Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini (0)

Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini
Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust .
Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel . Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased .
Esimesed eestikeelsed sõnad („ Laula , laula, pappi!”) märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik.
Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.–17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trüki­kunsti levikuga .
Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525 .aastal taheti Riiga viia raamatutega vaat , milles olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eesti­ keelsed missatekstid. Raamatud kästi põletada kuid seda pole teada kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab eestikeelse raamatu ajalugu just sellest.
1535.aastal trükitud „ Wanradti ja Koelli katekismus ’est“ on säilinud 11 lehekülge.
Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...” ilmumine 1739. aastal.
Esimene teadaolev eestikeelne ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autor on Reiner Brockmann , ilmus 1637. Aastal.
Esimene eestlase loodud luuletus on Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin”.
18. sajandi teisel poolel hakkasid ilmuma esimesed rahvavalgustuslikud raamatud ja ajalehed, populaarseks said põneva süžeega meelelahutuslikud rahvaraamatud.
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul panid estofiilid aluse eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule uurimisele.