Polüuretaan Polüuretaan mis see on? Orgaaniliste ühendite ahel, mis on ühendatud uretaaniga -NH-(C=O)-O- (see on ühenduslüli) Ajalugu 1937 Otto Bayer Leverkusen, Saksamaa Alguses keskenduti kiududele ja paindlikele vahtudele II maailmasõja ajal kasutati sõjalistel eesmärkidel Alles 1957 sai kõigile kättesaadavaks Omadused Keemilised Füüsikalised Mitteaktiivne Elastne Põleb Kulumiskindel Ei reageeri: Kriimustuskindel Vee ja teiste lahustitega Ei vanane Õlidega Ei hallita Osooniga Ei lähe katki
töötlemisel keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena. On üldiselt kergesti hooldatavad ja vastupidavad, kuivavad kiirelt. Polüamiid: *Positiivne on vähene kortsuvus kiud on elastsed ja taastavad oma esialgse vormi. *Polüamiidkiudude puuduseks on kerge elektriseeritavus, ka ei ole nad väga ilmastiku ja valguskindlad ja pleegivad valguse mõjul ning neil on soodumus pillingule. *Polüamiid kiudude lisamine teistele kiududele parandab nende tugevust ja pikendab kandmisiga. Polüamiidkangad langevad hästi ja on kerged. Väikese niiskusesisalduse tõttu elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti. Polüamiidkiude segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada toote tugevust, kiirendada kuivamist, muuta toodet kergemaks. HOOLDAMINE: Polüamiidkiudu sisaldavaid materjale võib üldjuhul pesta masinas 40° C juures, kuid
Peaaegu venimatud kiud ........ puuvill, lina, klaaskiud Tekstiiltoodete elastsus või mitteelastsus ei sõltu ainult kiududest, millest see valmistatud on. Tekstiiltoodete elastsuse saavutamiseks on mitmeid võimalusi, mida kasutades on võimalik valmistada elastset toodet ka mitte- või väheelastsetest kiududest. Tekstiiltoodete elastsus saavutatakse: 1. elastsete kiudude kasutamisega (nt elastaani kasutamine koos teiste kiududega, polüestri lisamine vähevenivatele kiududele, mistõttu saadakse vähem kortsuvam riie jm) 2. kiufilamendi tekstureerimine (mahuliseks muutmine) elastseks (nt sukkpükste valmistamisel kasutatav tekstureeritud polüamiid) 3. kiu loomuliku säbaruse tõttu (lambavill või säbardatud keemiline kiud) 4. veniva kanga struktuuri valikuga (nt trikotaaz või satäänsidus) Venivusomaduste hulka võib lugeda ka vetruvuse /resilience/ ehk kiu võime taastada esialgne kuju pärast välise jõu toime lakkamist
polüamiide Orgaanilised lahustid Enamik orgaanilisi lahusteid polüamiide ei kahjusta Füsioloogilised omadused Soojapidavus: Üldiselt on polüamiidide soojapidavus üsna väike, kuid seda saab parandada kiule või lõngale liikumatu õhu lisamisega. Seda tehakse kas tekstureerimisega või kiujämedust vähendades. Kiudude niiskusimamisvõimet püütakse mõjutada kiududele väikeste pooride lisamisega, et niiskus saaks siirduda läbi tekstiili. Füsiloogilised omadused(2) Elektriseeruvus: Polüamiidid elektriseeruvad kergesti väikese niiskusesisalduse tõttu. Elektriseeruvust saab vähendada tekstiili antistaatilise töötlemisega kas viimistlemisel või pesemisel. Füsioloogilised omadused(3) Päikesevalguse mõju: Päikesevalgus kahjustab polüamiidkiude, nende tugevus väheneb ja kiud kolletub. Polüamiidile lisaainete lisamisega saab toota
mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid. [2] Sünteetilised kiud on termoplastilised, st nad omandavad jäädavalt talle antud vormi. Oluline on see plisseerimisel ja lõngade tekstureerimisel. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu. Elastsus tõuseb veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul. [3] Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. [2]
mõõtmed. SEGUD: Viskoosi kasutatakse tihti koos puuvilla ja polüestriga, et parandada kanga vormihoidmist. Polüamiid (lühend: PA) Positiivne on vähene kortsuvus – kiud on elastsed ja taastavad oma esialgse vormi. Polüamiidkiudude puuduseks on kerge elektriseeritavus, ka ei ole nad väga ilmastiku- ja valguskindlad ja pleegivad valguse mõjul ning neil on soodumus pillingule. Polüamiid kiudude lisamine teistele kiududele parandab nende tugevust ja pikendab kandmisiga. HOOLDAMINE: Polüamiidkiudu sisaldavaid materjale võib üldjuhul pesta masinas 40° C juures, kuid mitte kasutada valgendajaid sisaldavaid pesuaineid, sest kuumas vees ja paljude kemikaalide toimel tõmbavad polüamiidkiud kokku. Pressida temperatuuril 110° C, kuid kiiresti ja ettevaatlikult, et materjali mitte läikima hõõruda. Peale pesemist on soovitav kasutada pehmendusainet, et eemaldada staatilist elektrit.
kohal olevasse kaltsiumi soolasid sisaldavasse sültjasse otoliitmembraani. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvrakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. Kus paikneb HAISTMISELUND? Haistmiselund paikneb ninaõõne ülemises osas Kus asub ja milledest koosneb MAITSMISELUND? Suus keelenäsad NAHA pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasknahk selle all asub derma ehk pärisnahk. Kui kiiresti toimub inimese nahk uuenemine? 2135 päevaga. Nimetage naha funktsioone, lisage lühiselgitus. Naha funktsioonideks on katte ja kaitsefunktsioon ehk kaitse välistegurit eest. Nahal on antibakteriaalne kaitse.
lümfitüved (truncus lymphaticus) – tekivad mingi suurema kehaosa kõigi soonte liitumisest (näiteks nimmetüvi – alajäsemest, kaelatüvi – kaelast jne.) Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: A. Rinnajuha (ductus thoracicus) – ¾ kehast B. Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter) – ¼ Lümfikude (ka: lümfoidkude) on üks retikulaarse (võrkja) sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l.folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt. Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas
keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril (kuni 60 kraadises vees) õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. Tehiskiud Tehiskiudude saanuseks kasutatakse looduslikke aineid näiteks tselluloosi. Tehiskiud on: · viskoos · modaal · vaskammoniaak atsetaat
langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody). Välimisest põlvikkehast läheb erutus mööda närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis tekivad vastavad häired
Joonis 2.6 valgustab ribalaisue mõistet. Joonis 2.6 Mitme laine kiu ribalaius Joonis 2.6 esitab olukorda kius GK kiiruse saadud impulside suhet T laienevad. Impullsid laienevad, ümarduvad ja sumbuvad kius kulgedes. Aeg T peab olema piisavalt suur,et nende vahet võib erisatada. Ehkki impulsid laienevad,et impulside koondumissagedus(f=1/T) ei tohi olla liiga suur. Ribalaius kirjeldab siin suurimat võimalikku kordumissagedust. 2.4.6 Numbriline auk Kiududele, eriti mitme laine kiule antakse tavaliselt ka numbriline auk NA. See on antud peatukis 2.1. Numbriline auk on oluline valguse juhtimisel kiusse ja tuuma,eriti mitme laine kiudude jätkamisel üksteisega. 22 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid Kaablistruktuuride ülesanne on katta kiude igasuguste koormuste eest,valmistamisel,transpordil, ladustamisel, paigaldusel ja kasutuse ajal. Eesmärgiks on ehitus, kus garanteeritakse kiu
põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju
Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonda. Vere voolamisel mängib erilist rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus. Veri voolab veresoontes laminaarselt seega ei teki turbulentsi e. keerisvoolu. Arterid on kõige paksema seinaga veresooned. Nende sein sisaldab elastseid kiude. Siin toimub vere vool pideva joana, ehkki süda paiskab verd välja portsjonitena. Seda tänu elastsetele kiududele arterite seinas. Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab jälle endise kuju ning surub vere voolama ka diastoli ajal. Vere voolamisel eristatakse: 1. Joonkiirust s.o. osakeste liikumiskiirus piki veresoont (mõõdetakse cm/s; m/s). Joonkiirus on suurem veresoone keskel. Kõige aeglasemalt liigub veri kapillaarides (mõni mm/s), kõige kiiremini aordis (~0,5 m/s). See võimaldab kapillaarides toimuda gaasi - ja ainevahetusel. Viimast
Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskoosist tooted, mida pole kergesti hooldatavaks töödeldud, ja krepptooted võivad pesus kokku minna. Viskoosi ärge väänake, tsentrifuugige ega kuivatage masinas! Viskoosist esemed kortsuvad kergesti. Viskoosi kasutatakse tihti koos puuvilla ja polüestriga, et parandada kanga vormihoidvust. Viskoosi võib erinevat värvi värvida ja trükipilte peale trükkida. Tänu eriti sileda pealispinnaga kiududele saavutatakse eriti ühtlane värvimistulemus. Hooldus: Peske viskoosi alati õrna pesu jaoks mõeldud pesuprogrammiga. Ärga pange pesumasinat liiga täis. Kasutage õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Peske viskoosi kuni temperatuuril 40oC. Toote etikett informeerib Teid õigest hooldamisest. Triikige keskmise temperatuuri juures (2 punkti). Ärge jätke viskoosist tooteid niiskena seisma, vastasel juhul tekivad riidele niiskusplekid. Kuna
närvisõlmed). Rasvkude on sidekude, mis koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. Kõhrkude on sidekude, mis on elastne ja pisut kollane ning mille ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Luukude on sidekude, mis on kõva ja veidi elastne, rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalaineid, rakud on haralise kujuga, ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Veri on sidekude, mis koosneb vedelast vereplasmast ning mille ülesanneteks on kande mitmesuguseid aineid ühtedest elunditest teistesse, teeb kahjutuks bakterid ja nende rakud. Silelihaskude on lihaskude, mis koosneb käävjatest rakkudest, milles on üks tuum. Iseloomulik on aeglane kokkutõmbumine
kiiremaks. Mesofaasilise pigi kiudude stabiliseerimiseks on vaja vaid mõningased minutid, samas kui isotroopse pigi kiudude stabiliseerimiseks on vaja tunde. Mida pikem on stabiliseerimise aeg, seda paksem on kiudude väliskest - see on stabiliseeritud osa. Stabiliseerimine aeglustub, kui see jõuab kiu sisse. Kaheastmelist stabiliseerimist kasutatakse, et ära hoida kiudude kokkukleepumist peale karboneerimist. Selle tarbeks kantakse kiududele enne stabiliseerimist ka kolloidgrafiiti. Peale stabiliseerimist karboneeritakse pigi kiud kuumutades neid erinevates kuumustsoonides 700-2000°C juures. Selleks, et takistada oksüdeerumist lõplikes süsinikkiududes, kasutatakse inertset atmosfääri. Erineva kuumusastmega tsoonid on vajalikud selleks, et vältida ülemäärast struktuuri katkestust. Suurim kogus gaase, peamiselt CH ja H, eraldatakse temperatuuril alla 1000°C. Üle selle eraldatakse peamiselt hapnikku.
Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutakse kokku). Paindepinge tähendab seda, et vardale mõjub painemoment, mis jaguneb samuti märgiliselt kaheks, vastavalt Valem 2 Paindepinge surutud ja tõmmatud kiududele ning sõltuvalt teljestiku asetusest. Teine, kui pinge mõjub konstruktsiooni osa või lõikepinnaga paralleeleselt (piki pinda), siis nimetatakse seda nihkepingeks ehk tangetsiaalpingeks. Nihkepingeväli on seotud väändemomendi ja põikjõuga. Nihkepingevälja puhul kehtivad reeglid: Ristlõike serval saab esineda ainult puutujasihiline nihkepinge. Ristlõike väljaastuvas nurgapunktis võrdub nihkepinge
Keraamilised komposiidid koos nende kiududega kaaluvad kolmandiku tänapäeval metallic sulamist valmistatud turbiini labadest. Kuid sellest materjalist ei ole võimalik nn punuda turbiini labasid. Teadlased proovivad silikoon karbiidist kiudu põimida SiBNC mis annaks tugevuse turbiini labale. Need kiud põimitakse risti, millest üks annab kiule tugevuse ja teine kaitseb kiudu kuuma eest. Kõige lubavam lähenemine keraamiliste kiududele on keraamilise kiuga tugevdatud keraamika, et parandada sellist tüüpi materjalide viga- nende haprus. 1.5 CeraTex keraamiline riie CeraTex keraamiline riie on valmistatud kõrge kvaliteediga keraamilisest lõngast. Seda võib kasutada kuni 1200oC temperatuuri juures. Riiet on tugevdatud klaaskiuga, vajadusel võib panna ka terastraati. Keraamilisest kiust tekstiilid (riie, teip, köis) on veel
1) Retikulaarkiud - võrgustik ja kohev 2) Elastiinikiud elastsed, venivad (neid on palju nahas) 3) Kollagenikiud tugevad ja jäigad. Enamasti on küll kõiki kolme, aga hulk ja paiknemine on erinevad. Alamliigid: · sidekude, · luukude, · rasvkude, · kõhrkude. Sidekude: Ülesanne on täita elunditevahelisi vahesid (peamiselt kohev ja elastne sidekude), hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude: kõõlustel ja lihastel). Lisaks kiududele on rakuvaheaines ka rohkelt vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab ilusti rakud ja kiud. Uueneb kudedest kõige kiiremini, nt täites haava paranemisel kahjustuskoha. Just kohev sidekude on kõigi meie organite ümber. (Ma tean, et see jutt sai veidi ebaloogiline, aga ma ise pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine)
See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind. Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel. Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub ja ümardub. Läiget vähendatakse: nt keemilistele kiududele lisatakse valgust hajutavaid pigmente. *ELASTSUS Elastsust kirjeldatakse venitatavuse ja elastse pikenemisega. VENITATAVUS kirjeldab kiu pikenemist, kiu venitamisel kuni selle katkemiseni. ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes.
suurem sitkus, suurem elastsusmoodul tiheduse kohta, suurem tugevus, väiksem roome. näiteks struktuursed komposiidid on k ergemad, olles sama tugevusega 32. Milline on polümeermaatriksi ja milline kiudude funktsioon klaasplastis (ehk üldiselt kiud-armeeritud polümeerkomposiidis)? kiud on väga tugevad tõmbele ja parandavad oluliselt komposiidi tugevust ja jäikust. polümeermaatriks hoiab kiudusid paigas, kaitseb kiudude pinda ja kannab koormuse üle kiududele. 33. Miks peab kiudarmeeritud materjalis side kiu ja maatriksi vahel olema tugev? et maatriks kannaks koormuse üle kiududele. kui materjal on koormuse all, siis kiudude lõpus kannab maatriks kiule vähem koormust üle kui materjali keskel ja sellest tulenevalt on kiududel teatud kriitiline pikkus. komposiidi tugevus sõltub tugevalt sellest, kui tugev on side kiu ja maatriksi vahel. lisaks peab side olema tugev, et vähendada kiu väljatõmbamist. 34
· Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud). 3.1 SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid 1.(kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal 2.(fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega. · Uueneb kudedet kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. Rakud kaugel, rakuvaheaine. 3.2 RASVKUDE · Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik) · Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne.
Kiud ei lase betoonis sisalduva vee betooni pinnale tõusmist ja seeläbi väheneb ka mahukahanemine. Selleks kasutatakse tavaliselt kuni 25 mm pikkuseid kiude. Selliste omaduste saavutamiseks piisab juba 0,1% kiudude lisamisest betooni ruumala kohta, kuid juba kivinenud betoonile see mingit olulist mõju ei avalda (Foto 2). [1] Foto 2. Polüpropüleenkiud [4] 1.2.3. Klaaskiud Lisaks muudele kiududele kasutatakse sarrusena ka klaaskiude. Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaalidega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkiududele kasutatakse klaaskiudusid
taluvus on nõrgemad. Tõmbub rohkem kokku. Hooldamine: Viskoos on väga erikvaliteedilisi on väga vastupidavad, aga samas ka nõrgemaid. Kuna sellele materjali niiskustaluvus on nõrgem siis pese alati kui ettevaatliku pesemist nõudvat pesu. Keera enne pesemist pahempidi, sest nii väldid tupsuliseks minekut. Kui riputad kuivama liiga märjalt, võib muuta kuju ja vormi. Akrüül, Polüamiid, Polüster on sünteetilised kiud. Omadused: üldiselt on kõigil täissünteetlilistele kiududele omane hea vastupidavus nii märjana kui kuivana. Kortsuvad väga vähe. Kuivavad väga kiiresti. Halvaks omaduseks on elektrilisus ja see ajab kandmisel higistama. Hooldamine: pesuvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 C. Ära pane kunagi õue päikese kätte kuivama. Pesu kuivatamine Pesukuivatamine on sama tähtis kui oskuslik pesu pesemine. Vahest isegi tähtsam. Paistab ju
o Schwann'i rakud- paiknevad perifeerses närvisüsteemis, kus ümbritsevad aksoneid Võivad moodustada nii müeliinkatte kui ka müeliinita katte 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Akson moodustab närvikiu telgsilindri Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aktsonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiididest müeliini või mitte Müeliin- annab kiududele valge värvuse o Elektrilise närviimpulsi isolaator o Müeliinkestaga närvikiududes liigub erutus palju kiiremini, kui müeliinita kiududes 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest o Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu o Iga närvikiud on ümbritsetud sidekoelise kihiga- endoneuriumiga o Väiksemad kimbud on ümbritsetud paksema kihiga- perineurimiga
Foto 1. Miskoobi foto esimesest kangast II kangas Tegemist on kangaga, mille pinna faktuur on reljeefne, see tähendab, et muster on sisse kootud erinevate lõngadega, muster pole peale värvitud. Kangas on paremalt ja pahemalt poolelt erineva mustriga.Vaatluse tulemusena võib tuvastada mõningaid kortse, mis kanga rippu vajuma asetades välja ei lange. Drapeeruvus on keskmisest halvem, ehk et kangas ei lange hästi, kuna on kerge, mis on omane keemilistele kiududele, kuna looduslikud kiud on keemilistest tavaliselt raskemad. Kangas ei ole väga elastne, venib vaid mööda kanga diagonaali. Kangas tundub olevat üsnagi peenekoeline ja tiheda sidusega. Lõngade suhe ei ole mõlemal poolel võrdne. Sidus on suhteliselt tihe ja tugev, hargnevus on keskmisest väiksem. Tegemist on kombineeritud sidusega (Foto 2). Esmasel vaatlusel hakkab silma särav hõbeniit. Kanga koesuunas jooksevad mustad niidid ja kaks
3.5. Kontrollida, et peitli käepide oleks sile ega anna pinde. Puitkäepideme otsa tuleb lüüa metallrõngas. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Käsitsi saagimisel ei tohi sõrmi hoida saehammaste lähedal. 4.2. Saetav puit tuleb kinnitada kindlalt. Materjali saagimine põlvel ja mistahes juhuslikel esemetel on ohtlik. Läbisaagimisel tuleb saetavat otsa käega toetada. 4.3. Hööveldamisel hoitagu höövlit õigesti. 4.4. Laudu ja prusse ärgu hööveldatagu kiududele vastassuunas. Töödeldav toorik tuleb kindlalt kinnitada. 4.5. Höövlist ei tohi laasta välja võtta sõrmega, vaid laastuava puhastada puitkiiluga. 4.6. Peitliga ei tohi lõigata toorikut hoidva käe suunas. Aukude, pesade ja soonte õõnestamisel peab peitlit hoidma õigesti. 4.7. Materjali puurimisel tööpingil kasutatagu kelku. 4.8. Pikamõõtmeliste esemete kokkupanekul tööpingil ja töötlemisel kasutatagu tööpingi pikendit. 4.9
Veresoon pole enam kokkusurutud ja veri jookseb vabalt läbi – heli ei tekita. (Toonid tekivad ainult siis, kui veresoon on osaliselt kokkusurutud/komplimeeritud.) Pulsi järgi saab vererõhku mõõta ainult süstoonselt. Diastoonset rõhku ei saa pulsi järgi muuta, sest pulssi pole tunda. PS! (programmis pole) Vere liikumine veenides Vere liikumine veenides toimub mõnevõrra teistel põhjustel kui arterites. Arteri sein on tänu seal sisalduvatele elastsetele kiududele ka ise elastne ja süstoli ajal, kui veri välja paisatakse, venib see sein välja. Diastoli ajal elastsuse tõttu väljavenitatud sein läheb endisesse asendisse tagasi ja lükkab selle tagasiminekuga verd edasi. Kineetiline energia muudetatakse potentsiaalseks energiaks ja vastupidid. Süstoli ja diastoli vahel ei teki seisakut. Veenide veresoontes pole selliseid elastseid kidusid ja vere liikumine diastolis võib aeglustuda. Kuna veri on vedelik, mis allub ka oma raskuse
· Kogu südame lõõgastus. Tugikude · Moodustab eri elundite tugistruktuure · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. (vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega) · Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. · RASVKUDE · Palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet. · Ülesanded: kaitse (pehmendavad lööke, moodustavad püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi), varu (nii aineline kui ka
Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole. Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled, suguelundi peaosa ja väikesed häbememokad. Palju on ekriinseid higinäärmeid peopesadel, taldadel, laubal, rinnal, kõhul ja õlavöötmel. Nahk kaitseb kudesid ja organeid mehhaaniliste faktorite (löögid, hõõrumised, rõhumised) eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele ning nahaalusele rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest. Pigment melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest. 3 Nahapinna ph on 5,0 6,0, mis aitab neutraliseerida keemilisi aineid ja hävitada mikroobe. Sama toimet avaldavad ka rasu ja higinäärmed, seepärast liigne pesemine nõrgestab naha kaitsefunktsioone. Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist,
OÜ LIPUVABRIK Türi 3, Tallinn, tel: 668 42 70 www.lipuvabrik.ee Digitaaltrükk sünteetilistele kangastele PRINTKONSULT http://www.printkonsult.eu/ Paberifooliumid. KEEMIAKAUBANDUS AS Vana-Narva mnt. 22 Maardu; Olga 637 91 85 Kemikaalid FIFAA Pärnu mnt. 142a Tallinn tel: 6504861 www.fifaa.ee Siiditrükk OVERALL EESTI AS http://www.overall.ee Digitaaltrükk latekstehnoloogia abil erinevatele mterjalidele www.holda.lv Digitaaltrükk looduslikele kiududele. Eesti esindus Karu 14, Tallinn Aleksei +372 53911015 10 PIXMILL ESTONIA OÜ http://www.pixmill.ee/index.php/et/ Suureformaadiline digitaaltrükk AS VUNDER, Pirni 10/2 Tallinn, tel: 6 564 003 Siidimaali värvid ja –tarvikud, siid TALFORSS ARTE OÜ Kopli 33 Tallinn, tel: 6 500 048 Siidimaali värvid, siidkupongid, siidkangas rulliga, tellimisel Trükivärve jm müüvad firmad Euroopas:
erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. želeekuppel 178. Silmamuna ehitus: tagakamber 179. Kirjeldage valguskiire teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni: Valguskiir läbib esmalt sarvkesta, seejärel eeskambri. Lääts murrab läbi pupilli silma klaaskehasse jõudnud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Võrkesta
analoogiline mahukahanemisega Roome vähendamiseks on mõistlik vältida konstruktsiooni liiga varajast koormamist KIUDMATERJALID Kiude kasutatakse erinevate komposiitmaterjalide koosseisus: 1) kiudpolümeermaterjalid 2)kiudbetoonmaterjalid Kiudmaterjalide tüübid: 1) klaaskiud 2)süsinikkiud 3)sünteetilised polümeerkiud 4)teraskiud Rakendades jõudu kiududega armeeritud materjalile, kantakse pinge materjalilt üle plastsetele kiududele, mille tulemuseks kõrge tugevusega ja suure elastusega kompleks materjal Tähtis on antud näite puhul, et kiudude jaotumine oleks ühtlane ja nende nake põhimaterjaliga piisav jõu ülekandmiseks KIUDBETOONID tsementsideaine baasil betoonid v mördid, mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi. Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel SÜNTEETILISED KIUD
diameeter 0,5-2µm , moodustavad tiheda võrgustiku. Elastsed kiud – venivad 1,5 korda oma pikkusest, diameeter 0,2-1µm , hargneb ja moodustab võrgustiku , koosnevad elastiinist,leidub suurtes arterites ja kopsus Amorfne põhiaine või mass(substantia fundamentalis) -Hüdrofiilne kolloid,mis ei oma mikroskoopilist struktuuri. Toodetakse sarnaselt kiududele fibroblastide poolt. -Koosneb sulfateeritud glükoosaminoglükaanidest ja proteoglükaanidest. Lisaks mittesulfateeritud vorm – hüaluroonhape. -Toitained, albumiinid, mineraalained, hormoonid jne. -Glükoproteiinid nt. - fibronektiin,laminiin. Klassifikatsiooni alused *Morfoloogiline klassifikatsioon: -Rakkudevahelise aine ehitus ja iseloom -Rakkudevahelise aine hulk ja asetus -Rakulise koostise alusel
Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks. Seoses selliste muutustega tekib elektriväli, mida on võimalik registreerida nahale asetatud elektroodidega. Südame elektriline erutus algab sinussõlmes (paikneb paremas kojas õõnesveenide suubumise juures). Sealt levib erutus kodadesse ja haarab kodade vaheseina alaosas paikneva atrioventrikulaarsõlme (AV sõlm). Sealt väljub Hisi kimp, mis jaguneb kaheks sääreks. Erutus levib edasi mööda Hisi kimbu sääri Purkinje kiududele ja nende kaudu vatsakeste lihastele, põhjustades vatsakeste kontraktsiooni. ENDOSKOOPIA – torujate ja õõneselundite uurimine optilise seadmega varustatud instrumendi abil, saab vaadelda õõneselundite sisepinda ja selle muutusi. Endoskoobis on valgustussüsteem. GASTRODUODENOSKOOPIA – uuritakse magu ja 12sõrmiksoolt, KOLOSKOOPIA – jämesoole limaskesta ja valendiku uurimine koloskoobi abil, koloskoobi
kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures. Toorine sulatatakse 1400-1800 oC juures. Sulatamisest saadud mass pihustatakse kiududeks. Kiud meenutavad vatti, nende jämedus on 0.005-0.008 mm ning pikkus kuni 60 mm. Seejärel pihustatakse kiududele sideainet (va puistevillad). Lint suunab villa kihi valtside vahelt läbi ning saadakse korrapärase kujuga materjal. Pressimisest sõltub, millist villa tihedust tahetakse saada. Näiteks võib eristada pressimise surve alusel järgmisi villasid: rulli keeratud isolatsioonimaterjale, isolatsiooni plaate (pehmed plaadid, jäigad, koormust-taluvad plaadid jms). Vahel kaetakse plaadid ja matid mõne kaitsva kattekihiga. Selleks võivad olla klaaskiudriie, alumiiniumpaber vms.
elektriseeruvad kergesti, polüamiidkiudu mõeldud pulbriga, mis seetõttu on ebamugavad kanda kasutatakse ei sisalda pleegitavaid aineid. ja määrduvad ruttu. tuletõrjujate töörõivastes Triigitakse madalal Sünteetilisi kiude lisatakse ja professionaalsete temperatuuril 120 140°. looduslikele kiududele, jalgratturite Pressida tuleb temperatuuril parandades esemete spordiriietuses. 110° C, kuid kiiresti ja vastupidavust ja vähendades ettevaatlikult, et materjali kortsuvust, tekstureeritud kuid mitte läikima hõõruda. on elastsem ja soojapidavam, Leiges vees pestud
Enamikke tehiskiude toodetakse vastava materjali surumisega läbi väikeste aukude, et nad moodustaksid sel moel niitjaid kiude. Inglise keeles eralduvalt selgelt terminid ,,synthetic" (sünteetiline) ja ,,artificial" (kunstlik, muudetud), mis viitavad sellele, et enne sünteetiliste kiudude kasutamist modifitseeriti olemasolevaid looduslike kiude (taimset tselluloosi näiteks), et toota tsellulooskiudu. Enamikule sünteetilistele kiududele on iseloomulik hea soojusjuhtivus, elastsus, hõõrdumis ja rebimiskindlus, kergus, elektriseerivus, kemikaalikindlus, kahjurikindlus (koide, rottide, seente suhtes), halvasti niiskust Foto 7 nailonsukad II maailmasõjapäevilt. [28]. imavus, seondumine pigem õli kui veega (mittehügroskoopsus), soojustundlikkus, termoplastilisus, topiliseks muutumine jmt [27]. Plastikud värvikeemias ja kunstis
omadused. Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest. Polümeere on looduslikke ja sünteetilisi.Polümeere leidub sageli looduses. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid. Looduslikud kiud nagu vill ja siid, on samuti polümeerid. Sünteetilisi polümeere valmistatakse alates 19. sajandi lõpust. Nad on aluseks kõigile sünteetilistele plastmassidele ja kiududele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid
Kõhre sügavamates osades paiknevad rakuterritooriumid ehk rakuõued, mis värvuvad basofiilsed, kuna sisaldavad palju GAG-e. Õuede vahel on interterritoriaalne substants, mis sisaldab korrapäratult paiknevaid kollegeenseid fibrille. Elastne kõhrkude: Esineb elastsust vajavates struktuurides – kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu kõhres, epiglottise kõhres, väikeste bronhide kõhretükikestes jne. Lisaks kollageensetele kiududele on kolmemõõtmeline võrgustik elastseid kiude. Isogeensed grupid koosnevad peamiselt kõhreõõnte paarilistest kondrotsüütidest (vahel on õõntes üksikud rakud). Fibroosne kõhrkude: Eelmise kahe vahepealne üleminekuvorm, esineb eeskätt liigeseketastes ja – meniskides ning selgroolülide intervertebraaldiskides. Põhiaine sisaldab paralleelselt või läbipõimunult paiknevaid kollageensete kiudude kimpe. Kondrotsüüdid paiknevad tavaliselt kõhreõõntes üksikult, kuid esineb
Poolringkanalid asuvad üksteisega ristuvates tasapindades. Iga poolringkanali üks algusosa on laienenud ampulliks. Poolringkanalite sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Need piirkonnad sisaldavad karvrakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nende piirkondade massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile karvrakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. Poolringkanalid, poolringkanalite ampullid - registreerivad nurkkiirenduse Horisontaalne Tagumine Ülemine Talitlus: 1. keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2. meelerakkudes tekib erutus 3. erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4. Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”
Mg2+), moodustades vesilahuse pinnal hõljuva valkjashalli sademe. Seda 29 põhjustavad karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid, mis reageerivad seepidega 2CxHyCOO-Na+ + Ca2+ Ca(CxHyCOO)2 +2Na+ Samal põhjusel ei ole seebiga võimalik pesta merevees ja pesemisel tavalise, kareda kraaniveega tekib seebi suur kulu. Tekkinud nn. Ca-seep sadeneb ka tekstiilimaterjalide kiududele, muutes need halliks ja sadeneb ka vannide seintele, tekitad4es kleepuva, ebameeldiva sademe. Seepe toodetakse NaOH (seebikivi) vesilahuse ja rasvhapete vahelisel reaktsioonil: C17H35COOH + NaOH C17H35COONa + H2O, Või rasvade hüdrolüüsil leelistes, mida nimetatakse ka rasvade seebistamiseks: C17H35COO-CH2 CH2-OH | | C17H35COO-CH + 3NaOH 3C17H35COONa + CH-OH | |
Veenid - õhukesed seinad, sisepinnal klapid; Vere liikumise tagavad: 1) Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme 2) Klappide olemasolu veeni sisepinnal 3) Neg. rõhk südameõõntes diastoli ajal 4) Neg. rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis Pikka aega passiivses asendis jäsemes võib tekkida venoosne seisak - "sureb ära" Vasoaktiivsed ained - vereringet veresoontes mõjutavad ained, mis toimivad veresoone lihaskoele ja sidekoe kiududele ning kutsuvad esile veresoonte ahenemise või laienemise Vererõhk - arteriaalne rõhk, mida veri avaldab veresoonte (arterite) seintele; ühik mmHg; normaalselt 120/80 mmHg Suurem ehk süstoolne rõhk - näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal; 110-120 mmHg Väiksem ehk diastoolne vererõhk - rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal; 60-80 mmHg Pulsirõhk - süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe; normaalselt 40-50 mmHg; alla 30
Rasvkude on ka kaitseks siseelunditele, pehmendab lööke. Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Naistel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15%. Luu- ja kõhrkude …omab tugi- ja kaitsefunktsiooni. Eristatakse elastset kõhrkude ja kõva luukude. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalsoolasid (Ca, Mg, P). Täiskasvanul on organismis umbes 1 kg Ca-d. Luukude on jäik ja tugev sidekude. Luukude on veelgi tugevam kude kui hambaemail, kus on Ca-sooli 97%. Veri Veri ja lümf erinevad teistest kudedest selle poolest, et nende rakuvaheaine on vedel. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vereplasmas on vererakud: punalibled e erütrotsüüdid, valgelibled e leukotsüüdid ja vereliistakud e trombotsüüdid
kopsuarteris 1,9 kPa (14,3mmHg), siis parema vatsakese töö 24 tunniga on13,5 kJ. Kogu töö on 94,8+13,5=108,3 kJ Südametegevuse regulatsioon: Spontaanne erutustekkesüsteem sinustriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade, sh ajukoore mõju all. Sümpaatilise eferentse innervatsiooni preganglionaarsed kiud algavad seljaaju rinnaosa ülemiste segmentide külgservadest. Ümberlülitumine postganglionaarsetele kiududele toimub sümpaatilise piirväädi ganglionides, peamiselt tähtganglionis. Postganglionarsed kiud jõuavad südameni suurte veresoonte adventiitsiat pidi ja moodustavad südames epikardiaalkeskuse. Sümpaatikuse mõju südamele avaldub südametegevuse kiirenemises, kokkutõmbejõu tugevnemises, erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus. Sümpaatikus põhjustab seega südamele positiivselt kronitroopset, inootroopset, batmotroopset ja dromotroopset mõju.Sümpaatikuse
Kui puudus on väike tugevus ja tuleohtlikkus. 1.5 Sünteeskiud Keemilised kiud mida toodetakse tööstuslikult madalmolekulaarsetest lähteainetest. Valmistatakse kiumolekulid ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilikiud, tavaliselt pideva tootmisprotsessina. Sünteeskiudude omadusi saab soovitud suunas muuta: Ketruslahusele lisaainete lisamisega kiu ehituse muutmisega ehk modifitseerimisega. Ketramisel kasutatavad ained on: Matistavad ained- hajub läikivatele kiududele langev valgus ning kiud näib matina. Värvipigmendid- kasutatakse nende materjalide juures mis on raskelt värvitavad või väikse värvipüsivusega. Kasutamist piirab värvimispartii suurus. Optilised pleegitid- valgedust nähtamatu ultraviolettkiirguse muutmisega nähtavaks valguseks. Sünteeskiududele saab lisada veel mitmesuguseid eriaineid mikrokapslites, kapsel loovutab seal oleva aine vähehaaval. Rakendatakse ravimite, sääsetõrjevahendite, deodorantide, lõhnavee lisamisega kiule
· lümfikapilaarid · lümfisooned · lümfitüved Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: · Rinnajuha inimkeha suurim lümfisoon, kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest. · Parem lümfijuha suubub paremasse venoosnurka, kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest. Lümfikude on üks retikulaarse sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid ja teised rakud. Lümfikoes toimub lümfotsüütide kloneerimine. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud. Tonsillid e mandlid on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine
paikneb keskel. Omavahel on kardiomüotsüüdid ühenduses seostusdiskide abil – seostusdiskid seovad kardiomüotsüüte lihaskiududeks ja juhivad erutuslainet ühest rakust teise. Samuti on heledad ja tumedad vöödid. Lihaskiudude vahel on anastomoosharud. Südame juhtsüsteemi moodustavad modaalsed müotsüüdid (rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsess) ja transitoorsed müotsüüdid (juhivad erutuse Purkinje kiududele - võimaldavad sünkroonseid südamelihaste kokkutõmbeid. 25. Neuroni rakukeha ja jätkete ehitus. Närvikiu ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tuumakest. Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus
Südamelihaskiudude vahel esinevad anastomoosharud – tingitud liituvate kardiomüotsüütide hargnevast ehitusest Südamelihaskoest leiame veel südame juhtesüsteemi moodustuvad kiud ja rakud Modaalsed müotsüüdid – rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsessi Transitsionaalsed müotsüüdid – peenemad kardiomüotsüütidest, juhivad erutuse Purkinje kiududele Purkinje kiud – tunduvalt jämedamad, kui kardiomüotsüüdid ja juhivad erutust kiiresti SILELIHASKUDE Tahtele mittealluv silelihaskude moodustub üksikutest väljavenitatud, käävjatest rakkudest, kus ristivöötsus puudub – silelihasrakkude pikkus varieerub oluliselt (20µm väikestes veresoontes kuni 500µm raseduseaegses emakas) Igal rakul on üks tsentraalselt paiknev tuum – tuuma sisaldav raku osa on kõige laiem ja selleks, et silelihasrakkudest
Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. 81 159) Silmamuna ehitus? 160) Silma abiseadeldised? RIPSMED kaitsevad silmamuna SILMALAUD kaitsevad ja niisutavad silmamuna KULMUD takistavad laubalt higi silma valgumist LIHASED (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna 82 PISARANÄÄRMED toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna
annaabi.ee 
