MTÜ Vaatmisväärsused PRESSITEADE 01.11.2015 Tartu kutsub rahvast Kaarsillaga hüvasti jätma Tartus tegutsev mittetulundusühing Vaatamisväärsused korraldab 15. novembril Kaarsilla hüvastijätukontserdi. Kell 17.30 Raekoja platsil aset leidvale üritusele on oodatud kõik huvilised. Vaid kaks päeva pärast Kivisilla taastamise kinnitust on neli tegusat Tartu noort suutnud Kaarsillaga hüvastijätukontserdi täielikult ära organiseerida. Hüvastijätukontsert algab Raekoja platsil, kus esineb Lenna Kuurmaa. Edasi suundutakse Raekoja plats 6 aadressil asuvasse konverentsisaali, et meenutada Kaarsilla ajalugu esitluse näol. Muuhulgas näidatakse ka ennenägematuid pilte Kaarsilla ehitusest. Seejärel minnakse kõik koos Kaarsilla juurde, tehakse seal kaugelt Venemaalt kohaletulnud sensitiivi Ilona
VANA-UUS TARTU Regina Jakobson Silver Filippov VANA KAUBAMAJA 1970/ 2014 TURG KIVISILLA JUURES PUUSILD VABADUSSILLA EELKÄIJA 1921 A TÜ (SÕJALIPP) TARTU RAEKOJAPLATS SÕJAKOOL KURADISILD 1913 TÄHETORN 1974 BARCLAY VÄLJAK 1862 INGLISILD
Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav, Atla jõgi, Kivisilla peakraav, Siimu kraav, Võiba oja, Koosi oja, Üksnurme peakraav, Valingu peakraav ja Humala oja. Marleen Abel 9.b klass
lastetuba, eestuba, virtina tuba, kirjutus- ehk töötuba ja köök ning lisaks veel mitu ruumi Endla soostik · Endla soostik on soomassiiv Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahel asuvas nõos · Soostiku pindala on 25 100 hektarit, kusjuures selle pikkus põhjast lõunasse on 25 ja läänest itta 18 kilomeetrit · Soostikust üle poole on madalsoo (58 %), 13 % siirdesoo ja 29 % kõrgsoo · Suurimad rabad on Linnusaare, Tapiku ja Endla. Kivisilla juga · Kivisilla joastik (ka Saka joastik) asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas omaaegse Saka mõisa maa-alal ja laskub alla Saka pangast · Joastik koosneb kolmest suuremast astangust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit · Joastikku toidab 2 meetri sügavune Ranna peakraav, mis raiuti paesesse pinnasesse juba 19. sajandi keskel Kõpu tuletorn ·
Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar Lutsu vanemad oli veel kaks poega; kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai Oskar endale töö 1903. aastal Kivisilla apteegis, kus ta pidi lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Siiski ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid natukese aja pärast lahkus ta taas Tartusse. Peale apteekriabilise eksami sooritamist 1907. aastal mais, läks ta mõneks ajaks Rakveresse vanemate juurde elama. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mis A. Jürgensteinile üldse ei meeldinud. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp kirjaniku elule
pakuvad Huviringid kus õpilased osalevad? Võrkpall Tervisemajas Juhendaja Anneli Mauer Kadriturniiril Fotod:erakogu Muusikaringid Mudilaskoor Ansamblid Solistid Juhendaja Helgi Kaibald Fotod:erakogu Rahvatantsugrupp Siidipaid Juhendaja Helgi Taelma “Tantsuga Kevadesse” Fotod:erakogu Saalihoki Juhendaja Teet Kivisilla Rahvusvahelisel saalihoki turniiril Pildilt puuduvad nooremad vanuserühmad Fotod:erakogu Jalgpall Juhendaja Jaanika Küttim Fotod:erakogu Mudeliehitusering Juhendaja Andres Laanejõe Fotod:erakogu Kunstiring Juhendaja Katrin Laan Toimub Valitsejamajas Fotod:erakogu Koolis toimuvad huviringid Tunniplaanis Iga veerand erinev
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. Neljandal eluaastal mindi elama Palamuse kirikualevisse. Seal algul elati halvas üürikorteris, kuid pärast enda ehitatud järveäärses majas. Õppimist alustas ta Änkküla külakoolis, kuid 1895. aastal läks ta Palamuse kihelkonna kooli. 1899. aastal oli Oskar Luts 2.klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Koolis köitsid teda seiklusjutud ja Gogoli looming. Oskar Luts õppis apteekriks. 1903. aastal ta töötas Kivisilla apteegis, kuid sealt ta pidi ära minema Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. 1905. aastal ta töötas Narvas Joaoru apteegis, kuid ta lahkus sealt tagasi Tartusse. 1907. aastal asus ta ajutiselt elama vanemate juurde. Seal kirjutas ta näidendi "Joosep Ärkla". Kui saabus sõjaväe kutse läks Oskar Luts Poolamaale Holmi. Seal viidi ta üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Enne sõjaväkke minnes ta hakka tegema "Kevadet"
TTÜ Puhkpilliorkester ''Klassikaga uude aastasse'' Külastasin 15. Jaanuaril 2017 Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkestri uusaastakontserdil ''Klassikaga uude aastasse''. Orkester esines Tallinna Tehnikaülikooli aulas ja kokku kestis umbes poolteist tundi. Kavas oli ettenähtud klassikaline puhkpillimuusika. Asutatud on puhkpilliorkester 1950. aasta sügisel ja see on TTÜ esindusorkester. 2014. aasta sügisel alustas orkester oma 65. Hooaega peadirigendiga, Tarmo Kivisilla, juhatamisel. Külalisdirigentdik oli Diana Mäeväli. Kahjuks ei leidnud internetis mõlema nimetatud isiku kohta informatsiooni. Pillimängijate koosluses on TTÜ tudengid, vilistlased ja ka osad õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott, metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt tegutsedes on orkester marssinud nii laulupeo rongkäikudes kui
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast.
minutit pikk ● „80 päevaga ümber maailma“ 1956 aasta seiklusfilm, 183 minutit pikk, ● „Aardesaar“ 1950 aasta Disney seiklusfilm, 96 minutit Eesti ● Esimene etendus pühapäeval 22.september 1896. Tallinna Börsihoone väikeses saalis Programmis oli 10 lühifilmi ● Rändkinod ● Eesti filmi algusdaatum- „Utotškini lendamised Tartu kohal“ Johannes Pääsukese poolt. KINOD ● Paikkino „Elektri teater Illusioon“ Tartus kivisilla juures , mahutas 360 vaatajat, programmis 6 filmi ● „Imperial“ Tartus 1912 STUUDIOD ● „Esimene Eesti kinopiltide tehas „Estonia““ Johannes Pääsukese loodud ● FILMISTUUDIO ● Regina-Film- „Vanaema kingitus“ (1923) 1910. Eesti ● Esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ 1914, autor Johannes Pääsuke, 14 minutit pikk, ● Näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast 1920. Eesti ● Eesti filmid pääsesid maailmaturule ●
maantee, linnalähirongide jt rongiliinid. Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid. AJALUGU 2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, millede vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit
Mõõgavendade ordule ja 13461347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 13471561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 15611710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme. · Kompasna, (Vene turust ehk praeguse Viru väljakult, idas Politseiaiani, lõunas Kivisilla linnaosani ning põhjas Narva maanteeni)[1] · Kivisilla Aastatel 19601994 kuulus Tallinna koosseisu Saue ja aastatel 19631991 Maardu linn. Tallinna arhitektuurimälestised Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.
kaasnes katk. Pärast sõjategevuse lõppu loendati Tartu 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodaniku. Vaesunud inimesed ehitasid käepärastest materjalidest elamuid. Majad seisid hõredalt, kruntidel olid kõrvalhooned, hoovid ja paljudel ka aiad. Ehitised olid tuleohtlikud ja linna laastsasid korduvalt suurtulekahjud. (Salupere 2004: 21) Peatselt alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid, pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega 1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu ülikooli ja selle teenindamise ümber
Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste,
Kuju modelleeris Amandus Adamson, võrdkujuks valis ta rahvuseepose kangelase Kalevipoja. Sokliosa aga kavandas Aleksander Eller. 1932 oktoobris võttis komitee vastu otsuse, et Tartu vabadussammas püstitatakse Emajõe äärde Kivisilla ja Vabadussilla vahelisele alale Vabaduse puiesteel. Komitee otsuse kohaselt pidi Kalevipoeg seisma alusel üksinda. Okupatsioonivõimud lasid samba 28. Aprillil 1950 aastal lammutada ning 1952 pandi samasse paika Kreutzwaldi büst. Taasloodud mälestussammas avati 22.juunil 2003. Viiendaks valisin Friedebert tuglase monumendi. Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2
Kosed Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast. Kuna veevool on väga kiire on peenem settematerjal ära kantud ning kosk voolab mööda kivist põhja. Joad Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et joa vesi langeb, mitte ei voola mööda jõesängi. Eesti kolm kõrgeimat juga: Valaste juga 30,5 meetrit, Kivisilla juga 22,8 meetrit. Kadrioru juga 15,9 meetrit Jägala juga 8,1 meetrit Victoria juga Joa kõrgus on 108 meetrit Ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Victoria juga on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad.
keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.) 6 KASUTATUD KIRJANDUS Barber, N., Mure, M. (2000) Muusikamaailm. Tallinn: Avita Kõlar, A. (1997) Muusikalugu. Tallinn: Koge Sepp, A., Skuin, A., Sepp, K. Muusikaõpik 7. klassile. Tallinn:Avita. Tõnurist, I., Sünter, A., Kivisilla, T., Kont-Rahtola, A., Hainsoo, M., Jaago, C., Noormaa, T. (2008). Eesti rahvapille. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus http://www.muusikakool.net/pdf/Puupuhkpillid.pdf http://www.muusikakool.net/pdf/Vaskpuhkpillid.pdf http://www.rahvamuusika.ee/?s=209 7
Neljanda klassi lõpetamisel määrati talle eksam algebras, mille õiendamine sügisel ebaõnnestus. Härra Rastorgujevi eestkostel sai ta reaalkooli neljanda klassi lõputunnistuse. Nii lahkus 1902. a. sügisel Luts lõplikult koolist ja hakkas eratundidel ladina keelt tuupima, et pääseda apteekriametisse. Loomingu algusaastad Õiendanud eksternina ladina keele eksami Aleksandri gümnaasiumi juures ümmargusele viiele, võeti ta Tartu Kivisilla äärsesse Köhler'i apteeki õpipoisiks. ,,Ladina köök" nõudis alatist liikvelolemist, seejuures külmas ja rõskes ruumis, kus sai alguse reuma, mille küüsis on kirjanik vaevelnud juba aastakümneid. Mingi pahanduse pärast lahkub Luts 1905. a. lõpul Köhleri apteegist ja asub maale vanemate juurde, kes olid vahepeal endale Rakke Miku talu ostnud. Siit siirdub ta 1906. a. jaanuaris Narva Biedermanna apteeki. Ta
1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist- ei tehtud. Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üpris palju, enamjaolt õpiti lugema just kodus. Piibel, palve-ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731. aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks! 11) Kes oli Johann Wilhelm Krause? - Projekteeris Tartu Ülikooli hooneid, oli arhidekt, hiljem ka professor. Samuti ka kivisilla projekteerija. 12) Kes olid baltimaadevalgustajad ja nende eesrindlikud mõtted 13) Millalt anti välja seadus ,,Iggaüks'' ja selle sisu. Kodu-kari õigus - 1802 & 1804.aastal talurahvaseadused. Seaduse olilisim säte oli,et talupojad võisid oma talusid pärandada lastele. Kodu-kari õigus lubas mõisnikul talupoega tema enda kodus karistada, max 30 hoopi 14) Kes olid nekrutid ja nende teenistus, külakorda käima
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujundati park ümber ja sinna istutati võõrpuuliike. Pärna-tamme puistu istutati 19. sajandi lõpus rajatud suure korrapärase teedevõrguga aiandi kaitseks. 20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest vallikraavist kujundatud kaks tiiki. Sissesõidutee üle kivisilla lõpetavad kõrged valged väravapostid. Peahoone ees asub ovaalne ringtee, muruplatsi ilmestavad pügatud elupuud. Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik
looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole... Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis
alalised äriruumid. Seal asusid apteek ja kaalumaja ning turupoodide pikk rida. Tollest ajast jäi ka linna kaubandusliku liiklemise raskuspunkt, mida ärielu elavnedes gildide soovil ka valgustati. Kuid siis tulevad linnale keale katastroofid. Ajalooline sündmustik rahvastiku näol ei anna linnale rahu ja samuti korduvalt toimuvad tulekahjud (eriti 1708. ja 1775a. hiigla- tulekahjud, mis hävitasid linna paremad osad ja Kivisilla asemel olnud puusillad). Just selletõttu puuduvad Tartu linnasüdamel iseloomustavad keskaegsed tunnused ja, et levinud on XIX sajandi ampiir ja uuemad vormid. XIII sajandi lõpus hakkab linn vaikselt kosuma, mida kindlasti kiirendab ka 1802. a. uuesti avatud Tartu Ülikooli tegevus. Linna elanike arv on alates sellest ajast alaliselt kasvanud ja asula maa-alaliselt kui füsiognoomselt suurenedes on Tartu tänaseks saavutanud keskmise suurusega linna staatuse.
kultuuris. (vt vihikust tabelit!) Peeter I tahtis Venemaad euroopalikumaks muuta ja laiendas Venemaa piire, Katariina II laiendas samuti Venemaa piire. Mõlemad kasutasid tasuta tööorjasid, kuid Peeter I suurendas makse ja võtis veel lisaks kasutusele pearahamaksu ja habememaksu, Katariina II, aga üritas makse aladnda, kui ebaõnnestus. Peeter I ajal oli Venemaa võimsaim riik Ida-Euroopas. Peeter I lasi rajada Peterburi ja Katariina II lasi ehitada Liivimaa esimese kivisilla Tartusse. 7) Kumma valitsemine, kas Peeter I või Katariina II oli Venemaale kasulikum? Põhjenda oma arvamust näidetega. Minu arvates oli Venemaale kasulikum valitseja Peeter I, sest tema ajal suutis Venemaa tõutsa Europpa tugevaimaks riigiks ja saavutada piirid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Lisaks proovis ta õukonnaelu Euroopalikumaks muuta ja lasi rajada Peterburi. 8) Võrdle Eesti haldusjaotust, talurahva ja mõisnike olukorda ning vaimuelu Rootsi ja Vene ajal
Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A.Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, aga primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. 1907.aasta mais sooritas Oskar apteekriabilise eksami ja asus ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosepi Ärkla", mille A.Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule
Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, ,,Isamaa Kalendri", ,,Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Läbimurre kirjandusse Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi ,,Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha
jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid. Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut. SAKSA OKUPATSIOON 7.juulil 1941 esimesed saksa väeüksused Eestisse. 9.juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla. 10.juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel. Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna. Juuli lõpul sakslaste uus pealetung . 28.aug 1941 langes sakslaste kätte Tallinn. Saksa okupatsiooni algus Eestis Külm sõda KÜLM SÕDA USA ja NSVLiidu, läänemaailma ja komminstliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, mõlemad pooled hoidusid otsesest kokkupõrkest tänu tuumarelva olemasolule. Sõja vormid :
Naisekujulinesammas. 13.kore- riides naisfiguurid Kouros alasti seisvad meeste kujud/MÕLEMAD KREEKA KUNST 14. ,,Kapitooliumi emahunt" Etruskide üks tuntumaid teoseid 15. Trajanuse sammas 40 m kõrgune silinder, mida spiraaline kattis 200m pikkune reljeefriba keisri sõjaliste võitude kujutistega. Panteon kuppelehitis, kõikidele jumalatele pühendatud ehitis. Colosseum amfiteater, mahutas 50000 inimest, millel oli 80 sissepääsu Akvedukt veejuhe, kõrge kivisilla taoline Term avalik saunakompleks Foorum rahva kogunemisväljak, tekkinud peateede ristumiskohas. Triumfikaar püstitatud monumentaalne mõlemalt poolt kaunistatud auvärav. Fortuna Virilis tempel, mis paikneb kõrgel alusel. 16.Mosaiik erivärvilistest tükkidest koosnev pilt või ornament 17. Katakombid looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö, käikusid oli Rooma linna all 900 km ulatuses, nad tegid sinna seina ja laemaale millega kujunes välja Kristlik sümboolika
de Montferrand 1786-1858 – Vene klassitsismi luigelaul ja Iisaku katedraali Eesti – alates Põhjasõjast kuulus Eesti Venemaa koosseisu, eelkõige Eesti klassitsismi linn on Tartu, 1775 suur tulekahju Tartus, Katariina II korraldusel hakati Tartut uuesti üles ehitama, kesklinna ei tohtinud teha ühtegi puust maja, keelati matmine kiriku põranda alla, hakati tegema surnuaedu linnast välja, Walter – vara-klassitsistlikus stiilis Tartu Raekoda mingid insenerid ehitasid Tartu kivisilla J.W. Krause – Tartu Ülikooli peahoone, ülikoolile eraldati Toomemägi, 1802 Tartu Ülikool taasavati, esimeseks rektoriks sai Barrot (vms), ülikooli peahoone valmis 1809, peahoone ehitati Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus
vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks. Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr
kivist põhja. Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Eesti kolm kõrgeimat juga (joastikku) on Valaste juga 30,5 meetrit, Kivisilla juga 22,8 meetrise ja Karjaoru juga 15, 9 meetrise langusega. Kõrgeim looduslik juga Eestis on Jägala juga. Maailma kõrgeim juga on Angeli juga Venezuelas. Eesti ja Euroopa veerohkeim juga on Narva juga. Victoria juga (kohalikus keeles Mosi-oa-Tunya, eesti keeles nimetatud ka Viktooria joaks) on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Joa kõrgus on 108 meetrit ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s.
asunduse lähedal. Kogunes 500-2000 inimest. Juuli-augusti vahetusel siin ägedad lahingud. Saksa vägede koosseisus läbi lahinguid major Hans Hirvelaane pataljon.Kokku Saksa vägedega kaasa ca 1500 meest. Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla. 10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe põhjakaldal. 11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis ka major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi. 12
püsisild, Võidu sild, valmis Tartus 1957. aastal. Kuni Sõpruse silla valmimiseni oli Võidu sild Tartu ainsaks autoliikluse püsisillaks.6 1945. aastal ehitati üle Emajõe ajutine puitsild, mis asus Vanemuise tänava pikendusel ja mida mööda sai ka autoga sõita ning mille vahetas 1957. aastal välja raudbetoonist võlviga Võidu sild. Kaarsild Jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel Raekoja platsi ääres. Sild on ehitatud 19571959 (ins. P. Varep)7 endise Kivisilla kohale. Tegelikult oli kaarsilla näidisprojekt valmis juba 1870!8 Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe (paarkümmend meetrit sillakohast ülesvoolu) pikk sõudepaat. Kaare sille on 57,4 m. kõrgus 8m, kõnniteede laius 2,25m. Sõpruse sild Aastatel 19771981 ehitatud Tartu Sõpruse sild oli valmimise hetkel ja on tänaseni 488,2 meetriga Eesti pikim sild. 1970. ja 1980. aastad on Eesti sillaehitusloos vaadeldav kui tüüplahenduste ajajärk. Nii
Oli omajagu julgustükk läbi ajada ilma üldtuntud koorijuhtideta, keda oleks pidanud sakslaste hulgast kutsuma. Nähtavasti oli kindlaks sooviks oma jõududega läbi ajada. Esimese päeva vaimuliku kontserdi vahele oli põimitud ka kõnesid. Kõnelejad oli peamiselt pastorid. Tartu tegelased võtsid sõna tervituseks, külaliskõnelejad vastasid ülesvõetud mõtetele. Kontserdi lõppedes läksid lauljad rongkäigus linna tagasi. Liiguti Peterburi tänavat mööda ja üle kivisilla. Õhtu veetmiseks olid avatud ,,Vanemuise" ja Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi uksed. Õhtu veedeti lõbusalt, sõlmiti rohkesti tutvusi, vahetati mõtteid ja jagati peomuljeid. Rahva laituseta käitumist loeti üheks peo õnnestunud punktiks. 12 Teine pidupäev Esimene pidupäev oli edukalt möödas. See kinnitas teiseks päevaks peokomitee julgust ja lootust. 19. juunil tuli kätte teine pidupäev.
Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans 21. Mõisted Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks. Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav.
moodustasid pallaslaste kingitud teosed. 2. mail 1946 avati muuseumina elumaja aadressil Vallikraavi tänav 14, mis koos ümber- ja juurdeehitustega jäi TKMi peamiseks näitusepinnaks 1990. aastateni. 2015. aasta seisuga asuvad selles hoones muuseumi kunstikogud, raamatukogu ja administratiivruumid. Alates 1988. aastast toimuvad näitused nn viltuses majas ehk Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18, alguses nimetati seda Kivisilla galeriiks. 2014. aasta lõpus koosnes TKMi põhikogu 44 650 säilikust. Olulise osa moodustab kunstikool Pallase pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof skulptuur "Maanaised". 6. Viinistu Kunstimuuseum Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas
kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veski järveäärses majas. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli. 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Kuid vanemate soovil saadeti Oskar Luts assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Debüteeris 1907
läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filosoofia keskus Antiik-Kreekas. Olemuselt rahva kogunemise koht, puudesalu. akropol ehituskompleks, Vana-Kreeka tuumik, linna kindlustatud osa. Paiknes kõrgel künkal, kuhu püstitati linnriigi kõige esinduslikumad hooned. akvedukt üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. ambulácrum (ld.) puudega piiratud jalutustee või lehtlakäik ambulatio (ld.) jalutustee amfiteater Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile; Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune või elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võistluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna
· Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias) · Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt · Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak Traianuse foorum, umbes 280×200 m · Sellel väljakul asus ka Traianuse sammas, mis püstitati keisri võitude auks Daakias · Traianuse väljak raiuti mäkke, kuna linnas ei olnud ruumi · Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau · Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel · Ehitustööd kestsid üle 100 aasta · Panteon on rotund, kuplit on hiljem palju matkitud · Kupli läbimõõt oli umbes 44 m, templi kõrgus oli samuti 44 m · Kuplis on suur valgusava · Panteon oli pühendatud kõikidele roomlaste jumalatele · Tempel on tänapäevani väga hästi säilinud · Apollodorosele sai saatuslikuks uus keiser Hadrianus
Eesti iseseisvuse taastamise katse. Põgenemine läände. Eesti taasokupeerimine NSV Liidu poolt. *SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22juuni1941 Smaa vs NSVL Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine (nt Tartu Vanglas 192 surnt tsiviilisikut) Saksa okupatsioon: Juuli algus I saksa väeüksus Eestis Taganev Punaarmee hävitas Tartu kivisilla Juuli keskpaik rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna Juuli lõpus sakslaste uus pealetung 28aug Tallinn sakslastele ,,päästjad" NSVL võimust *NÕUKOGUDE VS SAKSA OKUPATSIOON: Sarnasused: o Sundmobilisatsioon o Tahtsid Eesti ala o Repressioonid o Ei osutanud vastupanu o Oma ideoloogia levitamine (natsism, kommunism)
jne. Saksa okupatsiooni algus ● 22.juunil 1941.a. algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel – Punaarmee taganes ● Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid ● Sundmobilisatsioon Punaarmeesse ● Hävituspataljonid ● Uus repressioonide laine, n. Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut Saksa okupatsioon ● 7. juulil esimesed saksa väeüksused Eestisse ● 9. juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla ● 10. juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel ● Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna ● Juuli lõpul sakslaste uus pealetung ● 28. augustil langes sakslaste kätte Tallinn ● 1941.a. lõpuks oli Eesti rahvuslastele selge – maa oli vahetanud peremeest ● Poliitiline korraldus: ● Eestis loodi Ida-alade ministeeriumile alluv kindralkomissariaat, eesotsas K. Litzmann ● Kohale toodi umbkeelsed saksa ametnikud
piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa- kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi Idaprovintside pealinnaks. Linna ja linnakaitse areng 17. sajandiks olid välja kujunenud kolm Tallinna eeslinna: Kalamaja-Köismäe, Tõnismäe ja Kivisilla-Pleekmäe ning Toompea eeslinn, mille piires 17. sajandil teostati uus Tallinna kindluse täiendavate kaitserajatiste - bastionite, raveliinide ja reduutide süsteemi projekt, millest realiseeriti vaid osa: Skoone bastion, Ingeri bastion, Rootsi bastion. Tallinna all-linna ja ka Toompea arengule "aitas kaasa" 1684. aasta Tallinna suurtulekahju, mille järel ehitati mahapõlenud puitehitiste asemel uued kiviehitised. Sisseveetav kaup: ??? Väljaveetav kaup: ?
Iisaku katedraal, eeskujuks Pariisi Panteon. · Eesti: Eesti kuulus Venemaa koosseisu. Klassitsismilinn on Tartu. 1760ndatel oli suur Tartu tulekahju, kui Tartu põles maatasa. Katariina II käsul hakati Tartut uuesti ehitama, Katariina II eraldas oma isiklike rahasid. Keelas kirikupõranda alla matmise ja kesklinna puumajade ehitamise. · Walter(1734-1802)- Tartu raekoda valmis 1789. · Insenerid Siegfrieden ja Zaklowsky ehitasid Tartusse kivisilla. · Kõrgklassitsism on eelkõige seotud Krause nimega(1757-1828)- Eesti klassitsismi pärl Tartu Ülikooli peahoone. Ülikooli jaoks Toomemäele vana anatoomikumi, tähetorni. Mitmed elamud kesklinna. Toomkiriku varemetesse ülikooli raamatukogu. · Geist ja Kranhals- tegi Tartu kaubahoovi, hävis teises maailmasõjas. · Tallinnas tegutses Carl Ludwig Engel- Engel on seotud eelkõige Helisingi linna ehitamisega- esimene Helsingi linna peaarhitekt
Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud. Legendi järgi vajunud maja tugevamini kaldu pärast praeguse Kaarsilla kohal asunud Kivisilla õhkulaskmist Teisel maailmasõja ajal. 1980. aastatel teostasid Poola restauraatorid hoones ulatuslikke restaureerimistöid, mille tagajärjel on hoone vajumine peatatud. Maja kalle on 5,8-kraadi, mis on suurem kui Pisa tornil. Suudlevad tudengid Selle skulptuuri autoriks on Mati Karmin. Legend räägib, et Mati Karmin sai kuju loomiseks inspiratsiooni perekonnaringist. Kujur näinud, kuidas tema õe vanem poeg suudelnud vihma käes oma tüdrukut, ja pildistanud seda. Hiljem andis
hoonetel (joonis 3.14). Veetaseme alanemine võib põhjustada puitvaiade kahjustusi seente ja bakterite toimel. Tartu vanalinnas on paljud hooned ehitatud puitvaiadele või puitparvedele. Pinnasevee taseme alanemise tõttu on puidu kahjustused tekitanud ehituste täiendava vajumise ning nõudnud vundamentide tugevdamist. Näideteks on Tartu Ülikooli peahoone, Spordimuuseumi hoone, Jaani kirik ja Kivisilla apteek (joonis 1.4) 33 Veetorustike lekked põhjustavad pinnase niiskumistja savipinnastel võib see tekitada nende pehmenemist ning tugevuse olulist vähenemist. Suure veevoolu korral võib esineda peenemate osade väljauhtumist pinnasest, suffosiooni. 8.3 Pinnase vajumine allmaa ehitiste, näiteks tunnelite kohal (joonis 3.15).
Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud eeslinnad, mis on aga sõdades korduvalt hävinud. Need olid enamuses ehitatud puidust, kuigi leidus ka kivihooneid. Eeslinnades keskajal leidunust on säilinud ainult 14-19. sajandist pärinev Jaani seegi kirik Tartu maanteel, endises Kivisilla eeslinnas ning 15. sajandist pärineva Pirita kloostri monumentaalsed varemed tolleaegsest linnast 7 km kaugusel kirdes. Erilist märkimist väärib Tallinna siluett, mis on oma arhitektuurilise väljenduslikkuse poolest Põhja- Euroopa üks ainulaadsemaid, sisaldades 25 m kõrguse Toompea künka sellel leiduvate hoonete ning tornidega. All-linnast annavad siluetile tooni kirikute ning linnamüüri tornid, eelkõige aga Oleviste kiriku
· Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias) · Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt · Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak Traianuse foorum, umbes 280×200 m · Sellel väljakul asus ka Traianuse sammas, mis püstitati keisri võitude auks Daakias · Traianuse väljak raiuti mäkke, kuna linnas ei olnud ruumi · Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau · Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel · Ehitustööd kestsid üle 100 aasta · Panteon on rotund, kuplit on hiljem palju matkitud · Kupli läbimõõt oli umbes 44 m, templi kõrgus oli samuti 44 m · Kuplis on suur valgusava · Panteon oli pühendatud kõikidele roomlaste jumalatele · Tempel on tänapäevani väga hästi säilinud · Apollodorosele sai saatuslikuks uus keiser Hadrianus
august mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi (suur osa neist tuli ise üle). Sakslased jõudsid Eesti piirile, punavägi tõmbus Pärnu-Viljandi-Tartu joonele; 6. juuli Lõuna-Eestis taastati Eesti Vabariigi aegsed omavalitsusorganid. Sakslased jõudsid Pärnusse ja Viljandisse. Tallinnas puhkes nõukogulaste hulgas 8. juuli paanika, valmistuti evakueeruma. Punavägi laskis õhku Tartu Kivisilla, Tartu vanglas tapeti 192 inimest, Kuressaare 9. juuli lossis ja selle ümbruses 84 inimest, Tallinna lähedal Kosel 78 inimest. 9.–15. juuli Märjamaa lahing, sakslaste liikumine Pärnu-Tallinna suunal pandi seisma. 10. juuli Põhjarannikule jõudis Soomest esimene osa Erna salgast. 12.–13. juuli Põltsamaa lahing, sakslaste pealetung Viljandist Põltsamaale peatati. 30. juuli Sakslased alustasid Kesk-Eestist põhja suunas üldpealetungi.
kaltsupaber Hilary Karu 33 D 11 EESTI AJALUGU + Põltsamaa portselan, peeglid Hilary Karu 34 D 11 EESTI AJALUGU Asehalduskord 1783 1796 Katariina II + taotles vene impeeriumi piirialade eriõiguste kaotamist + 1764.aastal ringsõit Eestis Lasi ehitada kivisilla + 1765.aastal FBrowne positiivsed õigused Õigus vallasvarale Ülejäägi vaba turustamine Piirid mõiskoormistele Kodukarja piiramine Õigus mõisniku peale kaevata 1783.aastal asehalduskord + Tekkisid Viljandi ja Võru maakonnad Paldiski (1783), Viljandi ja Võru (1783) maakond + Linnaõigused said Võru ja Paldiski (kokku oli nüüd Eestis 12 linna)
00253022.038166 27736 Torgu vald 100521 7400248-1Kiviraie 58.27013622.453569 100521 Lääne-Saare vald 32162 5900244-1Kiviranna 59.19705526.822970 32162 Vinni vald 93441 5900245-1Kiviranna 59.19723026.823071 93441 Vinni vald 27022 8400234-1Kivisaare 58.37852625.942128 27022 Viljandi vald 27023 8400235-1Kivisaare 58.37810925.942326 27023 Viljandi vald 136747 22375-1 Kivisepa 59.21575025.221905 136747 Kose vald 1318 12305-1 Kivisilla 59.43534524.758389 1318 Kesklinn 1319 12305-2 Kivisilla 59.43530724.758671 1319 Kesklinn 5383 28202-1 Kivisilla 59.44137325.309967 5383 Kuusalu vald 5384 28201-1 Kivisilla 59.44165025.309131 5384 Kuusalu vald 3103 12220-1 Kivisilla 59.43562824.758300 3103 Kesklinn 3102 12220-2 Kivisilla 59.43555224.758968 3102 Kesklinn 1314 12220-3 Kivisilla 59.43548124.759591 1314 Kesklinn 10403 12305-3 Kivisilla 59.43516724
Annavad uue võimaluse uueks alguseks. Selliseid tulekahjusid oli mõningaid 18. sajandi jooksul. Tartus 1775. aastal hiidtulekahju. Hävis 400 hoonet. Oli paljuski uue alguse pandiks. Teated selle katastroofi suurusest ulatusid ka keisrinna kõrvu, kes otsustas, et Tartu linn peab saama protsendita laenu, anti 100 000 rubla, et alustada ülesehitustööd. Mõni aeg hiljem Katariina teeb Tartule veel ühe kingituse Kivisilla. Tartusse tuleb klassitsism, hooneid hakatakse ehitama kivist ja suuremaid. Tulekahjud ei olnud ainult Tartus, vaid ka Narva põles. Kaubandus ja käsitöö 1708. aastal kohustab Peeter oma kaupmehi Peterburis kauplema. Uue linnaga harjumine võtab umbes kümmekond aastat aega. Tulemuseks see, et meie linnad satuvad majandusliku stagnatsiooni perioodi, kuna riik edendas ainult Peterburgi. 1710. aasta kapitulatsiooniga Vene võimud ütlesid, et kõik kaubanduslikud õigused ja
annaabi.ee 
