JUHTNÖÖRE RIIGIKIRJANDI KIRJUTAJALE Osa teemasid lahti seletatud ära lase ennast segada. Kaasa dokument, kirjutusvahend!!! 1. Kasuta maksimaalselt ära antud aeg töö lihvimiseks ja võimalikult paljude vigade otsimisele ning parandamisele kasuta ÕSi. 2. Kasuta mitmekülgseid stiilivõtteid (kujundlik keel, mitmekülgne lausestus). Ära kirjuta valdavalt lihtlausetes, aga väldi ka liiga pikki monstrumlauseid. HEA STIIL SEISAB KOOS ERINEVATES LAUSEMALLIDES. 3. Kontrolli töö valmimisel, kas jutt haakub sissejuhatuses püstitatud väitega. 4. Lõpetus peab tegema kokkuvõtte, ei tohi esitada uusi andmeid, uusi probleeme 5. Töö peab olema arutlev(väide tõestus), mis võib sisaldada mõõdukalt ka kirjeldavaid ja jutustavaid elemente (neil on näite, tõestuse roll). 6. Väldi kõnekeelsusi ja sobimatuid väljendeid. 7. Tekst ei tohi jääda üldsõnaliseks tuntud tõdede ülekordamiseks. 8...
Armastus on pime Seda et armastus on pime, on kuulnud arvatavasti iga inimene. Ma usun, et iga keskeas olev mees või naine võib rääkida ka oma kogemustest selles valdkonnas. Kuid mida tähendab, et armastus on pime ? Mõne inimese jaoks võib see tähendada armumist kellessegi kellega tal on ebamugav või võimatu suhelda, armuda kellessegi olenemata tema välimusest, majanduslikust seisusest või muust sellisest. Sellises armastuses ei panda üksteise vigu või puuduseid tähelegi või vaadatakse neist mööda Kui selline armastus on vastastikune, siis on see minu arvates peaaegu täiuslik armastus. Päris täiuslik pole see sellepärast, et igas armuloos on omad head ja vead. Teistele võib see samas tähendada seda, et kui inimene armastab kedagi väga palju, siis ei pane ta tähelegi kui ta armastatu teda ära kasutab või petab. See näitab ka seda, et armastus võib muuta teist inimest paremaks kui ta tegelikult on. Näiteks saab ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Tiina Orm AÜSR1 SEMANTIC NETWORK Referaat Juhendaja: lektor Taavi Tamberg Pärnu 2013 2 SISUKORD 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi koostamise eesmärgiks oli leida infot semantic networki tarkvaralise keskkonna kohta. Referaadi kirjutajale oli see täiesti võõras teema, seega oli alguses raske isegi sobivaid otsingusõnu leida. Uurimisülesande lahendamiseks otsitakse materjali ainult internetist. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja lühiajalugu veebi alajoost. Töö teine osa keskendub semantic network´i kirjeldamisele. 4 1. Veebi ajalugu Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon.
Ometi tuleb sealgi kuulajate võitmiseks oma muusika sõnumisse uskuda. Üheks huvitavamaks näiteks antud juhul on kuulus räppar Eminem. Tema eelviimast albumit "Relapse" (Tagasilangus) tabas tõesti paras langus (müüginumbrite osas). Artist olevat tunnistanud, et polnud albmi valmimise ajal hingega asja juures. Seevastu Eminemi viimane album, "Recovery" (Taastumine), on olnud kogu maailmas äärmiselt edukas. On tunda, et antud albumi lood lähevad nende kirjutajale korda. Kuulajatele seevastu paistab meeldivat võimalus end muusikuga samastada. Sellest annab tunnistust ka hiljuti ilmunud uudis, et Marshall Mathers on nüüdsest kolmas inimene maailmas, kelle videosid on populaarses portaalis Youtube vaadatud üle miljardi korra (varem on miljardi vaatamiseni jõudnud popstaarid Justin Bieber ja Lady Gaga). Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda selgemaks mulle saab, et millegi tõeliselt
ehk võrgu etiketti. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista kehakeel, näoilme, intonatsioon ja palju muud, siis elektronpostil ja jututubadel põhinevas keskkonnas neid kasutada ei saa. On olemas reeglid võrgus käitumiseks: *ära unusta inimest! *ära käitu jämedalt! *järgi suhtluskultuuri häid traditsioone! *austa teiste inimeste aega ja ühendust internetiga! *austa teiste inimeste privaatsust! *ole identifitseeriv! *ning ole andestav! Soovitusi elektronkirja kirjutajale · Kirjuta arusaadavalt (lühidalt ja selgelt) · Kirja saates pane teemareale(subject:) kirja teema, selle järgi saab kirja saaja kiire ülevaate laekunud kirjast. · Tsiteeri kirja, millele vastad nii palju kui vajali ja nii vähe kui võimalik. · Ära ava võõraid või tundmatuid kirjua! · Ära saada faile sinna, kus neid ei oodata! · Ära edasta ahelkirju! E-post on suhtlemisvahend, kui saadad inimesele kirja, loe see ennem korralikult läbi ja
tütar“, „Õnnepojuke“, „Koomik“ ja „Maailmale nähtamatud pisarad“ ning lühinäidendeid „Abieluettepanek“ ja „Karu“. Läbivaks teemaks on viin ning meeste ja naiste vahelised suhted. Seega suunas 1880. aastatest pärit lavastus vaataja tähelepanu probleemidele, mis olid siis ja on ka praegu. Kõigi nende lühijuttude ja näidendite mõte oli teha nalja, kuid naljad olid üsna labased ja ei tundunud siin kirjutajale väga naljakad. Kuid see võib olla noorest vanusest tingitud, kuna enamik publikust tänas pärast etenduse lõppu näitlejaid püsti seistes. Rollidest jäi enim meelde Andres Raagi mängitud Rebrotjossov etenduse nimiloos ehk "Maailmale nähtamatutes pisarates". Ta suutis mängida joobes meest niivõrd hästi, et see ei muutunud labaseks, kuid kirjeldas ideaalselt alkoholiga liialdavaid tänapäeva mehi. Kehakeelega väljendas oma tegelaskuju kõige paremini Andrus Vaarik „Diplomaadis“
Tähtsamatest kirjanikest said Scotti veendunud fännid. Goethe pidas "Waverleyd" parimaks, mida ta oli eales lugenud. Alexandre Dumas, James F. Cooper ja Honoré de Balzac olid võlutud Scotti haaravast tegevustikust ja uurisid hoolega tema tehnikat ja stiili. Noor Victor Hugo sai julgustust proovida ajaloolise romaaniga ja kirjutas oma "Jumalaema kiriku Pariisis". Enamik kaasaegseid ei teadnud, kes peitub ""Waverley" autori" taga, kõikides romaanides viitas kirjutajale ainult see märge. Raamatud ilmusid anonüümsetena, kuna advokaat Scott kartis oma ühiskondliku maine pärast. Ta avaldas saladuse alles 1827. aastal kuigi, selleks ajaks ei olnud see enam saladus. Aasta varem aga toimus saatuslik sündmus, mis heitis kirjaniku viimastele eluaastatele sünge varju. Kirjastus, kus tema teosed ilmusid, läks pankrotti. Scott võttis 117 000-naelase võlakoorma ennastsalgavalt enda kanda ja lubas need kirjutades tasa teenida. Ta
Eelkõige leiab ebasobimatuid ütlusi just tugevate arvamusartiklite kohta, mille puhul kritiseeritakse personaalset autorit. Enamasti kaasneb ebatsensuurne keelekasutus, mis tuleb lihtsast võimalusest kommenteerida. Kui inimesed peaksid ise vaeva nägema selle nimel, et oma arvamus välja öelda, kaoksid niisama ütlejad ära. Alles jääks need, kellel on arvestatav seisukoht. Nii tekib dialoog, mis annab juurde nii lugejale kui kirjutajale. Praeguse süsteemi juures saab kirjutaja lihtsalt hulgaliselt sõimu, isegi kui ta tegelikult on kirjutanud midagi olulist. Massipsühoosina muutub mõttetute kommentaaride hulk valdavaks. Lõpuks kaob autorite jaoks avaldamise mõte ära ja paljugi, mis võiks olla öeldud, jääb ütlemata. Samas pole tulus, et kommenteerimine on täielikult välistatud, kuna see jätab ära ka võimaluse dialoogi tekkeks. Nii tuleks võtta internetilehekülgede haldajatel peale klikkide kogumise veel
mina arvan, et... Isiklik hinnang võib sisalduda arutluses. Sõltub õpilase nägemusest, kas isiklik suhtumine väljendatakse kokkuvõtvas lõppsõnas või on see esitatud hinnanguna teemat läbivalt. Ajalooliste isikute nimede ja kohanimede õigekiri ja stiili (2p) hinnatakse samuti ainult teemakohasuse puhul. Kui arutlus on kirjutatud teemast mööda, hinnatakse seda 0 punktiga, mitte 2p õigekirja ja stiili eest. Üldisi soovitusi arutluse kirjutajale : Ära iial kasuta absoluutset määratlust! Ära esita tõestamata väiteid ehk kui midagi väidad, pead selle ka faktide ja näidete abil tõestama Laused olgu lihtsad, selged ja üheselt mõistetavad. Korrektne struktuur on arutluse alus (sissejuhatus, 5 teemaarenduselementi, kokkuvõte) Sissejuhatuses peab olema ajaline määratlus ja ajaloolise tausta avamine. Kokkuvõttes ei tohi tuua uusi, teemat tõestavaid, kuid teemaarenduses kasutamata
Ära saada ilma allkirjata kirja! Väga raske on aru saada, kellelt kiri on tulnud, kui ainuke identifitseerimisatribuut on saatja aadress kujul [email protected]. Ole andestav! Eksimine on inimlik. Me kõik teeme vigu. Elektroonses kirjas on trükivead veel lihtsamini tulema kui tavalises kirjatekstis. Ära ärritu ilma asjata! Juhi vigadele tähelepanu viisakalt ja heasoovlikult. Räiged viited netiketi reeglite rikkumisele pole sugugi hea netiket. Veel soovitusi elektronkirja kirjutajale E-post on suhtlemisvahend, kommunikatsioon inimestega. Kui sa kirjutad elektroonilist kirja, loe see enne saatmist üle ja küsi, milline oleks su enda reaktsioon, kui saaksid sellise kirja. Iga minut, mille kulutad kirja klaarimiseks, on mõistlikult kulutatud. Nii et võta endale aega... Kõik mida kirjutad jääb kauaks ajaks kellegi arvutisse ning veel kauemaks inimeste mällu alles. Kord määritud head nime on väga raske taastada.
NÄITEKS · Erinevad inimesed mõõdavad edukust erinevalt. · Missugust inimest võiks pidada edukaks? · MINGIL JUHUL EI TOHI KIRJANDIL OLLA · 2 PROBLEEMLASUSET (Mis on edukuse mõõdupuu ja kes on edukad inimesed- nii ei sobi!!!) Sissejuhatus Sissejuhatuse pikkuseks peaks olema u 5 lauset, millest viimane lause peaks olema probleemlause. Sissejuhatus peaks liikuma üldiselt üksikule. Seega tuleks algul tutvustada, miks antud teema on valitud, miks on see kirjutajale oluline. Alustada võib aga ka hoopis mõne mõiste selgitusest. Lõpuks tuleb sõnastada konkreetne probleem, mille üle hakatakse arutlema. NB! · Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! · Sissejuhatuses ei tohiks veel olla ühtki konkreetset näidet. · Mingil juhul ei tohi sissejuhatuses probleemi vastust ära öelda. · Küll tohib aga sissejuhatuses kasutada mõnd tabavat tsitaati. · Sissejuhatus ei tohi muutuda heietuseks millest ma küll kirjutan!
Need masinad on elektromehaaniliste ja elektrooniliste kirjutusmasinate poolt välja tõrjutud. Taanlase Malling-Hanseni (1865) masinal oli realükkur, vahesõrmis ja kellasignaal. Selle perioodi üheks täiuslikumaks kirjutusmasinaks loetakse austerlase Mitterhoferi oma (1864). 1868. aastal konstrueeriti teine kirjutusmasin, millel olid ka numbrid ja kirjamärgid. Selle kirjutusmasina puuduseks oli, et löögid paberile toimusid võlli alt, st kirjutajale nähtamatult. J. B. Hammondi 1880. a . patenteeritud kirjutusmasin, oli tärgikangide asemel eboniidist pähik kirjamärkidega. Nüüdisaegse mehaanilise kirjutusmasina prototüübiks1896. a konstrueeriti Rootsis «Halda» kirjutusmasin. 6. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjelda Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad loodi 20.sajandi kahekümnendaastail Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Need ei olnud töökindlad
näitajad. Lisaks soovitakse teada saada, kuidas maksustakase tööjõudu kõigepealt Eesti tasandil ning seejärel Euroopa Liidu kõige suurema ning kõige väiksema maksukoormusega riigis. Referaadi kirjutaja arvates täitis referaat oma eesmärgid. Kirja pandud eesmärgid leidsid referaadi kokkupanemisel oma vastused. Eesmärkide täide viimisel aitasid eelkõige kaasa nii eesti keelsete kui ka inglise keelsete teaduslike artiklite lugemine. Referaadi koostamisel sai kirjutajale selgeks, kuidas jaguneb riigi tööealine elanikkond ning kes kuuluvad tööjõu alla, mis kujundab maksukoormuse ning millised on maksukoormuse näitajad. Samuti sai selgeks, kuidas maksustakase tööjõudu Eestis ning milline on maksukoormus ühes kõige kõrgema maksukoormusega ning ühes kõige madalama maksukoormusega riigis. Erinevate teaduslike artiklite lugemine andis referaadi kirjutajale suure oskuse mõista, kuidas maksustatakse tööjõudu
paberileht. Aeg jookseb, aga mitte ühtegi mõtet ei tule. Lõpuks, kui suure pingutuse peale on esimene lause paberil, tundub see nii totakas, et kõige parem on ta maha tõmmata. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Kirjutamiskrambil on psühholoogilised põhjused. Enamasti on see tingitud madalast eneseusust, üsna harva aga tõelisest ja parandamatust mõtete puudumisest. Viimast võib juhtuda vaid siis, kui tuleb kirjutada teemal, mis on kirjutajale täiesti tundmatu. Palju sagedamini tekib tõrge aga hoopis sellest, et kirjutaja ei tea, kuidas mõtteid oma peast üles leida ja neile keeleline kuju anda. Kirjutamine algab mõtete püüdmisest. see on pingutav. Kes ei viitsi vaeva näha, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed, sest need on kestva kasutamise tõttu nii taltsaks muutunud, et annavad end kätte ilma püüdmatagi. Muidugi võib ka käibetõdesid ritta seada, aga vaevalt neid keegi lugeda viitsib
(klass) Juhendaja: Tallinn 2016 Lisa 2 Kanepitaim (https://www.google.ee/searchq=kanepitaim&espv=210&es) [29.12.2016] Lisa 2 Antidepressantide tarbimine Eestis (https://www.google.ee/searchq=narkootikumide+tarvitamise+graafik&espv=210&es) [29.12.2016] KASUTATUD ALLIKAD 1. Vilja, M., Sõrmus, K., Artma, I. 2008. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex. 2. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/kasutatud_materjalid.html [29.12.2016] 3. III Kooliastme loovtöö koostamise juhend. http://www.koplikool.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=61&Itemid=68 [29.12.2016]
Erinevus ei väljendu mitte töö pikkuses, vaid käsitluslaadis. Lai teema eeldab üldisemat käsitlust, kitsas teema aga detailsemat kästitlust. Kergem on kirjutada kitsamal teemal juba sellepärast, et see eeldab vähem teadmisi. Laiemad teemad on raskemad ka sellepärast, et nad on abstraktsemad. Kitsad teemad on konkreetsemad. Teemad võivad olla ka kas avatud või suletud. Avatud teema on teema, mis annab kirjutajale vabad käed. Kirjutaja ise peab määrama lähtekoha, leidma probleemi ja idee. Suletud teemade puhul seda võimalust ei ole. Probleem on esitatud ühemõttelise väitena. Autoril jääb üle selle väitega nõustuda, mõnikord on võimalik sellele näitele vastu vaielda. Vahel on teema niivõrd lai, et seda tuleb kirjutajal endal piiritleda, kirjutajal endal valik teha, millest ta kirjutab. Tähelepanelik tuleb olla ka nende teemade suhtes, mis nõuavad võrdlemist, kõrvutamist või
teada saada alternatiivrahadest Eesti tasandil- millised alternatiivraha süsteemid meie riigis on ajaloo jooksul kehtinud ja hetkel kehtivad ning milliseks võib kujuneda tulevik. Referaadi kirjutaja arvates täitis referaat oma eesmärgid. Kirja pandud eesmärgid leidsid referaadi kokkupanemisel oma vastused. Eesmärkide täide viimisel aitasid eelkõige kaasa erinevate artiklite ning alternatiivrahadega seotud kogukondade kodulehekülgede uurimine. Referaadi koostamisel sai kirjutajale selgeks, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha tekkimise põhjused ning pidama jäämise tingimused. Lisaks saadi teada, millised alternatiivraha süsteemid on Eestis ajaloo jooksul kehtinud ja hetkel kehtivad. Erinevate artiklite lugemine andis referaadi kirjutajale suure oskuse mõista, mida kujutab endast alternatiivraha ning millisel moel erinevaid alternatiivrahasid on võimalik kasutada
laps särasilmil hakkab unistama - /... / End laotand üle minu vaikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused - kui kuulatades seisab kogu maja. Kevad äratab luuletaja taas ellu pärast talvist uinumist, ta on inspireeritum kui ühelgi teisel aastaajal - või tundub sellisena, pärast talve staatilisust. Taas rohkem päikest ja rohkem rõõmu detailidest on piisav kontrast, et panna luuletama ka inimene, kes seda muidu ei tee. Andega kirjutajale on aga taasärganud värviküllus isegi nagu kerge kohustus luuletamiseks. Mu süda laulab: laula! Sõnu sööstab suhu! Nad tikuvad mu sulge kogelusest, ürgsest kisast, Neid sipleb silpidena ärevuses: kuhu? Neid ruugeb riimiks, kipub rütme ringiks, Neid reastub värssekooriks, andub vaikseks salmiks. Mu süda laulab: laula! Ja ma laulan. Lisaks kirjutamistuhinale, mõjub kevad Underile ka teistmoodi, nagu kirjeldab "Sirelite aegu": "Ja öösiti
Ahelaid võib moodustada ka kindla süsteemi järgi: teema mõrksõnaga seostuvad alateema probleemid, probleemi põhiolemus, näited ja lehendus. Selline visuaalselt korraga haaratav informatsioon võib anda üllatavaid seoseid. Pealkiri Esimesena torkab silma kirjandi pealkiri . Pealkirja lugemise oskus on äärmiselt tähtis. Kõigepealt on kasulik mõelda, kas pealkiri viitab kitsamale või laiemale teemakäsitlusele. Teemad võivad olla kas avatud või suletud. Avatud teema lubab kirjutajale vabadust. Autor peab ise määratlema oma stardipaiga, leidma probleemi ja idee. Suletud teemad esitavad probleemi ühemõttelise väitena. Kirjandi autor võib selle väitega nõustuda, mõnikord on võimalik ka vastu vaielda. Kui teema on liiga avar, tuleb autoril endal määratleda, millest hakata oma töös rääkima. Teema on valdkond, millest kirjutaja hakkab mõtisklema. Kirjadi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond.
Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga - Fuuturid- et forwarde oleks võimalik omakorda osta-müüa ,standardiseeritakse forwardide tingimused - Optsioonid- annab ostajale ÕIGUSE osta-müüa optsiooni alusvara kindlal tähtajal eelnevalt kindlaks määratud hinnaga, makstes selle eest optsiooni kirjutajale teatavat tasu e optsioonipreemiat Indeks- mõõdupuu millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivaid muutusi. Investeerimisriskid: *intressirisk- nii aktsiate kui võlakirjade hinnad langevad üldise intressitaseme tõustes ja tõusevad intresside langedes *valuutarisk- eri valuutade kõikumisest tulenevaid muutusi oodatavas tulumääras *volatiilsusrisk- mida kõikuvam väärtpaberi hind, seda suurem on riskikomponent
Andmed salvestatakse plaadile lohukeste näol. Samuti toimub informatsiooni lugemine laseri näol. Suurem salvestus suurus ongi saavutatud radade vahelise kauguse vähendamisega 0,74 mikronini, CD plaadil oli see aga 1,6mikronit. Samuti on lohukesed kuhu andmed salvestatakse väiksemad, mistõttu mahub ühele rajale rohkem lohukesi. DVD standard lubab andmeid salvestada mitmele kihile. 2.2.2 DVD-kirjutaja DVD kirjutaja on välimuselt ja ka ehituselt väga sarnane tavalisele CD kirjutajale ja esmapilgul on neil raske vahet teha. Andmesalvestuse poolest erineb DVD kirjutaja CD kirjutajast sellepoolest, et DVD puhul on laseri lainepikkus vähendatud 635 või 650 nanomeetrini, mis jääb punase valguse spektrialasse, CD kirjutaja laseril on see aga 780 nanomeetrit. Mõned DVD kirjutajad võimaldavad kirjutada kahekihilistele plaatidele, mis on saavutatud laseri fokuseerimisega eraldi mõlemale kihile.
vastavaid emotsioone, olgu need siis kas üdini head või vastumeelsed. Tsiteerin: "Neid õunu ma seal sõin, ega mul raha polnudki, et poest osta, ja lugesin Dostojevskit, kooli enam ei läinud. Lõpuks hakkasin inglit unes nägema. Igal öösel: kõhn must ingel, kes seisis mu voodi jalutsis, muud ei teinud. See oli nii õudne ja magus, et ma enam muud ei tahtnudki. Sestsaadik õunte lõhn erutabki mind." Ilmselt ongi see raamat eneseotsing, eelkõige kirja kirjutajale ning ka nendele, kellel on au seda kirja lugeda. Mina, kirja ehk teose lugejana muutusin raamatuga väga lähedaseks ning tundsin paljuski ära iseennast, eelkõige sellena, kes päris täpselt seda õiget kohta kuidagimoodi ei leia ning kes piirsituatsioonides ning otsingutes pidevalt vangis on, sest: "Ma vaatan veepinda otsekui piiri, mille tagant peab algama päris maailm, millest ma ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga
Org, Andrus 2010. Kirjanduse lugemine. https://oppekava.innove.ee/kirjanduse- lugemine/ 23.05.2017 Puksand, Helin 2012. Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/11/229 23.05.2017 Rebane, Liivia 2012. Teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused ja neid mõjutavad tegurid. http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php? materjal=kasikiri&materjal_id=D1747&sari=D Vija, Maigi, Kadri Sõrmus, Irene Artma 2012. Uurimistöö kirjutajale. Tartu:Atlex LISA 1 Olen Riidaja Põhikooli 8. klassi õpilane Merily Mirka. Koostasin selle küsimustiku, et uurida 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumusi. Küsimustik koosneb 15 küsimusest ning nendele vastamiseks kulub umbes 10 minutit. 1. Mitmendas klassis Sa Käid? 7 8 9 2. Oled sa... Poiss Tüdruk 3. Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust? 4. Missuguse sisuga raamatud on Sinu arvates huvitavad? Tähista sind huvitavad teemad. 5
debüütromaan. Raamatut käest pannes ketravad mõtted kummalist rada romaanivõistlusel äramärkimist leidnud lugu, seda küll, aga ... debüüti ei materdata, vaid antakse nõu, nojah... kriitika peab olema konstruktiivne jne. Aga ikkagi. Eia/Mione (samastan meelega raamatukangelase ja autori, kuigi tütarlaps raamatukaanel elu pealt maha kirjutamist salgab, aga intervjuudes avalikult tunnistab) eneseleidmise lugu on ennekõike väsitav, seda nii lugejale kui ka ilmselt kirjutajale. Eestlannast maniakaal-depressiiviku läbielamised Tais karmi reziimiga internaatkoolis, rahvaste paablis, tundmatus kultuuriruumis, see on lühidalt raamatu sisu. Tõmblemine enesetapumõtete ja oivikukohustuste vahel tipneb naisehakatise jaoks kiindumusega keskealisse õpetajasse, kelles ühinenud usaldusisik ja puuduv isa- figuur. Naisteka-liin on romaanis kõige igavam ja ilmetum. Sina-vorm ülestähendatud enesepuhastuseks on mõnevõrra ootamatu valik "sina"
Sürrealistid huvitusid ka inimese alateadvusest, ürgsetest instinktide, keerukate tungide ja alateadvuses varjul olevate seoste vastu. Nende eesmärgiks oli mitte arutlemine, vaid elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Sürrealistid tahtisd oma loominguga muuta ka suhtumist ellu ja anda vaba voli kujutlusvõimele. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: 1919-1932 aastal automatism ja teadvuse vool. See tähendas seda, et äärmiselt vastuvõtlik seisund peab kirjutajale ilmutama, mida tuleb kirja panna. Anne ja inspiratsioon ei ole suujuure olulised. 1930. aastad- sihilik juhus ja must huumor. Nende hulka kuulusid poolteadvuslike seisundite esile kutsumine, maagiaga mõjutamine, uute elamuste otsimine ringi liikudes. Must huumor oli sürrealistide käsituses ootamatu sõnaseos kontekstis. Sürrealistide sihilikud juhused kuulusid tihti musta huumori valdkonda. 1940.-1960. aastad- müüditeooria. Müüditeooria on seotud sürrealistide sooviga
juhendamine ja kaitsmine" (Tallinn, 2008), Tallinna Saksa Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhendit (Tallinn, 2007); Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase uurimistöö koostamise ja hindamise juhendit (Tallinn, 2003); Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde koostamise juhendit (Tartu, 2008); Saaremaa Ühisgümnaasiumi uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend (Kuressaare, 2001); M. Vija, Kadri Sõrmuse ja Irene Artma raamatut ,,Uurimistöö kirjutajale" (Tartu, 2008). 3 Tööindu, avastamisrõõmu ja sisukaid uurimistöid! 1. MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD Selleks, et uurimistööd konkreetsemalt tutvustama hakata ja samm-sammult uurimistöö etappe kirjeldada, peab teadma mõningaid teadustöödega seotud mõisteid. UURIMISTÖÖ õpilase valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt
Kas uurimus sobib antud väljaandesse? Kas tegemist on algupärase uurimusega? Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega? Kas uurimismaterjal on piisav järelduste tegemiseks? Kas tekst on sisule vastavalt loogiline? Kas struktuur vastab väljaande tavadele? Kas skeemid ja tabelid on loogilised ja vajalikud? Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? Kas keeleline külg on laitmatu? Näpunäiteid artikli (seminaritöö) kirjutajale Koosta kava! Jälgi, et kavas moodustaksid pealkirjad loogilise struktuuri! Laienda seda kava, kirjutades iga pealkirja järele lühidalt, mida selle alateema all kavatsed käsitleda! Hoia seda kava kogu aeg silme ees (jättes ta näiteks artikli või peatüki algusse)! Eelkäijate tehtu analüüs juhtigu lugeja Sinu uudse panuseni! Formuleeri selgelt probleem ja jälgi, et püstitatud küsimus saaks põhjendatud vastuse!
Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset; jagas oma ajajärgu eluvaadet, hindas maailma (keskmisele, arukale) enamikult omaste möödupuude järgi, mis võimaldasid hea kontakti publikuga. Selline kontakt oli komöödiate kirjutajale vajalik, kui ta tahtis publikut naerma panna. M näidendid on loodud näitelava jaoks; annavad näitlejatele võimluse ilmekaks mänguks. M oskas inimesi näha nende hingepõhjani ja tundis teatri nõudmisi põhjalikult: elav kujutlusvõime + ainulaadne sõnaseadmisoskus + koomikameel = teoste värvikus ja elavus. Valgustus Valgustus on 18.sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mida iseloomustab mõistusepärasus. Võtmesõnad:
Andmed salvestatakse plaadile lohukeste näol. Samuti toimub informatsiooni lugemine laseri näol. Suurem salvestus suurus ongi saavutatud radade vahelise kauguse vähendamisega 0,74 mikronini, CD plaadil oli see aga 1,6mikronit. Samuti on lohukesed kuhu andmed salvestatakse väiksemad, mistõttu mahub ühele rajale rohkem lohukesi. DVD standard lubab andmeid salvestada mitmele kihile. 7.2.2 DVD-kirjutaja DVD kirjutaja on välimuselt ja ka ehituselt väga sarnane tavalisele CD kirjutajale ja esmapilgul on neil raske vahet teha. Andmesalvestuse poolest erineb DVD kirjutaja CD kirjutajast sellepoolest, et DVD puhul on laseri lainepikkus vähendatud 635 või 650 nanomeetrini, mis jääb punase valguse spektrialasse, CD kirjutaja laseril on see aga 780 nanomeetrit. Mõned DVD kirjutajad võimaldavad kirjutada kahekihilistele plaatidele, mis on saavutatud laseri fokuseerimisega eraldi mõlemale kihile.
rohkem), kus on kindlalt ära märgitud sõna ,,mälestus. Kindla ajamääratlusega mälestusi leidsin teosest kokku 11. Ülejäänud mälestusi, mida oli raske ise rühmadesse jaotada, leidsin kokku 11. Teoses võib leida rohkesti kohti, kus autor mõtiskleb olnu üle ja annab edasi seda mälestuste mälestusena. Samas see alguses muutus häirivaks, kuid mida lehekülg edasi seda loomulikumaks see kujunes. Töö kirjutajale meeldib romaani autori mälestuste käsitlus, sest pärast lugemist tekkis mõnus härdumus mälestuste suhtes. Lisaks pani see teos töö kirjutajat, kui lugejat muutma oma seisukohta aja metafüüsika kohta. 4.KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud: Karl Ristikivi. 2009. ,,Kõik, mis kunagi oli Eesti Päevalehe AS Võõrsõnade leksikon 1983 Internet: http://portaal.eki.ee/ http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=karl+ristikivi&oq=karl+ristikivi&aq=f&aqi
joonealune viitamine, mida kasutatakse valdavalt õigusteaduslikes töödes või neis töödes, milles on rohkesti autorita materjale(arhiivimaterjalid, õigusaktid jm); numbriga viitamine on küll lühem variant, aga seda kasutatakse vähem. NB! Viitamisest ja vormistamisest täpsema informatsiooni saamiseks loe läbi Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Vija, M., Sõrmus,K., Artma,I. 2008.Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms Teksti illustreerimiseks kasutatakse tabeleid ja jooniseid. Jooniseks nimetatakse skeeme, kaarte, kujundeid, diagramme, graafikuid jms. Need paigutatakse vahetult pärast tekstis nende kohta käivat viidet ja soovitavalt nii, et need mahuksid ühele leheküljele. Kõik töös esinevad tabelid, joonised, valemid jms nummerdatakse araabia numbritega ja
Lisaks likviidsematele aktsiatele tehtavatele optsioonidele, kaubeldakse ka indeksoptsioonidega. Indeksoptsiooni puhul ei ole alusvaraks konkreetne aktsia, vaid aktsiaturu indeks (näit. DOW, Nasdaq). Sellisel juhul on ka optsioonist tulenev ostu- või müügiõigus vaid tinglik ning tegelikkuses saab investor optsiooniga teenitud võidu välja võtta müües optsiooni järelturul “bid” hinnaga kirjutajale tagasi. 3. Optsioonitehingute näide Ostes ettevõtte ABC aktsiale ühe oktoobri ostuoptsiooni lepingu tehinguhinnaga 50 ja preemiaga 3 USD, on Teie kulud 300 USD ning Teil on võimalus soovi korral oktoobris osta selle optsiooni alusel 100 ABC aktsiat hinnaga 50. Maksimaalne kaotus on 300 USD e. preemia suurus. Maksimaalne võit on piiramatu. Näiteks kui aktsia hind on tõusnud 60 dollarini, siis olete võitnud 1000 dollarit (10*100). Kuna optsioonid on samuti
teineteisest lahutas ja sundis teda Jane'iga abielluma. Ei ole mingi ime, et Percy abielu ei saanud õnnelikuks, ei saanud saadagi! Tjukaks ja äkiliseks muutus mees, liialdatult usaldamatuks ja armukadedaks tema abikaasa. 9 Jane saadab kirja oma isale, palvega seda kuningale näidata. Kuid isa, kes on tark, saadab kirja edasi Norfolki hertsogile. See annab kirja otsemat teed oma õetütrele Anne'ile, kirja kunagisele kirjutajale. Anne näitab kirja Henryle. *Tõeline, tegelik kihlus oli tollal delikaatne asi. Juba tsiviilõiguslikel põhjustel paneb kehtiv kihlus aluse teatud kohustustele ja sellese tulenevalt ka õigustele kihlatute vahel. Kuid veelgi enam religioossetel põhjustel! Aluseks võetakse siin kirjakoht Uuest Testamendist Matteuse 1.peatükk, värss 19 (tegelikult 18 ja praeguses piiblis pole üldse nii), kus on kirjas: ''Joosep, kes oli temaga (Maarjaga) kihluse läbi juba õiguslikult seotud...''
· materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3 · teema peab olema kirjutajale võimete- ja eakohane; · teema peab pakkuma huvi nii töö koostajale kui sihtgrupile; · teema peab olema konkreetne ja piiritletud; · teema kohta peab leiduma piisavalt materjali, millele on vaba juurdepääs; · kui tegemist on üleminekueksamina esitatud uurimistööga või referaadiga, on soovitatav valida teema, mida autor saab lõputööks edasi arendada. Juhendaja leidmine ja töö eesmärgi püstitus
a) varem avaldatud uurimustele, b) oma uurimuse senisele käigule. Lihtmineviku kasutamisel on niisiis tüüpiline omalaadne spetsiifilisus, tuntus, ainukordsus. Kirjutaja ei võta eelnevate uurijate seisukohti. Täisminevik minevikulise ajavormina väljendab nagu lihtminevikki tegevuse toimumist enne nüüdishetke, kuid erinevalt lihtminevikus on tegevus kestnud praeguse hetkeni või sel on teatav tähendus veel praegugi. Täisminevik näitab selgemini kui lihtminevik allika olulisust kirjutajale, ehkku päris selget vahet siin polegi. Enneminevik väljendab, et tegevus on toimunud enne kõnes olnud või mõeldud aega või on kestnud selle ajani. Andmed on saadud mujalt, tegemist on refereeritud infoga. (2004: 277 280) PEALKIRJASTAMINE Tekstidel on alati vähemalt üks pealkiri, mis on kirjutise nimetus. Lisaks kasutatakse alapealkirjade süsteemi. Hea pealkiri ning nimetus täidavad sissejuhatuse kombel kaht eesmärki:
komisjoni ees tutvustus on selgelt struktureeritud ja ole järjekindel, loogiline ega anna edasi ette kantud. uurimistulemusi. Abistavaid materjale Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007. Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex, 2008. 55 LISA 3 Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein Näide projektitööst III kooliastmes · Projekt on ühekordne, tähtajaline ning kindlaks määratud tulemusega õppeülesanne.
puhul autorite päritolu ja siht laienes. Peamiselt oli eesmärgiks siiski õpetamine ja harimine, kasulike ja õigete vaadete levitamine. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Vabariigi ajal kasutati kõnekunsti peamiselt poliitiliste eesmärkide saavutamiseks: kõnekunst, ajaloo- ja mälestuskirjandus, mis võimaldas möödunut esitada kirjutajale sobival kujul. Oma jõudeaja sisustamiseks kirjutati filosoofiat, teaduslik-tehniline proosat. Hõbedasel ajal algas kõnekunsti uus õitseng, mille alguseks loetakse keiser Augustuse surma 14 pKr ja lõpuks keiser Hadrianuse valitsusaja lõppu 138 pKr. Kõnekunst tõusis domineerivaks proosazanriks ja hakkas muutma ka kõiki teisi kirjandusteoseid retooriliseks. Poliitiline kõne jäi täiesti varju, vaba poliitilise
Ehk siis kuidas see, mis on oma loomult ajalooline seotud inimese sotsiaalse kogemusega esitatakse meile midagi, mis on loomulik. a. NT: Homoseksuaalsuse käsitlemine kultuuritekstites on ideoloogiline, samal ajal esitatakse meile homoseksuaalsest kui midagi pervertset. · Uurimus, käsitlus S/Z Barthes o Käsitluse keskmine tulemus on see, et Barthes hakkas kultuuritekstiga seoses andma rohekm võimu lugejale kui teksti kirjutajale: teksti tähendus sõltub sellest, kuidas me seda loeme. o Tema lähtekoht on tegelikut üsna strukturalisstlik, ta vaatleb seda Balzaci novelli (Saraziin??) ning eraldab sealt teatud fragmendid. Ta eristab need selle järgi kuidas fragmendid erinevad tähenduslikult. (strukturalismi loogika on tähenduse loomine). o Oluline panus veel siia juurde on see, kuidas lugeja saab aru tekstist.
Valdkonna perspektiivile saab anda hinnangu ka statistilisi näitajaid ja piirkonna arengukavu uurides. Nende materjalide leidmiseks sobib kõige paremini internet. Silmas tuleb pidada seda, et internetifoorumeid siiski usaldusväärseteks andmeallikateks ei loeta. Enne äriidee lõplikku välja valimist on soovitav läbi vaadata äriplaani ülesehitus. Tuleb veenduda, et põhjaliku sisulise osa kirjutamiseks on piisavalt teadmisi ja informatsiooni. Kui äriplaani kirjutajale tundub, et ta on leidnud enda jaoks parima idee ning ta suudab seda ideed lahti kirjutada kõigis töö sisulistes osades, siis on ta äriplaani koostamiseks valmis. 1.3 Äriplaani struktuur Käesoleva juhendi aluseks on võetud EAS-is kasutatav äriplaani struktuur. Kuigi käesolevas juhendis on alapeatükke kirjeldatud soovitatava kirjutamisjärjekorra alusel, siis hiljem tule need reastada vastavalt nõutud struktuurile. Äriplaani struktuur 1. Kokkuvõte/ülevaade
juba vana ja igav, sest on teada - tuntud. Sündmuse lähedus mõjutab lugejat kõige enam. Kui teatakse, et tuttavaga on midagi juhtunud, siis loetakse tema kohta kindlasti suure huviga. Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne. Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult ,,valgeteks" ehk kvaliteetajakirjanduse ja ,,kollasteks" ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi, et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest
Reeglina eristatakse allikatüüpidena raamatuid, ajakirja/ajalehe artikleid, interneti materjale ning suulisi allikaid. Allikate loetelus tuleb neid tüüpe erinevalt kirjeldada. Juhendi koostajatele võib soovitada Hans Põldoja materjali "Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine" http://lemill.net/lemill- server/content/webpages/viitamissusteemid-ja-viitekirjete-vormistamine (07.07.2011), samuti M. Vija, K. Sõrmuse ja I.Artma brosüüri ,,Uurimistöö kirjutajale", Tartu 2008, Atlex 2008, ISBN 978-9949-441-10-5. Põhjalikult süveneda soovijad leiavad stiilisüsteemide kirjeldusi ka Wikipediast http://en.wikipedia.org/wiki/ISO_690 (07.07.2011). ANDMETE ALLIKAD INTERNETIS Kui veel hiljuti tulid uurimistöö põhiliste allikmaterjalidena kõne alla raamatud, ajakirjad, ajalehed ja trükitud dokumendid, siis täna on neile lisandunud interneti võimalused.
poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr. Kuna kommunikatsioon muutus tihedamaks, siis läks kiri ka inimeselt inimesele kiiremini kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan! Kiriromaane kirjutati 18.sajandil ja ka edasipidi väga palju. Tuntud vorm on ka avalik kiri ehk kiri rahvale. Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri. Need olid populaarsed sellest ajast kui hakati reisima. Oli ka laevade logiraamat
hirm ja tahab teha kõik et vältida surma, võtab meetmeid ja nende hulka kuulub et see , kes elas üleujutuse üle sai surematuks, võtab tema juurde retke,muuhulgas jutustab ka selle üleujutuse loo talle.ja saab sellest teada et on olemas mingi põõsas ,vee all ja sisi läheb ujuma ja madu võtab tal selle ära ja jääb surematusest hilja. Üsna hiline variant. Hilisem pärimus omistas selle poeedi muistsele kirjutajale Sin-Lebke-unninni.kas on olnud või ei ole ja kui on olnud seda ei tea ,mitte midagi ei tea, müütiline autor.Gilgameši lõpp variant 13-11 saj paigutada, puudub tõend. Kui 7 saj Assurpanipali raamatukogus oli ta juba olemas. Kangelaseepika ei piidrdunud ainult nende sumeri kangelastega vaid sinna lisandub ka akkadi keelne ja akkadi kangelaspärimus, seondub reaalselt kangelastega, sargon ja tema pojapoeg. Oluline on kangelaseepika.Meesžanr sumeri ja akkadi kultuurist
t. teistpoolsusega) suhtlemisel. 165 128 118 111 121 158 118 126 148 jne., k~ oik need m¨argid on seotud manan~ou , mitte suuga . `Kuu' , `liha' , `laeva' , `kaevu' , `jadeiidi' jt. sarnaste m¨arkide omavaheline segiajamine, mis v~oib olla alguse saanud kunagistest kopeerimisvigadest. Heaks n¨aiteks on m¨argid 40 Vigade osundus p~ ohineb suuresti S. Shirakawa k¨asitlusel. Kirjutajale v~ oib ette heita, et ta esitab u ¨ he mehe teooriat kui viimase instantsi t~ o de. Ei j¨ a a ¨ paraku muud u ¨le,
annaabi.ee 
