Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keila jõgi (0)

3 HALB
Punktid
Keila jõgi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marleenabel Õppematerjali autor
218-sõnaline minireferaat Keila jõe kohta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Jägala ja Keila jõed ja joad.

TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik................................................

Geograafia
thumbnail
9
odt

Põltsamaa ja pedja jõed

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu

Eesti loodus- ja majandusgeograafia
thumbnail
9
doc

Eesti veed: Võhandu jõe lõik

Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.

Eesti veed
thumbnail
10
odt

Võhandu jõgi referaat

Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas,

Geograafia
thumbnail
9
odp

Hiiumaa jõed

HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept ­ 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit

Geograafia
thumbnail
1
doc

Pirita jõgi

Pirita jõgi Pirita jõe muud nimed on Ardu, Ravila, Kose, Vaida, Vaskjala jõgi; jõe ülemjooksul: Pususoo peakraav; lõik Hiieveski kanali suudme ja Paunküla hüdrosõlme vahel: Ardu Kanal. Pirita jõgi on üks Harjumaa suuremaid jõgesid. Selle ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eestimaa lavamaal ning suudmeeelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõgi kuulub Soome lahe vesikonda. See voolab läbi Paunküla, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Vaida, Jüri, Lagedi, Loo, Tallinna linna Kose, Maarjamäe ja Pirita linnaosa. Pirita jõe pikkus on 105 km, valgala 799 ruutkilomeetrit. Selle tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi, Tuhala õgi, Angerja oja ja Leivajõgi. Jõe lähe asub Saarnakõrve küla läheduses ning suubub Tallinna lahte. Suurim lang on jõe alamjooksu viimasel 12 km-l. Taimestik Pirita jões on liigirohke

Geograafia
thumbnail
24
doc

Sauga jõest Pärnu linna vaheni

Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. . See uurimistöö aitas süvendada meie huvi bioloogia vastu ning tundma õppida rohkem oma kodukohta. 3 Sauga jõe iseloomustus Sauga jõgi saab alguse Järvakandi ja Eidapere vaheliselt alalt ning tema valgala on 570 km 2. Jõgi läbib Pärnjõe, Mõrdama soo ja Suigu ning suubub paremalt kaldalt Pärnu jõkke vahetult enne, kui Pärnu jõgi merre suubub, valgala suurus on üle 25 km2 Pärnu jõkke suubub põhja poolt Sauga jõgi. Sauga jõgi ühes lisajõgedega saab vee osalt idapoolselt soistelt niitudelt ja Nurme rabast, suuremalt jaolt, aga Tori ning Pärnu- Jaagupi ehk soodest, kus ta läbi voolab.

Bioloogia
thumbnail
4
odt

Jägala jõgi

Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0,

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun