meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha." · Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) · 1882 "Eesti Postimees" · 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat
Auguste(1843), Rosalie Friedrike(1848), Ida Alvine(1855). Pojad olid lisaks Carl Robert Jakobsonile ka Friedrich Cornelius(1845) ja Eduard Magnus(1847). Haridustee : Juba 9-aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest palju noorem. Esialgu õppis eesti keeles, kuid üsna pea suundus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. C.R. Jakobson sai korraliku alghariduse, millele lisandusid ladina keele eratunnid pastori juures. Isa valmistas oma poega ette gümnaasiumi astumiseks.1856. aastal astus Jakobson Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, kus seminarikursus kestis 3 aastat (aastani 1859). Karjääriastmed : Esialgu töötas Carl Robert Torma kihelkonnakoolis koolmeistrina, ta valdas hästi rehkendamist. Aastal 1862 leidis tööd maakonnalinnas Jamburgis, kus asendas pühapäeviti pastorit. 1864. aastal sai
mängis puhkpille, viiulit, orelid ning klaverit. Esimesed õpetajakogemused sai Hermann Põltsamaa koolis, kus ta asendas koolmeistrit, juba poisikeseeas. Hiljem koduõpetajana Peterburis. Temal ning tema abikaasal Paulal oli neli last- Salme, Endel,Ülo Cornelius, Uno Rufus ja Heino. Suur muusikaarmastus, eratunnid ja iseõppimine tõstsid ta sellisele kõrgusele, et ta suutis organiseerida üldlaulupidusid olles ise ka üldjuht. Oli ''Vanemuise'' Seltsi president, kooride-ja muusikajuht. On kirjutanud palju koori- ja soololaule. On kirjutanud näidendeid, muusikali '' Uku ja Vanemuine''. Andnud välja esimese ''Noodiõpetuse'', ''Viiuliõpetuse''. Tema ''Eesti keele grammatikat'' kasutati mitu aastat õpikuna. Alustas Eesti entsüklopeedia väljaandmist. 1885.a. ostis dr. K.A
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
• pole olnud prob politseiga • näitus sel aastal henrik hakansson • rootsi kunstnik • konstfacki ülikool • inimese ja looduse vaheline suhe • • veab piiri maa ökosüsteemi ja inimkonna vahele • rahvusvahleised grupi näitused • • kasutab video- foto- ja helisalvestusi gunnar berg • 21.mai-1863- 23.dets 1893 • norra • lofoteni saarestik • 12 õde-venda • kaupmees • 1871-1875 eratunnid • 1883-1885 düsseldorfi kunstiakadeemias1886 berliiin • 1891 vähk paremas jalas • • looming • kohalikud kalamehed • loodus • portreed odd nerdrum 1944- • sündis rootsis, ii ms lõppu tagasi norra • lapsena tundis end ükiskuna • vanemate lahutus, isa surm, kolimine • õppi soslo kunstiakadeemias1886 • figuratiivne kunst ehk reaalsust kujutav kunst • 6-8 maali a.
Sunnitöö aastate läbielamised said aluseks paljudele romaanidele. Tema tuntumad teosed on ,,Idioot", ,,Vennad Karamazovid", ,,Kuritöö ja karistus". Romaanid käsitlevad isiksuse moraalset ja füüsilist hävingut kõlbeliselt väärastunud ühiskonnas. ,,Kuritöö ja karistus" peategelane on Rodion Raskolnikov, ta on vaesusest rusutud üliõpilane, näljane, räbalates, tema tuba on pime nagu kirst, õpingud on katkenud, eratunnid, millega ta on end elatas on talle üles öeldud, samas on ta võimekas ja tugeva iseloomuga. Ta jagab inimesed kaheks: harilikeks, kes pole võimelised elu muutma ja geeniusteks, kes maailma ümber kujundavad (nt. Napoleon). Viimastele on rohkem lubatud, ühiskonna normid neid ei seo. Raskolnikov liigitab ennast geeniuste hulka, otsustab rikkuda ühiskonna seadusi ja tappa liigkasuvõtjast vanaeide ning temalt saadud rahaga lõpetada ülikool ja teha tuhandeid heategusid
hiljem siirdus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. Nende jaoks peeti eraldi koolmeistrit; algselt oli selleks Joosep Kapp, hiljem Juhan Weitzenberg. Nende meestega pidas CRJ ka täisealisena tihedat kontakti. Koolis sai Jakobson endale sõbra Jakob Pärna, kellega jäädi sõpradeks ka hiljem. CRJ saigi nii korraliku alghariduse, koolis ning oma isa ja koduõpetajate juhtimisel, millele lisandusi ladina keele eratunnid pastori juures, sest isa valmistas poega ette gümnaasiumi astumiseks. Poissi sunniti mängima ka muusikainstrumente, kuid selleks jätkus tal vähem huvi. Siiski mängis ta orkestris ja suutis hiljem ka koori juhtida. Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit. Isa polnud pojaga rahul ja nõudis temalt suuremat agarust edasiõppimiseks. CRJ tõmbus aina rohkem oma raamatute maailma ning arendas ennast iseseisvalt. Talle oli üliarmsaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
