Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR (0)

1 Hindamata
Punktid
   Elu linnas. Linnakultuur
Elukeskkond 
• Keskaja linn oli oli elukeskkonnana 
hoopis midagi muud kui küla.
• Linn suutis luua nii 
esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid 
väärtusi,mis olid teatud määral 
omased kõigile linnaelanikele.
• Linnaelanikud  pidasid  koduloomi,neil 
olid põllumaad eeslinnas ning aiad 
linna sees.
• Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad 
väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja 
puittaraga)
• Linnad tekkisid liiklusteede 
sõlmpunktide lähedale(soodne 
asukoht)
• Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik 
kaubelda oma tahtmist mööda,mitte 
feodaalide võimu all
Linnarahvastik
• Turuplats-oli linna süda , seal toimusid 
erinevad üritused ja  kauplemine , seal asus 
ka raehoone, kus käis koos  raad
• Olulised ühiskondlikud hooned 
olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm.
• Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu 
nn  Roosiaed .
Tallinna all-linna ja eeslinnade 
rahvastiku sotsiaalne koosseis
ÜLEMKIHT( kaupmehed )- 800 (14%)elanikku
KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 
lanikku(16,5%)elanikku
ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori
mehed, soolatõukajad  jne)

maksukohuslased- 1300- 1400 (23,5%)
                   - ei maksa makse(sellid, teenijad )-
1800-2000(33,5%)
                   -eeslinnade elanikud- 
700(12,5%)elanikku
Kirjakultuur 
•  Müsteeriumid
• Värssjutustused
• Rüütliromaanid
• Kangelaseeposed
• Pühakute elulood
• Piibliteemalised näitemängud
Linnakultuur
• Tänavad olid  kitsad
• Kõrged kirikud ja ja tornidega 
linnamüür paistsid juba kaugelt
• Usulised  kõhklused
• Linnakodaniku seisuse teke,linnade 
liidud
Kasutatud kirjandus
• Õpik lk.88-91
                  Aitäh !    
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Elukeskkond
  • Slide 3
  • Linnarahvastik
  • Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis
  • Kirjakultuur
  • Linnakultuur
  • Kasutatud kirjandus
  • Slide 9
Vasakule Paremale
ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #1 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #2 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #3 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #4 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #5 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #6 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #7 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #8 ELU LINNAS JA LINNAKULTUUR #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor frederika111 Õppematerjali autor
Elu linnas ja selle kultuur

Sarnased õppematerjalid

Linnakultuur keskajal
10
ppt

Linnakultuur keskajal

LINNAKULTUUR KESKAJAL Triinu Tamm Eva-Keitlin Koitmäe 11.-14. sajand ­ kõrgkeskaeg LINNAKULTUURI KUJUNEMINE Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö ­ uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus ­ kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus ­ linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht ­ linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats ­ oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal ­ väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus ­ kõige tä

Ajalugu
LINNAD KESKAJAL
7
docx

LINNAD KESKAJAL

Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused. Tänavad olid väga kitsad ning peatänavad viisid välja turuplatsile. Tänavad olid väga räpased, kuna aknast visati välja majapidamises tekkinud jäätmed. Mingi aeg hoiti tänavatel ka loomi, kuid see keelati mõne aja jooksul ära, kuna loomad jätsid oma väljaheiteid igale poole. Kuid vaatamata sellele olid ikkagi tänavad väga mustad, räpased ja koledad. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge viilkatusega majad. Majad olid keskajal ehitatud tihedalt üksteise vastu sellel põhjusel, et linna ümbritses müür ning ruumi oli vähe. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Majad nii kivist kui puust. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju. Majad olid ehitatud sein- seina vastu

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

- ei hõlma kõiki eelpoolnimetatud valdkondi; - vaatleb mõningaid ajaloolisi näiteid maastikuarhitektuuris ajastute kontekstis, mis neid tekitas: erinevad kultuurid; - vaatleb mõningaid kujundajaid; - vaatleb mõningaid jõulisemalt avaldunud kujundus- ja planeerimistraditsioone; - keskendub kolme tüüpi maastikule: a. aiad b. pargid c. ühiskonnad (st linnakultuur jms). Jäta meelde: - maastikuarhitektuur on vormitud keskkonna ja kultuuri poolt sotsiaalses ja poliitilises kontekstis; - maastikuarhitektuur esindab iseäralikke kultuure ajaloos (nn artefakte); - maastikuarhitektuuri ajaloo uurimiseks on maailmas välja töötatud meetodeid: omapärased allikad, uurimisküsimused, informatsioonid. Maastikuarhitektuuri ajalugu: hõlmab peamiste lähtepunktidena:

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

tuntud pilliroomattidelt. Sumeri linnade vanimad templid asusid ilmselt kõik üheastmelistel platvormidel, nagu eelpoolkirjeldatud " Valge tempel ". Aja jooksul aga kujunesid välja ning muutusid domineerivaks kolme astmikuga tsikuraadid, kus templihooned paiknesid viimase kunstliku terrassi tipul. Tänini on Sumeri varasemast perioodist säilinud taoliste tsikuraatide jäänuseid kümmekond, neist tuntuim on Uri linnas asuv jumal Nannarile pühendatud tsikuraat ( 3. at. lõpp eKr. ). Erineva paksusega kolm astmistikku olid seest täis, alumise terrassi põhja mõõtmed 43 X 65 m, terrassi kõrgus 15 m. Terrasside kergelt kaldus seinad olid kaunistatud lamedate nisside ja eenditega, ülaservi kindlustasid ja kaunistasid pooleks lõigatud savipudelitest kokku seatud ornamendid. Terrassidele pääses mööda kolme välistreppi, kõige

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Need suundumused on pöördunud viimastel aastakümnetel. Riigi imikute suremuse alguses 1990 kuni 1992 - oli veidi kõrgem kui Euroopa keskmine aga oli üks viiendik kaks aastakümmet varem registreeritud andmetest. Emigratsioon aeglustus märgatavalt Portugalis 1980 aasta teisel poolel. Lisaks tohutu põgenikevool endisest Portugali kolooniast Aafrikas, 1970 teisel poolel, tekitas elanikkonna järsu tõusu. Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%. Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks umbes 19% peale. 15-64 aastaste hulk on enamjaolt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 2% kümne aasta kohta. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun