Referaat arvuti seadmetest (0)

1 Hindamata

SISUKORD

1.Sissejuhatus 2
2. USB mälupulk ja mälukaart 3
2.1 Ajalugu 3
2.2 Ehitus 4
2.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass 4
3. Magnetlint seade 4
3.1 Ajalugu 4
3.2 Ehitus 5
3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass 5
4. Disketiseade 5
4.1 Ajalugu 5
4.2 Ehitus 6
4.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass 6
5. Magnet-optiline ketas 6
5.1 Ehitus 6
5.2 Andmete lugemine 7
5.3 Kasutusala ja kasutusmugavus 7
6. CD-ROM 7
6.1 Ajalugu 7
6.2 Ehitus 8
6.2.1 CD-R plaat 8
6.2.2 CD-RW plaat 8
6.2.3 CD kirjutaja 8
6.3 Kasutusala ja kasutusmugavus 8
7. DVD 9
7.1 Ajalugu 9
7.2 Ehitus 10
7.2.1 DVD-plaat 10
7.2.2 DVD-kirjutaja 10
7.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass 10
11
8. Kõvaketas 12
8.1 Ajalugu 12
8.2 Ehitus 12
8.3 Kasutusala ja kasutusmugavus 12
9. Kokkuvõte 13
10. Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Andmesalvestus on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema kuidas ja kuhu oma andmeid salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha.
Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti . Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline.
Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD- kirjutajad , DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma salvestamise tehnoloogia, andmemahu, salvestuskiiruse, töökindluse, andmesäilivusaja ja ka hinnaklassipoolest.
Käesoleva kursusetöö eesmärk on uurida erinevaid enim kasutatavaid arvutiväliseid andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaate nende ajaloost, ehitusest, tööprintsiibist ja muidugi tarbijale kõige olulisemal teemal- kasutusmugavusest ja hinnaklassist.
2. USB mälupulk ja mälukaart

2.1 Ajalugu

Mälupulka esitles esimesena Sony 1998. aasta oktoobris .

2.2 Ehitus

Mälupulk on tavaline mälukivi pisikeses korpuses, mille küljes on standardne universaalne (USB) pistik . Esimene mälupulk mahutas andmeid alla 20MB, see number on järkjärgult suurenenud ja juba tänapäeva mälupulgad ja kaardid lubavad mahutada isegi kuni 32GB andmeid. Ehituselt on mälupulk ja mälukaart väga sarnased, erinedes ainult selle poolest, et mälupulga külge on integreeritud USB pistik, mälukaarti külge aga spetsiifiline pistik, mille jaoks on vaja juba selle mälukaardi jaoks mõeldud kaardilugejat. Teistest andmesalvestussedmetest erinevad need mälukaardid selle poolest, et neil pole liikuvaid osi. Joonis 1: Mälupulk

2.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass

Hinnaklassis on mälukaardid odavamad kui spetsiaalsed mälupulgad, sest nende kasutusvaldkond on laiem (digifotokad, mp3 mängijad, pihuarvutid, mobiiltelefonid ). Samas on kasutusmugavuse poolest mälupulk parem, sest tema USB pistiku tõttu saab teda ühendada pea iga arvutiga, mälukaartide jaoks aga on vaja spetsiaalset kaardilugejat.
Mugavam on kaasas kanda ühte pisikest mälupulka kui mälukaarti ja välist lugejat . Inimesele, kes peab transportima suuremaid faile ja/või juba omab seadmeid, mis neid kaarte kasutavad (kaamerad, diktofonid jms), on otstarbekam osta eraldi kaardilugeja ja võib-olla ka (lisa)mälukaart. Viimasel ajal on hakatud tootma ka multifunktsionaalseid seadmeid, kus on mälupulgaga ühendatud näiteks MP3-mängija või käekell või pisike digikaamera. Mõnel mälupulgal on lisaks ka diktofon ja/või FM-raadio. Hinna poolest on sellised hübriidseadmed üldiselt samas suurusjärgus kallimate USB mälupulkadega, olles samas odavamad, kui osta sama funktsiooniga eraldi seadmed. Seega saab nüüd soovi korral kanda kahe seadme asemel kaasas ainult ühte. Hinnapoolest jäävad 1GB suurused mälupulgad 500-600krooni piiresse.

3. Magnetlint seade

3.1 Ajalugu

Magnetlint(magnetic tape) võeti kasutusele aastast 1951 Mauchly-Eckerti Univac I ( UNIVersal Automatic Computer I) jaoks.

3.2 Ehitus

Välimuselt magnetofonile sarnanev seade, mis võimaldab andmeid magnetlindile kirjutada ja neid sealt lugeda. Andmemahud algavad sadadest kilobaitidest ja ulatuvad kuni terabaitideni. Erinevatel salvestitel on töökiirused erinevad, kiiremad suudavad edastada kuni 20MB sekundis. Magnetlint ise koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Põhimikumaterjalina kasutatakse polüetüleenteraftalaati ja polüestreid. Töökiht on magneetuva materjali pisiosakesi sisaldav lakitaoline sideainekiht, mis kantakse põhimikule. Sideainetena leiavad kasutamist polüesterpolüuretaanid, mis on mehhaaniliselt vastupidavad ja keemiliselt küllaltki stabiilsed. Töökihtide täpne koostis on reeglina tootjate poolt salastatud. Lisaks sideainele ja magnetosakestele sisaldab töökiht mitmesuguseid lisandaineid.

3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass

Lindiajamite puuduseks on see, et need on järjestikpöördusega, st vajaliku andebloki lugemiseks tuleb läbi lugeda ka kõik eelnevad andmeblokid. Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind.

4. Disketiseade

4.1 Ajalugu

Esimese disketi ( floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5-10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses.

4.2 Ehitus

Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor , ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal on ferriitsüdamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ja kustutus pea selle mõlemal küljel. Kustutuspea kustutab ära väikese osa alast mõlemalt poolt uut rada, et vältida vanadest andmeradadest põhjustatuna interferentsi tekkimist. Andmebitid salvestatakse magnetilise pöördjärjestusena (inversion) magnetiliselt polariseeritud väljadena, kus pöördjärjestuse intervall on 2 kuni 4 miksosekundit. Lugemissignaal liigub peak detectorisse, kus see töödeldakse disketiseadme elektroonika poolt kahendisgnaaliks ning seejärel saadetakse signaal edasi arvutisse.

4.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass

Tänapäeval diketid enam oluliselt ei õigusta ennast, kuna 1.44MB ei rahulda meie soove ja kasutusmugavuse poolest on USB mälupulgad isegi mugavamad. Samuti ei toeta enam enamus sülearvuteid ja uuemad lauaarvutid disketi seadet, mistõttu ei saa diskette nendega kasutada. Hinnapoolest oli aastaid tagasi diskett kõige odavim andekandja oma mahu juures, kuid nüüdseks on juba CD plaadid selle hinnapiiri murdnud. Joonis 2: Disketiseade

5. Magnet-optiline ketas

5.1 Ehitus

MO-ketas meenutab tavalist 3,5-tollist disketti, olles sellest umbes kaks korda paksem, muudelt mõõtmetelt aga sama. Ta mahutab standardselt 128MB (1X), 230MB (2X), 540MB (5X) and 640MB (5X) . MO-ketta lugemiseks vajalik seade mahub arvutis samasse avasse, kuhu sama suur disketiseadegi. Toodetakse ka õhemaid MO-kettaseadmeid, mis sobivad Notebook'ide korpusesse. Levinud on ka välised seadmed, mida on lihtne tõsta ühe arvuti küljest teise juurde. Toodetakse ka 5,25” kettaid vahemikus 650 MB (1X) kuni 9,1 GB (14X)
Tavalisele kõvakettale või disketile andmete salvestamine toimub magnetvälja abil. Andmete salvestamiseks kuumutatakse laseriga vastavat punkti kettal kuni materjali Curie punktini (MO ketta puhul umbes 200 kraadi), millest kõrgemal temperatuuril on materjal vastuvõtlik välisele magnetväljale ja seejärel muudab magnet selle punkti polaarsust. Pärast jahtumist punkti magneetumus enam ei muutu kuni salvestusprotsessi kordumiseni. Sellisel viisil salvestatud andmete säilivus on parem kui tavalise disketi korral, kus väikese magneti sattumine ketta juurde viib juba andmete riknemiseni. Ketta suur mahutavus on saavutatud laserikiire täpse suunamisega, ühe andmebiti salvestamiseks kasutatava ala läbimõõt on vaid üks mikron.

5.2 Andmete lugemine

Toimub ainult laserikiire abil, ilma magneti osavõtuta. Selleks kasutatakse Kerri efekti, mis seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse peegeldumisel magnetiseeritud alalt. Lugemiseks suunatakse punktile nõrgem laserkiir, mis peegeldub kettalt tagasi. Peegeldunud kiire polaarsus sõltub loetava punkti magneetumusest ja näitab vastava biti väärtust.

5.3 Kasutusala ja kasutusmugavus

Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem . MO-kettaga saab andmeid vahetada ka erinevat tüüpi arvutite, näiteks PC ja Mac'i vahel. Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest: seadme rike ei too siin tavaliselt kaasa andmete või andmekandja kahjustamist.

6. CD-ROM

CD-ROM (Compact Disk- Read Only Memory )

6.1 Ajalugu

CD plaat leiutati 1980. aastatel Sony ja Philipsi ühistööna. Laiatarbe kasutusse jõudis see 1982 aastal kus kasutati seda eelkõige kvaliteetse muusika talletamiseks.

6.2 Ehitus

6.2.1 CD-R plaat

CD-R on ühekordselt kirjutatav WORM (write once/read many) formaati plaat, mille ketta diameeter on 120mm paksusega 1,2mm. Plaat on kaetud kolme kihiga . Kõige keskmine on puhas polükarbonaatplastmass, mille peal on õhuke alumiiniumi kiht. Kõige peal on lakikiht, mis peaks kaitsma ketta pinda kriimustuste ja tolmu eest. Ketta valmistamisel kaetakse polükarbonaatplastmass miljonite väikeste täketega. Polükarbonaatplastmass valatakse kettale spiraalsete radadena, alustades plaadi keskelt ja liikudes väljapoole. Seejärel kaetakse ketas õhukese alumiiniumi kihiga. CD plaat mahutab andmeid ligi 700MB

6.2.2 CD-RW plaat

(rewriteable ehk ümberkirjutatav)plaat on samade mõõtmetega kui CD-R, kuid see on loodud materjalist millel on võime temperatuuri mõjul oma läbipaistvust muuta.

6.2.3 CD kirjutaja

CD kirjutajal on samasugune liikuv laserpea komplekt kui CD plaadi lugejalgi. Kuid standardsele lugemislaserile on lisandunud kirjutamislaser. Kirjutamislaser on võimsam kui lugemislaser, mistõttu mõjub see CD plaadile teisiti. Andmete salvestamiseks kirjutaja lülitab kirjutamislaserit sisse ja välja sünkroonis 1 ja 0. Laser tumendab materjali et kodeerida 0 ja jätab selle läbipaistvaks et kodeerida 1. CD plaati on võimalik irjutada suurema kiirusega kui maha lugeda. Selleks on muudetud kirjutuslaseri süsteem kiiremini toimivaks, samas tagatakse ka parem ühendus arvuti ja kirjutaja vahel. CD-RW kirjutamine erineb selle poolest, et muutes laseri võimsust kirjutamise ajal, siis materjal mingi temperatuurini kuumutamisel kas jahtub läbipaistvaks, või siis mingi teise temperatuurini kuumutamisel jahtub uduseks, mitte läbipaistvaks pinnaks.

6.3 Kasutusala ja kasutusmugavus

CD plaatidele salvestamine on saanud populaarseks just tänu muusikatööstusele. Enam ei pea ostma uusi muusikaplaate, vaid neid saab kirjutada ise, mis tuleb kordades odavam kui see osta. Peale muusika saab neile veel salvestada mänge, programme , presentatsioone, tarkvara ja muudki. CD plaat on väga mugav andmesäilitamis vahend. Joonis 3: CD-ROM

7. DVD

DVD( digital versatile disk)

7.1 Ajalugu

DVD standard loodi välja suurfirmade poolt aastal 1995, mis oli eelkõige mõeldud just filmtööstuse jaoks. Esimene kommertseesmärgil loodud DVD-18 ketas lasti müüki esmakordselt 1999 aastal.

7.2 Ehitus

7.2.1 DVD-plaat

Mõõtmetelt on DVD plaat sama mis CD plaat. DVD ketas mahutab 4,7;8,5;9,4 või 17GB andeid, vastavalt sellele kas siis tegu on ühepoolse ühekihilise, ühepoolse kahekihilise, kahepoolse ühekilihile või siis kahepoolse kahekihilise plaadiga. Salvestamine plaadile toimub CD kirjutajaga samal põhimõttel. Andmed salvestatakse plaadile lohukeste näol. Samuti toimub informatsiooni lugemine laseri näol. Suurem salvestus suurus ongi saavutatud radade vahelise kauguse vähendamisega 0,74 mikronini, CD plaadil oli see aga 1,6mikronit. Samuti on lohukesed kuhu andmed salvestatakse väiksemad, mistõttu mahub ühele rajale rohkem lohukesi. DVD standard lubab andmeid salvestada mitmele kihile .

7.2.2 DVD-kirjutaja

DVD kirjutaja on välimuselt ja ka ehituselt väga sarnane tavalisele CD kirjutajale ja esmapilgul on neil raske vahet teha. Andmesalvestuse poolest erineb DVD kirjutaja CD kirjutajast sellepoolest, et DVD puhul on laseri lainepikkus vähendatud 635 või 650 nanomeetrini, mis jääb punase valguse spektrialasse, CD kirjutaja laseril on see aga 780 nanomeetrit. Mõned DVD kirjutajad võimaldavad kirjutada kahekihilistele plaatidele, mis on saavutatud laseri fokuseerimisega eraldi mõlemale kihile.
Samuti on DVD-kirjutaja/lugeja laserisüsteem palju keerulisem ka seetõttu, et peab suutma lugeda ja kirjutada nii DVD kui ka CD plaate .

7.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass

DVD-d on eelkõige loodud just filmitööstusele, mistõttu kasutatakse neid plaate just kvaliteetsete filmide salvestamiseks. Hinnasuhe dvd plaatidel on üsna madal, st väikse hinna eest saab mahutada palju andmeid, ja ka kirjutaja hind jääb juba alla 1000 krooni.

Joonis 4: DVD
8. Kõvaketas
HDD( hard disk drive ) ehk kõvaketta seade

8.1 Ajalugu

Esimene kõvaketas loodi 1956 aastal IBM poolt, mis kandis nime 305RAMAC. See koosnes 50st 24 tollise läbimõõduga kettast ja oli võimeline salvestama kuni 5MB andmeid. Edasine kõvaketaste areng on olnud väga kiire ja juba tänapäeval mahutavad kõvakettad andmeid kuni 300GB ja rohkemgi .

8.2 Ehitus

Kõvaketast kasutatakse tänapäeval eelkõige arvutisisese andmesalvestusseadmena, kuid neid toodetakse ka arvutiväliseid. Kasutades välist lisaboksi ( external enclosure) saab tavalise kõvaketta muuda arvutiväliseks. Lisaboksi saab arvutiga ühendada USB pordi kaudu. Kuna kõvaketta enda ehitus on väga keeruline, siis toon siin kohal välja ainult lühikese ülevaate kõvaketta tööpõhimõttest. Andmed salvestatakse kõvaketta plaatidele sarnaselt lint - ja disketiseadmetele. Ketta pinda käsitletakse kui puntkide hulka, milles iga üksik magnetilise polarisatsiooni element muudetakse kas „1“ks või „0“ks. Kõvaketas ise koosneb mitmest üksteise otsa asetatud plaatidest, mille vahel on lugemis ja kirjutamispead. Plaate ajab ringi nende ühise võlli sees olev mootor. Lugemis ja kirjutamispeade liigutamiseks kasutatakse akuraatorit.

8.3 Kasutusala ja kasutusmugavus

Kaasaskantava andesalvestusseadmena on kõvaketas just hea tema andesalvestuskiiruse ja suure mahutuvuse poolest. Kaasaskantaval kõvakettal on aga see viga, et teda peab hoolega transportima, kuna tal on palju liikuvaid osi, mis kukkumise ja põrutamise tagajärjel kahjustuda võivad. Joonis 5: Kõvaketas

9. Kokkuvõte

Lisaks selles kursusetöös loetletud andmesalvestusseadmetele on ka veel hulk teisigi, millest siin juttu ei olnud ning seda sel lihtsal põhjusel, et need andmesalvestusseadmed pole tänapäeval leidnud eriti laialdlast kasutust . Näiteks zip drive, mis on ehituselt ja suuruselt sarnane disketiseadmele, kuid mahutab andmeid kuni 94MB. Lisaks veel erinevad magnet optilisel põhimõttel töötavad seadmed(Limdow, OSD, Fluorestsents ketas).
Millist andmesalvestusseadet valida, oleneb eelkõige sellest, kui palju on plaanis infot salvestada, kui tihti seda infot vahetada ja muidugi ka nii hinnast kui ka kasutusmugavusest. Tavakasutajale on kõige mugavamaks andmesalvestusseadmeks kindlasti USB pulk ja väline kõvaketas (ühendub USB pordi kaudu), sest USB port on olemas kõikidel uuematel arvutitel. Samas loob palju eeliseid juurde see, et USB pulga ja välise kõvaketta tunneb uuem Windowsi operatsiooni süsteem ise ära, ja loob juurde uue ketta, kuhu saab andmeid kopeerida ja kustutada nagu kõvakettalgi. USB pulga eelis kõvaketta ees on see, et sellel pole liikuvaid osi ja ta on palju väiksem - seega kergem ja ohutum transportida. Teised andesalvestusseadmed nõuavad aga eelnevat installeerimist.
Uurisin eelnevalt erinevate andmesalvestusseadmete ja -kandjate hinna ja mahu suhet. Sellest selgus, et kõige odavama hinna ja andmesalvestusmahu suhe tuleb, kui hankida omale DVD kirjutaja ja siis sellele vastavalt vajadusele DVD toorikuid osta. Siinkohal lisan, et hinna ja mahu suhe oleneb eelkõige sellest andmesalvestushulgast, mida on plaanis salvestada. Näiteks pole ju mõtet osta 100GB suurust kõvaketast, mille hind jääb 2000krooni piiridesse , kui plaanis on salvestada ainult kuni 128MB. Viimasel juhul tuleb 128 MB suurune mälupulk odavam soetada (175krooni)

10. Kasutatud kirjandus

1. Haviko, R, Salvestusseadmete e-õppematerjal. http://www.cs.tpu.ee/osakond/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2002/Rain_Haviko/Rain_Haviko_Diplomi_Too.pdf [12.04.06]
2. Brown , G, How Floppy Disk Work , http://www.howstuffworks.com/floppy-disk-drive.ht m [12.04.06]
3. Brain , M, How Hard Disk Work, http://www.howstuffworks.com/hard-disk.ht m [24.04.06]
4. Riistvara .ee, http://www.riistvara.ee/index.php?go=abc&id=23&link=1[24.04.06 ]
5. External Storage devices in UK market , http://homepage.ntlworld.com/allcam/filestorage.html [26.04.06]
6. Hard disk drive history, http://www.fortunecity.com/marina/reach/435/storage.html [10.04.06]
7. Magnetic tape- Wikipedia, the free encyclopedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic_tape#History [22.04.06]
8. Baaskursus , http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/tootlus.ht m [22.04.06]
9. Sorin G, Stan. The CD-ROM drive. Kluwer Academic Publisher. London, 1998, 14lk.
10. Ordi.ee, http://www.ordi.ee/hinnakiri.xls [30.04.06]

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 32 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hellblazer Õppematerjali autor

Siin on siis vajalikud algelised teadmised arvutite seadmetest.

kõvaketas usb cd-rom dvd arvuti

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic_tape#History

Sarnased õppematerjalid

doc

Optilised seadmed arvutis ja andmekandjad

Optilised seadmed arvutis ja andmekandjad Referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. CD-ROM.................................................................................................................................4 1.1 Ajalugu...............................................

Kompuuterfüüsika

doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

.............................................................................. 11 Sissejuhatus Salvestatavate failide kvaliteedi suurenedes kulub üha rohkem ruumi ka nende säilitamisele. Seetõttu peab tehnoloogiat pidevalt arendama. Andmete säilitamiseks on mitmeid meetmeid ja vahendeid. Andmete säilitamisel arvutis kehtib mõte, et peale andmete hoidmise peab olema andmete liikumine protsessorisse nii kiire kui võimalik. 2 1 Mälu Arvuti mälu on koht kuhu andmed binaarkujul salvestatakse. Kogu arvutis olev informatsioon kirjutatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Mälumahtu mõõdetakse enamasti baitides, kuid mõnikord ka bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. (Vikipeedia) 1940-ndate alguses oli tehnoloogia veel vähe arenenud ning arvuti suutis mahutada vaid mõne baidi jagu andmeid. Jay Forrester, Jan A. Rajchman ja An Wang arendasid välja magnetsüdamik mälu

Arvutiõpetus

docx

Andmekandjad2

Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB,

Arvutiõpetus

ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka

Informaatika

ppt

Andmekandjad ja NETIKETT

Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Tähtsamad andmekandjad · Kompaktketas (CD, compact disk)

Informaatika

142

doc

Arvutite riistvara

a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu......................................................................................

Arvutid

doc

Mälu

.. Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad

Arvuti õpetus

doc

CD/DVD ROM

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Maarja Nuuter, Andres Nurk CD ROM, DVD ROM Referaat Juhendaja: Mario Metshein Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.CD ROM Drive............................................................................................................4 1.1 CD.....................

Arvutite riistvara alused

Rohkem sarnaseid