Realism (2)

1. Realism (aeg, tunnused)
Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali , Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi.
Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta.
Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid , kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud kriitiliseks realismiks.
2.Realismi žanri eelistus, levik ja tähtsamad viljelejad .
Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal( Stendhal , Balzac, Flaubeert), Inglismaal( Dickens , Thackeray, õed Broneid) ja Venemaal(Tlostoi, Dostojevski). Realismi põhižanr on romaan.XIX sajandi realistid töötasid välja romaanižanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, sellepärast ei saa enam rääkida ühest kirjandusvoolust.Teadusliku meetodi rakendamine kirjandusteoses viis naturalismi( Zola ), realismi raames elutus filosoofiline romaan( France ), tugeva inimese otsingud muutsid realistliku käsitelu helgemaks ning optimistlikumaks( Rolland ), hakati suuremat huvi tundma tegelaste psühholoogia vastu(Glasworthy). Prantslane Stendhal(1783-1842)on esimene kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse-kuid alles XX sajandil.
3.Selgita mõistet jõgiromaan, nimeta selle viljelejad.
Jõgiromaaniks on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased.Jõgiromaani ühest otsast teise nende tegelaste roll ja asend tavaliselt muutuvad: kord on nad esiplaanil , kord aga esinevad pelgalt kõrvaltegelasena. Pärast Balzaci said Euroopa kirjanduses “jõgiromaani” kuulsateks näiteks Zola”Rougon-Macquart'id” ja hispaania XIX sajandi suurima romaanikirjaniku Benito Perez Gladosi(1843-1920)teosed, näiteks 46 romaanist koosnevad “Rahvuslikud episoodid” jm. Hiljem in jõgiromaanidega silma paistnud prantslased Marcel Proust ja Romain Rolland, inglane Jhon Glasworthy ja hispaanlane Pio Baroja .
4.Koosta skeem inimliku komöödia struktuuri kohta, lisa teosed
Inimlik komöödia
Kommete etüüdid
1. Stseenid eraelust”Globsek”(1830 ek 1949, 1956), “ Kolonel Chabert”( 1832 ek 1956), “Isa Goriot ”
2.Stseenid provintsielust”Eugenie Grandet ”(1833;ek 1928, 1957), “Muinsuste muuseum”(1836-1839;ek 1957)”Poissmehe elu”, “ Kaotatud illusioonid”( 1837 -1847;ek 1958)
3.Stseenid Pariisi elust” Cesar Briotteaur”(1837;ek 1958),”Nucingeni pangamaja”(1838;ek 1958), “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus ”(1838-1847;ek 1959 ),”Nõbu Bette”(1846;ek 1960),”Nõbu Pons”(1847;ek 1960)
4.Stseenid sõjaväeslust”Šuaanid ehk Bretagne aastal 1799”(1829;ek 1960)
5.Stseenid poliitilisest elust “Tume lugu”( 1841 ;ek1960)
6.Stseenid külaelust”Külaarst”(1833;ek1961), “Talupojad”
Filosoofilised etüüdid
...Eksisteerivad üldpealkirjaga
...pole filosoofilised uurimused vaid on autori varasemad teosed
...vähem fakte, rohkem fantaasiat
...”Šagräännak”(1831;ek1926, 1961), “Tundmatu meistriteos”, “Absoluudi otsingud”
Analüütilised etüüdid
...Jäid kavandatavas suurteoses pelgalt nimetuseks.
...autor ise pidas sellesse ossa kuuluvaks”Abielufilosoofiat”(1824), see ei olegi romaan vaid Pariisiolukirjelduste kogu.
5.Missuguse maailma lõi Balcak oma inimliku komöödiaga
Nagu Balcak ütleb “Inimliku komöödia” eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma:”Minu teosel on oma geograafia, samuti nagu tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja asjad, oma tegelased ja faktid, oma vappide raamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölised ja talupojad,oma poliitikud ja keigraid, oma armee ja lõpuks-oma maailm!”. See polnud autori fantaasiavili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm.
11.Romaani “Punane ja must” kesksed tegelased ja sündmused
´Punane ja must´´: peategelane – Julien Sorel (18-19 aastane noormees ). Oma õpihimu tõttu on ta kodus põlu all, kuid Julieni soov on jõuda välja alamklassist. Esimene samm sel teel on koduõpetaja koht linnapea de Rênali majas , kus majaperenaine armub Julieni. Järgnevalt läheb Julien tööle Pariisi aadliku markii juurde. Osavate võtetega võidab Julien markii tütre südame. Samal ajal hakkab proua de  Rênal oma pattu kahetsema ning paljastab Julieni. Julien tulistab proua de Rênali jalga ning kohtus tunnistab et tahtis naist tappa. Ta mõjutas kohtuprotsessi teadlikult enda vastu ning giljotiini alla minek oli kindel.
12.Nim”Eugenie Granded” tähtsamad tegelased ja sündmused
Eugenie Grandet´´: peategelane on Félix Grandet. Tal on tütar Eugenie ja naine ning ustav teenija Nanon. Felix on väga ihne ning hoiab pere poolnäljas, korjates ise raha kokku. Ta tapab oma naise ning hoiab tütart hirmu all. Charles Grandet on Félixi vnnapoeg. Ta tuleb Eugenie sünnipäevapeole. Tuleb välja et tema isa oli pankrotis ning tappis enda, kuid pojale polnud tal midagi jätta. Eugenie ja Charles armuvad ja vannuvad igavest truudust. Charles läheb Indiasse õnne otsima .
13.Nim. “Isa Goriot” tahtsamad tegelased ja sündmused
´Isa Goriot´´: tegevus toimub Pariisis proua Vauquer’ pansionis . Peategelased on enine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin . Isa Goriot’l on kaks tütart, kellele ta on ära andnud kogu oma raha et nood saaksid rikastele meestele naisteks. Tütred aga isast ei hooli. Goriot ja Rastignac saavad sõpradeks ning Rastignac korraldab ka Goriot matused. Rastignac tuli Pariisi õppima, kuid peagi mõistis, et tähtsam on luua sidemeid ning Vautrinist saab tema õpetaja.
14.Nim” Madam Bovaary” tähtsamad tegelased ja sündmused
Madame Bovary “: teos algab Charles Bovary lapsepõlvega. Ema soovil õpib Charles arstiks ning asub oma abikaasa Emmaga elama Toste’sse. Emma pole õnnelik ning teda tülgastab maakoht ning talumatult matslik Charles. Abielu mõraneb ning Bovaryd kolivad teise alevikku, et uuesti alustada. Naisel tekib armuke . Järgmise armukesega Rudolphega tahab naine põgeneda, kuid siiski ei tee seda. Emma avastab, et on võlgades ning tapab enda. Sureb ka Charles.
10.Nim Flauberti tähtsamad teosed
“Madame Bovary”(1857;ek 1934, 1985)
Ajalooline romaan”Salambo”(1857- 1862 )
Suur romaan “Tundekasvatus”(1869;ek 1972)
“Püha Antoniuse kiusamine”( 1877 ;ek 1995)
“Kolm lugu”(ek1922, 1995)
8.Pane kirja 5 põhifakti Flauberti elust
Flauberdi sünnikoht on Rouen, kus tema isa töötas haigla kirurgina.
Koolihariduse sai ta sama linna kolledžis, mille lõpetamise järel siirdus pariisi, et isa soovil õppida ülikoolis juurat.
Jätnud juura õppimise teisel kursusel pooleli, asus ta elama Roueni lähedasse mõisa Croisset’s. Seal pühendus ta loometööle.
Elas tagasitõmbunult, vältimata siiski sõpru.
Kirjaniku pikemateks reisideks võiks nimetada matka Lähis-Idasse ja samuti Põhja-Aafrika, kus ta otsides tõepärast materjali romaaniks „salambo”, uuris muistse Kartaago asupaika.