Tuljak'')
Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”
Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent, kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis muusikaõpetajana(Härma gümn.) Koorilauludel puudus eestipärane joon. Kolm rühma koorilaule: 1)Isamaalised: "Veel kaitse Kalev", "Isamaa mälestus"
Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid