Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga.
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani
Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees. Rahvusliku liikumise kõrgaastaid iseloomustavad paljud ühised ettevõtmised, mis kinnitasid eestlaste rahvusliku enesetunnet. Neist tähtsaim oli I üldlaulupidu 1869.aastal Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise " selts. Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) tegutsesTartus aastail 18721893. Sinna kuulusid kõik need, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Seltsi peamised tegevusalad olid eesti keele korraldus, uue kirjaviisi progageerimine, rahvaluule kogunemine, eestikeelsete raamatute kirjastamine ja oma aastaraamatute väljaandmine. Eesti Kirjameeste Seltsi järjeltulijaks sa Eesti Kirjanduse Selts (EKS), mis asutati 1907.aastal, suöeti 1940.aastal ja taasasutati 1993.aastal. 1860
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Eesmärk oli tagada eesti rahvuse, tema keele ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. 1867. a esitas J.V.Jannsen avaliku üleskutse tähistada poole sajandi
Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele probleemidele. Olulisemad ajalehed: J. V. Jannseni Perno Postimees ja Eesti Postimees, C. R.
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno
Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12
Kõik kommentaarid