Eesti kirjakultuur- 13 saj. Preester Hendrik kirjutas Liivimaa Kroonika? 13 saj. Selle teose tähtsus eesti kirjakeelele? Esimesed eestikeelsed kirjasõnad Esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 1525 Mis ilmus 1535? Vanrat Kooli katekismus Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj es...
1. Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse? Oli pidev kultuurivahetus ja iga piirkond oli erisugune, sellepärast, et elas ju Euroopas koos väga erinevaid rahvuseid, täpselt nagu tänapäevalgi erinevad näiteks eestlased hispaanlastest jne. Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtust...
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525
korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel" mis oli mõeldud talurahvale õpetlikuks meelelahutuseks. 19) Esimene eestikeelne kalender ilmus aastal 1720. aastal. 20) Sisaldas peamiselt arstlikke nõuandeid, 1766-1767, "Lühhike öppetus", Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel, Põltsamaal. 1) Millal hakkas arenema eesti kirjakultuur? 2) Millal kirjutati Henriku Liivimaa Kroonika? 3) Millal ja kus trükiti esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 4) Millal ja kus trükiti Wanradti ja Koelli katekismus? 5) Kes oli P-Eesti kirikukirjanduse rajaja? 6) Kes oli L-Eesti kirikukirjanduse rajaja? 7) Mis on piibel ja millistest osadest see koosneb? 8) Millal ja kus ilmus esimene eestikeelne piibel ja kes juhatas tõlketööd? 9) Millised üldtuntud väljendid pärinevad piiblist? 10) Milline oli piibli tähtsus?
Pühasõda ehk dzihaad. Enamus allutatud rahvaid vahetas usu vabatahtlikult. Lõhed ja vastasseisud Ali tüli egiptuse asevalitsejaga. Järjekordne paleepööre. Riigi hiilgeaeg. Ühtse riigi lagunemine. Kultuur Võeti üle teiste rahvaste kultuur. Õpetati Pürenee poolsaare rahvast. Moslemite teadmised ja õpetused jõudsid euroopasse. Moseed Mosee on palvetamise paik. Kaunistustena kasutati ornamente ja värsse. Palvetatakse viis korda päevas. Kirjandus Kirjakultuur arenes kiirelt. Tähtsaimad teosed sellest ajast on koraan Muhamedi ilmutustest ning "Tuhat ja üks ööd" Teadus Teadmiseid saadi tõlkides vanakreeka käsikirju. Jõudsalt arenesid veel: täheteadus maateadus arsriteadus. Kasutatud allikad: https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii Keskaeg õpik 2.osa http://et.wikipedia.org/wiki/Islam Tänan teid kuulamast!
• Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed • Pühakute elulood • Piibliteemalised näitemängud Linnakultuur • Tänavad olid kitsad • Kõrged kirikud ja ja tornidega linnamüür paistsid juba kaugelt • Usulised kõhklused • Linnakodaniku seisuse teke,linnade liidud Kasutatud kirjandus • Õpik lk.88-91 Aitäh!
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitu...
Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad
positsiooni, linnas oli palju possmehi ja vabu naisi. Linnakultuur (eluolu) Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Muljet avaldasid võimsad linnamüürid kui ka taeva poole pürgivad kirikutornid, rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged. Feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme kandsid lõplikukult kloostrist linna üle haridus, arhidektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks. Linnad vajasid inimesi, kes suudaksid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele. Peamiselt kloostrikultuuriga seotud romaani stiili asendas gootika, mis oli linnarhitektuuri lauhutamatu osa. Patritsiaat-pärilik linnaaristokraatia
Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur asendus gootikaga. Tähtsate sündmuste ja inimeste auks hakati rajama monumente.Ehitati ka võimsaid ja uhkeid katedraale. Rohkem tähtsamaks muutus haridus, seetõttu hakkasid linnadesse kerkima uued haridusasutused, näiteks vanimaks tunnistatud Bologna ülikool. Arenes ka kirjakultuur, sellega seoses kasvasid raamatute arvud ning nende lugemus. Linnad aitasid ka kaasa ristiusu levikule. Kuna linnad olid majanduslikult suhteliselt arenenud, tekkisid kaubanduskontorite võrgustikud. Need aitasid kaasa ristiusu levikule ka teistesse linnadesse. Ristisõjad etendasid ka olulist rolli, kuigi erilist ristiusu levikut ei saavutatud. Õpitit tundma teisi kultuure nind neid hakati respekteerima. Linnad hakkasid õõnestama rüütlite autoriteeti
Eesti kirjandus 19. sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus
Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19. sajandi lõpuks oli lõunaeesti keel kirjakeelena praktiliselt hääbunud. 7. Kirikukirjanduse osatähtsus seisneb peamiselt selles, et kujunes välja eesti kirjakeel. tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur 8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R
Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased. Eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega. Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada. Aitäh, et vaatasite!
kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks. Seal kirjutati raamatuid ja säilitati vaimset kultuuripärandit. Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne linnadesse toimus kolmes põhilises valdkonnas: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele. Piibli kõrval hakati viljelema ka ilmalikku kirjasõna ning linnakirjanduses hakkas levima satiir. Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka värssjutustused, kus püüti naeruvääristada vaimulikke ja feodaale loomade kujul. Selliseks näiteks on ,,Rebaseromaan". Satiiriliste jutustuste levimine rahva hulgas tähendas seda, et linnainimeste- ja
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealk...
Mõisad ja pärisorjus. Rootsi keel taandus, saksa keele kõrvale tõusis vene keel.Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga. 5)Ärkamisaeg(1860-1880)asjaajamis- ja kultuurikeel- saksa keel, eesti keel endiselt alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, raamatukultuur arenes. Kasvas kakskeelsus. Haritud eestlased saksastusid. 6)Venestamisperiood(1880-1920)Asjaajamine, haridus, teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolmkeelsus(eesti, vene, saksa). Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. 7)Eesti aeg(1920-1944)algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ametlikuks keeleks EV territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete
parool. Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab edasi lühidalt piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a
Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv tõi kaasa läänekristluse piiride laienemise nii rahulikul kui ka sõjalisel teel. Selle ekspansiooni üheks osaks olid ristisõjad. Keskaegse Euroopa kultuur oli väga kirev ja ainsuses saab sellest rääkida vaid tinglikult. Valdav osa keskaegsest kultuurist, suhtlusest ja teabevahetusest oli suuline. Väga vähesed olid võimelised lugema. Kirjakultuur oli kaua aega seotud kiriku ja vaimuliku seisusega. Võib öelda, et feodaaltsivilisatsioon oli väga mitmekesine ja mõningatel perioodidel ebastabiilne, kuid kõik, mis on toimunud, on meid väga palju mõjutanud ja eluteel edasi suunanud. Ühiskond oli üheltpoolt värviline, teisalt aga üksluine ja pigem ühevärviline.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 Katoliku kirik ja talurahvas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 Reformatsioon ja kirikuelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 288 Kirjakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Ajalookirjutus Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Asjaajamine ja kantseleid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
handi 3 sölkupi 1 3 UURALI KEELTE KONTAKTID TEISTE KEELTEGA • Keelekontaktidest tingitud mõjutused esinevad kõigil keeletasanditel (häälikusüsteemis, vormiõpetuses, lauseõpetuses), kuid kõige selgemini sõnavaras. • Soomeugrilaste seas levis kirjakultuur kiiremini kui Euroopa kultuuriruumis. • Uurali keeltest on ungari keel vanim ja kõige rikkama kirjakultuuriga. • Vanim Soome-ugri keeles kirjutatud tekst on 12.sajandi lõpust pärinev ungarikeelne „Hauakõne“. • Vanim läänemeresoome-keelne tekst on karjala keelne ning pärineb 13.sajandist. SOOME-UGRI KEELTE ELUJÕUD • Ungari, Soome ja Eesti keele elujõud on tugev. • Teiste Soome-ugri keelte väljavaated ei ole nii head.
Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid oma poegi Pariisi, et kindlustada neile mitte ainult kiriklikku ülendamist, vaid ka ilmalikes asjades õpetuse saamist: seal said nad meistriks kirjatundmise ja kohaliku keele alal ja paistsid silma vabades kunstides ja teoloogias. 3.Milline konflikt hariduses põhjustas ülikoolide tekkimise? Eelnevalt lahenda
............. 6 3.1 Kunstikultuur................................................................................................. 6 3.2 Muusikakultuur.............................................................................................. 6 3.3 Rahvakultuur................................................................................................. 7 ............................................................................................................................ 7 3.4 Kirjakultuur.................................................................................................... 7 4. Arvukus........................................................................................................... 9 5. Ajalugu.......................................................................................................... 10 Kokkuvõte.......................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus..............
Ühest küljest avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid, teisalt mõjusid rusuvalt linna koondunud vaesus ja kõiksugused pahed ja pinged. Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse. Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni lõplikult kloostrist linna üle kandsid, olid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks, ilmaliku elu korraldamise huvides. Linnad vajasid inimesi, kes suudaks korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa linnas asunud katedraalikoolidest väljakasvanud ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd arhitektidele ja müürseppadele. Kokkuvõte Maakoht on vaid resursside koht. Inimeste põhiline areng toimus ja toimub siiamaani linnades.
raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke: · miimika, zestide ja signaalide kultuur; · kõnekultuur ( 50 000 aastat tagasi); · kirjakultuur (5 000 aastat tagasi); · trükikultuur ( 500 aastat tagasi); · elektroonilise kommunikatsiooni kultuur (100-150 aastat tagasi); · digitaalne kultuur (10 aastat tagasi). Viimastel aastakümnetel on tehnika areng teinud võimalikuks saada tohutul hulgal teavet ja selles ei ole kerge orienteeruda. Inimese võime vastu võtta ja töödelda informatsiooni on piiratud ning seepärast on vaja üha rohkem mõelda sellele, kuidas muuta teabeedastus võimalikult efektiivseks.
võrdlevaks vaatluseks Tööpraktikas ei ole kõige parem uurimisviis eriti kui on eesmärgiks uurida rahvaluule muutu- mist Arhailine ühiskond Maaaharijate-karjakasvatajate Modernne/ postmodernne ühiskond ühiskond Suuline kultuur Suuline kultuur, olemas ka Kirjakultuur, suuline kirjakultuur Arhailine pärimus Klassikaline pärimus (aktiivse Tänapäeva pärimus kasutamise faas) Mida teha materjaliga, mis rahvaluule hulka ei kuulu, samas on koguaeg Kultuurivormid Suundumus kultuurivormide Kultuurivormid on taas eraldumisele põimunud
pürgivad kirikutornid Rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged Linnadest alguse saanud pangandus väärtustas omakasu Rahaga võis osta endale soodsa abielu nime hea positsiooni linnahierarhias lunastuse Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kandsid olid haridus arhitektuur kirjakultuur Haridus muutus omaette tegevusalaks Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele Romaanistiili hakkas asendama gootika Ptk 21 Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus Linnade põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus Laialt oli levinud maalappidel, aiandus ja kariloomade pidamine Kasvatati hobuseid transpordiks Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel
Eesti soodne asend Ida-Lääne transiidis oli tähtis industrialiseerimisel, samuti eestlaste suht kõrge kultuuritase ja töömoraal. Tähtsal kohal olid ka Tallina ja Narva impordisadamad ning Pärnu ekspordisadam. Eesti rahvaarv kasvas 19. saj lõpuks 985 000-le. Linnad eestistusid. Suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. Kultuuriline murrang 19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses rahvusromantiline suund. Haridus levis laialdaselt. Kujunes eesti akadeemiline haritlaskond. Kõrgkultuuri ja teaduse keel oli saksa ja vene, kuna eesti keel polnud veel saanud kultuurkeeleks. Raskele venestussurvele vaatamata eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi osales rahvusliku liikumise üritustes. Kasvanud oli eestlaste majandus, jõukus ja kultuuritase
muutumise kontekstis - Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks Kultuuritüpoloogia vaatepunkt: Arhailine ühiskond Maaharijate- Modernne/post- kasvatajate ühiskond modernne ühiskond Suuline (kirjaeelne) kultuur Suuline kultuur, olemas ja Kirjakultuur, suuline kirjakultuur Arhailine pärimus Klassikaline pärimus Tänapäeva pärimus Kultuurivormid on omavahel Suundumus kultuurivormide Kultuurivormid on taas põimunud eraldumisel põimunud Suuline ja kirjalik (kui tehnika): Kuni 1980. aastateni: - Rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne ssuline vaimne kunstilooming - Legend (kui kirjalikku algupära tekst)
Keskaegse linna 2 keskpunkti katedraal ja turuplats. (Omavalitsusega linnal ka raekoda) Linnaõigus - linna seaduste kogu, mille järgi elu linnas toimus. Saadi maahärra käest. Keskaegse linna tunnused linnamüür ja linnaõigus Patrisiaat rikkamad linnakodanikud nagu rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. 3 valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kantsid haridus, arhitektuur, kirjakultuur Linna valitsesid: raad (reahärrad ja bürgermeitsrid) Linnaelanikud: kaupmehed, käsitöölised, lihtrahvas. Peatükk 21 Linnaelanike põhilised elatusalad kaubandus, käsitöö ning ka põlluharimine, aiandus ja kariloomade pidamine. Tsunft grupp käsitöölisi, kes tegelevad sama alaga. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna raad koos bürgermeistriga, linnakodanikud ("Linnaõhk teeb vabaks!"), linnaaristokraatia patritsiaat (karjääris tõusmine läbi abielude) Kloostritest viidi linna üle kolm valdkonda: haridus, arhitektuur, kirjakultuur Tsunftid nende põhimäärus skraa; õpipoiss, sell, vandersell, meister vanem e tsunftimeister, kes juhtis tsunfti ja omas privileege Tsunftijänesed tegid välist käsitööd e haltuurat Tsunftid kogunesid gildi, kaupmehed kogunesid suurgildi. Hansa liit 1220 Lübecki esile tõus Läänemere regioonis Novgorodi-Kölni-Londoni joonel olevad kaubalinnad tekkis uut tüüpi laev: koge 15. Teadus ja ülikoolid
“; Eesti rahvalaule viisidega I-V. 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav, lõppriim, värsid stroofides, arenenum refrään. Uuema rahvalaulu liigid: mõisa- ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad; külakroonikad; armastuslaulud; sõjalaulud; töölaulud. Levikule aitasid kaasa kirjakultuur, muutused ühiskondlikus elus, uute teemade käsitlus. 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. Lühikesed, suulised, tervikliku ülesehitusega, võimalik, et toimus..., kollektiivne, tegelane- keegi „meist“ “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge
Rahva arv Emakeeleoskus Kuid uurali keeli mitte ainult ei sisuga tekste. Need faktid viitavad asjaolule, et Põhja-Euroopa Keel õigeusu kultuuriruumis elanud soomeugrilaste seas levis kristlik 2002. aastal 1989. aastal sure, vaid ka sünnib. Keelesünnist vadjalased 100 - saab rääkida tinglikult: uus kirjakultuur kiiremini kui katoliiklikus Euroopa kultuuriruumis. isurid 700 36,8 % keel ei teki eikuskilt, vaid keele Eesti ja soome keel on tänapäeval võrreldamatult elujõulisemad karjalased 93 300 47,8 % variandist, mida on varem pee- kui Venemaal kõneldavad soomeugri keeled peamiselt tänu 19. vepslased 8 200 50,8 % tud murdeks, kuid mis on kõne- sajandil Euroopas tekkinud rahvuslikule ärkamisele
Üheks klubi projektiks oli ühissatiir ning kõik said erineva teema. ,,Gulliveri reisid" ilmus 1726. aastal. Põhijoontes kasutas Swift ,,Gulliveri reise" kavandades kirjanduslikku eeskujuna ,,Robinson Crusoet". Jonathan Swift oli oma teostes ääretult ühiskonnakriitiline. Ta lõi ,,Gulliveri reisides" fantaasiarike, mille abil tõi välja riikide vigu. Õppis vaimulikuks. Vanem eesti kirjandus Eesti rahvuskirjandus sündis 19. sajandil, kuid juba 13. sajandil oli hakanud arenema eesti kirjakultuur. · Henriku Liivimaa kroonika (I eesti k sõnad) · Pilt- ja ruunikiri ununesid tähtkirja kasutuselevõtuga · Eestikeelset kirjasõna viljelesid võõramaalased · Reformatsiooniliikumisega I eestikeelsed raamatud (16-17 saj) · 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G
arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. 8. Kultuur ja kommunikatsioon. Suulisest pärimuskultuurist ja rahvakoolidest kuni ajakirjanduse kui valgustusliku kultuurikanalini. Eestlaste kultuuriline areng vättis täiskäigu ikkagi alles pärast reformatsiooni (1517) kui munk Martin Luther oli oma teesid avaldanud. Sinnamaani kui reformatsiooni käigus kujuneb eesti kirjakultuur, hakkas domineerima ja liigutama kogu eesti kultuuri arengut rahvuslikkuse suunas. Eesmärgiks oli see et kõik inimesed peaksid saama jumalaga suhelda oma emakeeles. Sinnamaani iseloomustab eesti kultuuri (kuni 16.saj) üks konflikt maagilise ja religioosse teadvuse vahel. Eestlaste eelkäijad 13.-14.sajandil kandsid endas maagilist teadust. Seotud animismiga. See maagiline teadvus iselomustab kõiki pärimusel põhinevaid kultuure.
· Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid. LINNAKULTUUR · Nn. Paabli patupeda/Taevane Jeruusalemm · 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika. 21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed
Sanktsioonid olid karmid ja õiguslikku õigust kohldati ainult siis, kui pooled omavahel ei suutnud sõbraliku kokkuleppeni jõuda. 2.1 Allika ajalooline tagapõhi Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks, sest 5. sajandi keskel eKr pärineva XII tahvli seaduse arvukad fragmendid on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis. Kirjakultuuri tõeline areng algab alles 3. sajandil eKr, seda eelkõige naaberriigis Kreekas, kus kirjakultuur oli jõudsalt arenenud juba paar sajandit säilitades nõnda rahvapärandis peituvat luulevara, kuid Roomas leiti tähtsamaks säilitada just õigusalast materjali ehk seadusekogut. XII tahvli seadus oli esimene ius scriptum vormis välja antud seadustekogumik, mis andis tugeva tõuke õiguse arengule, nimelt õiguse arenemise algust loetaksegi XII tahvli seaduse loomisest. Seadustekogu loomist algatasid plebeid, kes ei olnud nõus patriitside alluvuses olema ja vastavalt sellele alustasid
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine
19. sajandi II poolel olid ohvitseri sissetulekud jäänud varasemaga võrreldes tagasihoidlikumaks. See sundis baltisakslasi vaatama teise pilguga oma võimalikule karjäärile. Vaatamata teenistusest tagasitõmbumise protsessi kiirenemisele, jäi baltisakslaste osatähtsus impeeriumi võimustruktuurides ja sõjaväes ikkagi tähtsaks. Rahvuslikud liikumised Venemaal Vanade rahvaste rahvusliku liikumise juures on tähtis, et nad omasid eliiti (aadel), olemas arenenud kirjakultuur, riikluse traditsioon, püüd taastada kunagine riiklus. Vanad rahvused olid pidevalt konfliktis vene riiklusega. Rahvusliku liikumise peamiseks eestvedajaks oli eelkõige aadel, kes püüdis integreerida seda konkreetset rahvust ühtsemaks natsiooniks. Etnilise rahvuse protsess polnud lihtne, sest ületada tuli mitmeid raskusi aadli ja talupoegade vahelised konfliktid näiteks. Vene impeeriumis esindasid seda rahvast eelkõige poolakad. Poola rahvuslik liikumine oli Vene
Linnade iseseisvuse kasv Rikastunud linnad üritasid ennast vabaks osta ja saavutada privileege. Priviligeeritud linnadeks kujunesid Itaalia ja Saksamaa linnad. Tekkisid linnvabariigid. Tuntumad olid Veneetsisa, Genova, Firenze, Bologna. Põhjuseks oli nõrk keskvõim Saksamaal ja Itaalias. Hakati kujundama linnakultuuri ja linn muuutus ja kultuurikeskuseks. Kultuur hakkas liikuma kloostrites linna. · Haridus · Kirjakultuur · Arhitektuur Linnade elu korraldus · Linnakodanik kaupmehed ja käsitöölised, sellest kujunes välja linnaaristokraatia ehk patritsiaat Linnakodanikud olid ka moodustanud erinevad organisatsioonid. Kaupmeestel oli gildid ja kästitöölistel tsumpfid. Mõlemad olid erilised vennaskonnad, kellel olid oma kaitsepühakud, kabelid, kirikud, ühiskassa ja isegi sõjalised üksused. Aadel Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus on inimeste jaotumine seisustesse
· terava tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus ja mitte protsess informatsiooni talletamine jne on suulises ja kirjalikus kultuuris erinev: mälu võime midagi talletada vs info realiseerimine kultuurilises mõttes(mälu realiseerub suhtlemises). Episoodiline mälu aistingud üleminek suuliselt kultuurilt kirjalikule on sujuv: 19. sajandi lõpuks ei tahtnud abielunaised enam tanu kanda. Suuline ja kirjakultuur Orienteeritud tulevikku(ennustused ja ended) Orienteeritud minevikku põhjustagajärg seosed, kroonikad, ajaloohuvi Inimene suhtleb endast väljapoole jäävate Inimene otsustab ise, arvestades põhjustagajärg olevustega seoseid Hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja(nõid, arst, preester vms)
tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused. seletada midagi läbi kultuuri ☼ epistemoloogilised (=tunnetuse olemusega seotud) väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk tähenduste uurimisele ei tundu enam piisav, soov on pöörata enam tähelepanu mineviku
Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemisloos olid olulised käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti: turuplats ja selle lähedal asuv raekoda ning kirik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid, sest neid katsid varikatused. Keskaegse linna tunnusteks olid linnaõigus ja müürid. Linnas oli palju poissmehi ja vallalisi naisi, mis tekitas tõsiseid kõlbus probleeme. Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur, kirjakultuur. 2.8 Linnade majandus Käsitöölised koondusid erialade kaupa tsunftidesse. Selleks, et saada käsitöö meistriks, pidi olema varameistri sugulane. Kõigepealt tuli olla meistri juures õpipoisiks ja seejärel selliks. 2-3 aastat oli kohustus ringi rännata. Meistriks saamiseks tuli esitada meistritöö (eksam). 2.9 Keskaja ülikoolid ja teadus Euroopa vanimaks ülikooliks on Bolognia ülikool, mis avati 1119 aastal. Ülikool oli üliõpilaste
Eesti kultuur on keelekeskne. Eesti keel on suust-suhu kantud, eesti kultuur on suuline kultuur. Eestlased-maarahvas vahendasid kuni 18.sajandini kultuuri eesti keele keskkonnas. Eesti keel rõhutab sümbolina eesti kultuuri erilisust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil, kuid K. J. Petersoni luule või Fr. R. Kreutzwaldi loodud rahvuseepos ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, tekkis ja arenes eesti kirjakultuur, kujunes välja eesti kirjakeel. Alistatud eestlased kuulusid seisuslikus ühiskonnas kõige madalamasse, talupoegade kihti. Neil oli raske haridust omandada ja seetõttu viljelesid eestikeelset kirjasõna sajandite vältel vaid võõramaalased, lähtudes sealjuures muidugi omaenda vajadustest ja eesmärkidest. Rootsi valitsuse ajal 17. sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida
Firenzes) ja paavstide tellimused, Keskaegsed ,,renessansid" patronaaz Karolingide renessanss (8.9. saj; sh nn I Renessansi eelkäija Karolingide renessanss: Karl Suur; II Dante Alighieri (ca Karolingide 12651321) renessanss: tema järeltulijad Ludwig Vergiliuse avastaja Vaga, Karl ,,Jumalik komöödia" Paljaspea): eelkõige kirjakultuur Ottode renessanss e. 10. sajandi Itaalia renessanss renessanss e. III Francesco Petrarca (14. s) Karolingide renessanss (Otto IIII): Giovanni Boccaccio (14. s) eelkõige Coluccio Salutati (14.15. s) kunst ja arhitektuur Leonardo Bruni (14.15. s) 12. sajandi renessanss: tõlkimine Poggio Bracciolini (14.15. s) ladina keelde Lorenzo Valla (15. s)
Uurali rahvaste erinevus seisneb rasside rohkuses, elatusalades, usundis, ajaloos ja tänapäevases poliitilises olukorras. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased, eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega. Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada. 90-ndate aastate algul asutasid ka uurali rahvad kultuuriseltse, enamik neist on korraldanud oma rahva esindajate kongresse, mis mitmel juhul on kujunenud n-ö rahvusparlamentideks.
Aga kuj ka koostöö: abielusidemed, Vene aadli hulka sulandus arvukalt tatari perekondi. Läheks liiga kaugele, kui öeldi, et Vene erijooned kõik tatarlaste süü. Maj võimekuse allakäik aga samas oseliselt ka isolatsiooni tagajärg. 14 Slaavi invasioon kirdesse (slaavistumine)? 14.saj selles piirkonnas kujunema (Moskvast põhja poole) tihe kloostrite võrk.Oluline kirjakultuuri keskus. Kirjakultuur ja haridus olemas sisuliselt ainult kloostrites. Froitse-Sergi - rajajaks Radonez, kes seisis Moskva vürstivõimu tugevnemise taga, vaimulik. Simonovi klooster Moskvas (tänaseks vähe säilinud), Helgjärvel Kirivi klooster (teine nimi) pühakukultus Feirakondi klooster. Nende kloostrite raj tähistab Põhja-Vm hõivamist. 14. saj tõusis esile Moskva (enne püsilinnus). Vene ajaloos Dveri ja Moskva vahel konkurents Vladimiri suurvürsti tiitli pärast. Juri . Ivan Kalita- teugelpung(?
annaabi.ee 
