5 Tartu Mälestus-ausammast Emajõe kaldal (0)

AJALOO ISESEISEVTÖÖ
5 MÄLESTUSSAMMAST JA LÜHIKE JUTT SELLE KOHTA
Koostas: Kivirand Käty
Õppegrupp: MY08
Juhendaja : Kessel Pille
Mina käisin neid mälestussambaid ise vaatamas ja uurimas Emajõe ääres, et internetist otsimine ei pakku mulle pinget, tegin ka pilte, lisasin neid siia ka.
Esimene mälestussammas on pühendatud Oskar Lutsule. Oskar Luts on sündinud 1887.aastal ja suri aastal 1953. Ta on paljude põlvkondade lemmik kirjanik. Tema kõige esimene ja tuntum kirjandusteos on „Kevade“, millel on olnud tähtis roll eestlaste rahvusliku enesetunde ja omapära teadvustajana. Kirjanduslik tegevus kestis tal ligi 45 aastat. Kirjutamise kõrval pidas apteekriametit Tartus, Tallinnas, Narvas kui ka Venemaal ja kokku seda umbes 17 aastat. Kodulinnaks oli tal Tartu, alates 1918.aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum . Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine.
Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos „Kalevipoeg“. Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952, 28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu . Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877 -1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Võrus asub tema majamuuseum. Abiellus 18. Augustil 1833.aastal.
Kolmandaks sambaks valisin ma Eesti ja Armeenia rahva sõpruse mälestusmärk. Armeenias on ammustest aegadest tavaks rajada kuulsate inimeste või tähtsate ajaloosündmuste auks mälestusmärke koos veelättega, kus möödujad saavad janu kustutades meenutada neid inimesi ja sündmusi ning ka palvetada. Monument on valmistatud roosast vulkaanilisest tuffist. Sambal külgedel on tekst eesti, armeenia ja vene keeles: ”Eesti ja armeenia rahva sõpruse tähiseks, mille lätteil on seisnud suur valgustaja Hatšatur Abovjan. Leninakan – Tartu 1978.” Legend:Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, mis asub Vabaduse puiestikul, avati 23. oktoobril 1978. Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte. Monumendi autor on Leninakani skulptor A. Dživanjan. Hatšatur Abovjan sündis aastal 1809 ja suri aastal 1848. Oli armeenia kirjakeele rajaja, humanist ja rahvavalgustaja. Õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1830-1836. Gjumri(endise Leninakani) linna elanikud kinkisid H. Abovjani 130.surma-aastapäevaks Tartule selle monumendi.
Neljandaks aga valisin Tartu Vabadussamba. On mälestusmärk Vabadussõjas langenud kangelaste auks, aastatel 1918-1920. Sammas avati 17. Septembril 1933. Kuju modelleeris Amandus Adamson, võrdkujuks valis ta rahvuseepose kangelase Kalevipoja. Sokliosa aga kavandas Aleksander Eller . 1932 oktoobris võttis komitee vastu otsuse, et Tartu vabadussammas püstitatakse Emajõe äärde Kivisilla ja Vabadussilla vahelisele alale Vabaduse puiesteel. Komitee otsuse kohaselt pidi Kalevipoeg seisma alusel üksinda. Okupatsioonivõimud lasid samba 28. Aprillil 1950 aastal lammutada ning 1952 pandi samasse paika Kreutzwaldi büst. Taasloodud mälestussammas avati 22.juunil 2003.
Viiendaks valisin Friedebert tuglase monumendi. Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson ; 2. märts 1886 Võnnu kihelkond , Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Oli pärit Ahjalt. 1901.a. suundus Tartu linnakooli õppima. Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist ; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas . 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Kodumaale tagasi jõudes kujunes temast eesti kirjanduselu juhtfiguur. 1918.a. abiellus ta Eloga. Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ta oli mitme eesti kultuurile olulise ühenduse – Noor-Eesti, Siuru, Pallas, Tarapita, looduskaitse selts – asutajate või juhtide hulgas, mitme kirjandusajakirja , sh Loomingu asutaja ja toimetaja. Monument püstitati Tuglase 100. sünniaastapäevaks 1986.aastal.