"Eestartutaga" Jaan Puna maalinäitus (0)

Tartu Kutsehariduskeskus

Iseseisev töö Jaan Punga maalinäitus „Eestartutaga”

Koostaja :
Õpetaja:
2008/2009 õ.a.
Sisukord 2
1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika 3
2. Jaan Punga maalitud linnavaade 4
3. Näituse „Eestartutaga” maalid 5
4. Muljed näitusest 6
4. Kasutatud kirjandus 7
1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika
Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi . Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik . Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid – Kivisild , Tartu oma triumfikaar . Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel – Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku välja, katab uuesti värviga, kordab kõike visalt veel mitmeid kordi – kuni soovitud tulemus käes. Sel moel tekkiv ruumilisus loob täiesti uue kvaliteedi, paljude läbikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku. Punga näeb maailma reljeefselt. On õieti hämmastav, kuidas ta ühitab oma piltidel tundlikud maalilised pinnad näiliselt külma geomeetriaga. Ja mõlemad on talle ühtviisi olulised.
« Kuum Suveõhtu » « Keskpäev»
2. Jaan Punga maalitud linnavaade
... Käsitleb peaaegu eranditult kunstniku armastatud kodulinna Tartut. See juba mitmeid aastaid Jaan Punga meeli köitnud ja piltidele ainest pakkunud teema on nüüdseks vormunud terviklikuks näitusekomplektiks, ülemlauluks Emajõe Ateenale. Jaan Punga maalitud linnavaade ei ole eesti kunstis tavapärane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Jaan Punga linnavaade on kõike muud kui üheselt mõistetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks - Punga tegeleb oma lõuenditel kestvamate asjadega kui seda on tänase päeva sotsiaalsed probleemid. Tema kunst on teataval määral ajaülene, selle eesmärgiks on luua esteetiline tervik. Oma sõnumi edastamiseks kasutab Punga arhitektuuri, mille olemuslik geomeetria ja mõtteselgus on talle lähedased. Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja metafüüsiline linnaruum , nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad , vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest niššidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju.
Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat. Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse-näivuse teemadel .
3. Näituse maalid
4. Muljed näitusest
Külastasin Jaan Punga kunstinäitust « Eestartutaga » 2006. a. jaanuari kuus Tartu Kunstimuuseumis. Mulle avaldas väga muljet Punga linnavaated, mis on sootuks teissugused kui Eesti kunstis tuttavad klubistlik, impessionistlik või fotorealistlik traditsioon. Ta kujutab igat maali sentimeetrilise täpsusega ning loob need just kui uuesti. Nähes Tartu märgilise tähtsusega maalitud hooneid , tekib väga koduselt soe tunne näitusel. Eelkõige hindan ajalooliste arhitektuuride omamoodi « säilitamist » läbi maalimise. Iga detail on jäädvustatud huvitavalt ja salapäraselt. Samuti arvan, et lähitulevikus võib linnapilt arhitektuuriliselt erineda praegusest – osa linnahoonetest kaovad ning ehitatakse uuemad, kuid tükike Jaan Punga maalidest jääb alati Tartuga. Väga hariv ja kasulik näitus.
Kasutatud Kirjandus:
Internet :
http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1131718634
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B931B353995CAE7CC225723A00581D97
http://uudised.err.ee/index.php?0567584
7