Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed:
2 Jaanus Tammiste II kursus AU hakkaks kristlaseks, siis peaks ta oma võitudest loobuma, sest kristlaste jumal ei näe sugugi sõjakas ja vägev olevat. Frankide kuninga naabrid olid kristlased. Germaani hõimud said oma teadmised kristlusest idakiriku misjonitöö kaudu. Nikaia kirikukogul (325) oli esindatud ka gootide piiskop Theofilos. Gootide hulgas levitasid kristlust sõjavangid, keda oli toodud Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj. lõpuks olid kõik germaani hõimud peale frankide vastu võtnud ristiusu
Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata pilte, vaid austatakse neil kujutatud pühakuid, kellelt palutakse eestpalveid. Usu ja õpetuse õige ja kirikuisadelt päritud seletuse juurde kuuluvaks peetakse kogu jumalateenistuslikku elu, palveid, paastumist ja kogu kirikukunsti ühes ikoonidega. See rikastab ja eristab bütsantslikku kirikut märgatavalt lääne omast.
NEITSI MAARJA-PÜHAK JA LEGEND Tallinna Teeninduskool 011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae)
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu.
aastal 330. 9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus. 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristoloogiline dogma tähendab, et Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal- Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Pojast 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 võeti vastu otsus, mille kohaselt pärast inimeseks saamist on Kristusel kaks loomust: inimlik ja jumalik. 16
ja hiljem ka paavst Martinus V isiklik pankur, tõustes seetõttu ka Firenze jõukaimaks ja mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma-aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid. Isa keelas Cosimol aga sellega tegelemise ning suunas ta pangaduse peale. Cosimo tegutses Medicite panga äärmiselt tulusas Rooma harukontoris ning saatis ka Johannes XXIII-t Konstanzi kirikukogul, kus ta sõlmis tutvusi teiste mõjukate pankurite ja kaupmeestega üle kogu Euroopa. Ent kirikukogul Johannes tagandati ja Cosimo pidi sealt valeriietes põgenema. Järgnevatel aastatel reisis ta Euroopas ringi, luues veelgi tihedamaid majanduslikke kontakte, samuti tegutses ta edasi ka Rooma harukontoris. Siiski säilis ka tema huvi tärkava renessansskultuuri suhtes ning juba enne isa surma asus ta kunstnikke ja kirjamehi rahaliselt toetama.
Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid Ametialade järgi koonduti tsunftidesse o Väljaõpe, turu kaitsmine, hinna ja kvaliteedi kontroll Tsunftijänes – Tsunftiväline käsitööline Skraa – Tsunfti põhikiri
ning sünnitas neitsina. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae)
1417.aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes. Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku
Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest
122 37 Armstrong 2007, lk. 122 38 Armstrong 2007, lk. 122 39 Armstrong 2007, lk. 124 40 Armstrong 2007, lk. 123 41 Armstrong 2007, lk. 125 42 Armstrong 2007, lk. 125 7 Siin ei olnud tegemist enam tühipalja teoloogilise peensusega ja vaidluste lahendamiseks kutsus keiser Constantinus kokku kirikukogu (sinodi) Nikaia linnas (tänapäeva Türgis).43 Läbi kristluse helleniseerumise jõuti Jeesuse teologiseerimiseni.44 325a. Nikaia kirikukogul formuleeriti, et Jeesus on sama olemus Isaga. 381a. Konstantinoopoli kirikukogul formuleeriti, et jumaluses on kolm isikut ja üks olemus. 451 a. Chalkedoni kirikukogul formuleeriti, et Jeesusel oli kaks loomust jumalik ja inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse isikusaladus peitubJumala ja inimese ühtekuuluvuses ühes ja samas isikus.45 Niisiis sai Nikaia kirikukogul loomisest ,,ex nihilo" esimest korda kristlik ametlik
Humanistid näitasid oma põlgust kiriku ja poliitilise korra vastu. Itaalias arvustas Lorenzo Valla avalikult paavsti ja asketismi. Itaalia haritlased nautisid Valla kaunist kirjastiili ning Valla leidis järgijaid. Tsehhis tegutses Jan Hus, kes pidas reformistlike jutlusi tsehhi keeles ning tõlkis piibli emakeelde. Hus põletati tuleriidal, kuid inimesed nägid temas kangelast ning algasid ususõjad, mis lõppesid Baseli kirikukogul taostatud reformatsiooniga. Madalmaad, mis olid dünastiliste abielude tagajärjel Hispaania ülemvõimu all, soovis iseseivust. Levima hakkasid luterlus ja kalvinism ja algasid rahvarahutused. Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks. Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides.
juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 5. KAANONI KUJUNEMINE 367. a ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. a), Hipporegiuse (393 .a) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. a koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti kirikukogul 1545--1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1-2 Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve. 6. KUIDAS KUJUNES VÄLJA PIIBLI TEKST? Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul.
altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562.-1563.a ,,Missa Papae Marcelli". Selle meisterliku teosega demonstreeris ta, et polüfoonilist muusikat on võimalik
1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu
maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. *Esimene ristisõda ja selle tulemused 1096. Aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused.
Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermonti kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning uskmatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst kinnitas ristisõdijatele mitmesugused privileegid: kõik nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. Kokku oli Üheksa ristisõda ja osa ristisõdu olid
phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I prdus sjalise abi saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe- kord oli pinev.Nd avanes lnekirikul oma leolekut nidata.Paavsti juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua.1095.aastal Luna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus II kne,mille mju hiskonnale oli tollal ettearvamatu. "Prantslased!Lpetage omavahelised tlid.Paljastage mgad ja prake need Jumala vastaste vastu.Teile tasutakse nii maa peal kui ka taevas.Jumal soovib seda" ESIMENE RISTISDA (1096-1099) Vastukajad paavsti leskutsele olid tohutud.Lootus leida paremat elujrge nii siin ilmas kui ka taevas pani liikuma laiad rahvahulgad.Juba 1096.nda aasta varakevadel lksid kmned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Phale Maale
Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tänapäevani. · Tipitaka · Mahajaana suutrad · Vadzrajaana tantrad · Dhammapada · Bodhitsarjavatara Õpetuse alused Neli õilsat tõde: 1
ringi ümber kiriku ja milles osalevad kirikulised. Rongkäigu lõppedes algab jumalateenistus. Tähtsal kohal ortodoksses kirikus on pühakute austamine, mis pärineb märterkiriku aegadest. Juba 4. sajandil pühitseti ida kristlaskonna poolt kõigi märtrite püha. Pühakute austamisega kaasneb pühade säilmete austamine. Kõigist pühakutest kõrgemana austatakse Maarjat Jeesuse ema. 431.aastal Eferose kirikukogul kinnitati tema asend Jumala emana. Ikoonidel on ortodoksses kirikus alati olnud keskne tähendus. Ikoonid pole kaunistused, vaid kultus esemed, millel on kujutatud Kristust, jumalaema ja teisi pühakuid täpselt traditsiooni poolt kindlaks määratud vahenditega. Ikoonide mõte on suunata uskliku mõte pildil kujutatu ja selle poolt väljendatud vaimsete väärtuste juurde. Õigeusu kirikuhooned esindavad Bütsantsi stiili. Ortodoksses kirikuaastas on palju pühasid. Samuti pikki paastuaegu
soovis vallutada endale paavstitooli indulgenstide müük. pidas tehhikeelseid jumalateenistusi, ründas katoliku kiriku majanduslikku korraldust, Jan Hus oli indulgenstide vastu , paavst pani ta kirikuvande alla Pagenduses tegeles tehhi keele grammatika koostamise ja Piibli tehhi keelde tõlkimisega 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti surma Jan Husi pooldajate ehk hussiitide liikumine jätkus Kariklaste nõudmine: vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine Taborite nõudmine: kirikute lammutamine Paavst Martinus V kuulutas 1420 aastal ristisõja tehhi "ketserite" vastu. 1424.aastal suri hussidide juht Jan Zizka. Sõlmisid kariklased katoliku kirikugaPraha kompaktaadi kokkuleppe. Taborite linn säilitas iseseisvuse kuni 1452. aastani.
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi
jne. Katoliku kirik mõistis need liikumised harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest dominiiklased, frantsisklased jt. Kaheks tähtsamaks reformatsiooni eelkäijaks peetakse Jan Husi ja John Wycliffe'i. Jan Hus oli Tsehhi radikaalne usujuht, kes kritiseeris katoliku kirikut ja saavutas suure populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva
sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema sõnul pidavat kaaskristlased Lähis-Idas tohutult kannatama, mistõttu oli nende maa vabastamine hädavajalik. 3. Esimene ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Esimene ristisõda kuulutati välja 1095. aastal ning sõda ise kestis 1096-1099. aastatel. Rahvas reageeris paavsti (teine küsimus) üleskutsele väga suure vaimustusega, jutt paavsti kõnest levis üle Euroopa laiali
mongolite Kuldhordi võimu alla. 1291. a moslemid vallutasid Akkoni, ristisõdijate viimase tugipunkti Pühal Maal. 1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli sõjategevus vaibunud ning inglased Prantsusmaalt välja tõrjutud. 1347.-1349. a laastav katkuepideemia must surm Lääne-Euroopas. 1377. a Lääne-Euroopas algas kirikulõhe e skisma kahe paavsti vahel, kellest üks resideerus Roomas ja teine Avignonis; 1417. a Konstanzi kirikukogul tagandati rivaalitsevad paavstid ja tehti lõpp pikaajalisele kirikulõhele. 1385. a Euroopa viimane paganlik valitseja, Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ja aasta hiljem valiti ta Poola kuningaks. Tekkis Poola ja Leedu liitriik. 1453. a türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile. 1455.-1485. a Rooside sõda kahe Inglise aadlisuguvõsa vahel, kes taotlesid trooni. 1480. a Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi ülemvõimust.
Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada. Hereesia ketserlik väärõpetus, kirikukogul vähemusse jäänud seisukohtade pooldajad. Ariaanlus usulahk, mis rõhutas, et Kristus on loomult inimlik. Askees kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada. Eremiit askeesis elav isik. Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus Tagakiusamised sunniti ohverdama, sunniti surma ähvartustel usust lahti ütlema, hukati. Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3
· Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal (1198-1216) · Paavsti õukond-kuuria · Paavsti volitatud esindaja teistes maades-legaat · Eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu-kirikukogu · Paavsti ametlikud seisukohavõtud-bullad. · Kirikumaks kiriku ülalpidamiseks-kümnis. Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser) 1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord paavsti pidid valima kardinalid, kiriku kõrgemad vaimulikud, kes said oma tiitli paavstilt. See oli sihitud keisri vastu. Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073-1085) ajal. Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse.
astus ristiusku. 313 Milano ususallivusedikt ristiusk teistega võrdseks, kaob riigikultus (keisritele ohverdamine jms. ), kristliku kiriku varad tagastatakse. 318-381 kestab nn Ariaanlik tüli (Areios peab Kristust Jumala poolt looduks, mitte Jumala kehastuseks. 325 Nikaia kirikukogu formuleerib Athanasiuse õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus. ) 391 saab kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses Lääne-Roomat Eugenius, kelle ajal oli paganlus taastatud. 394-395 oli Theodosius I viimane ühtne Rooma keiser, taastas kogu riigis katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti puudus veel kiriku juhtimine ühe isiku poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid kirikukogud)
oma positsiooni tugevdada ja laiendada. Ristisõja ajendid: · Bütsants sai Mantzikerti lahingus ( 1071) hävitavalt luua Väike- Aasiasse tunginud türklastelt-seldzukkidelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujuneb ristisõdade keskne idee. · Paavstivõim nägi sobivat juhust idakiriku lõplikuks allutamiseks · Püha sõja doktriini rakendamine: Clermonti kirikukogul Lõuna- Prantsusmaal esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda Jumala tahtega ja lubades pattude andeksandmist. Esimene ristisõda- 1096- 1099 Ristisõda kuulutati välja 1096. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli
kätte linnade valitsemise, ei soovinud kariklastespanid, kaupmehed ja käsitöömeistrid enam toetada taboriitide püüdeid jätkata feodalismivastast võitlust. Siiski korraldati ühine sõjakäik Moraavia hussiitide abistamiseks. 1422. aastal suri hussiitide sõjaline juht Jan Zizka, tema asendaja on ajalikku läinud Prokop Suure nime all. Olles võimetu hussiite sõjaliselt võitma, kutsus katoliku kirik neid 1433. aastal osalema Baseli kirikukogul. Seal pöördusid taboriidid kristliku maailma poolemanifestiga, milles ründasid teravalt katoliku kirikut ja esitasid oma nõudmised. Pärastmitut nädalat kestnud läbirääkimisi sõlmisid kariklased katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe, mille kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanuud oma programmi nõuete suhtes mõningaid järeleandmisi. Tähtsaim oli Tsehhis ja Moraavias armulauasakramendi muutmine. Nimetati ka jumalateenistuse
Vaba vaimu vennad olid eriti kahtlased, sest nad tõstsid esile panteistlikku usku ja võitlesid vaimulikkonna rolliga. Meeste poolt organiseeritud kirik, kus mehed domineerisid, ei osanud begiinide suhtes seisukohta võtta ja kiriku meesteoloogid ei saanud selgust isegi selles, millesse begiinid tegelikult õieti uskusid või kuidas nad oma ühendustes käitusid. Begiinide süüdistamine ketserluses tugevnes 14. sajandil. Paavst keelaski Viini kirikukogul 1311-1312 begiinide tegevuse, kuid hiljem seda otsust pehmendati nii, et see ei käinud vagade ja korralike elukommetega begiinide kohta. Begiiniühistute, nagu ka varasemate nunnakloostrite populaarsust võib seletada sellega, et keskajal oli naisi märgatavalt rohkem kui mehi, kuna viimaseid oli sõdades palju hukka saanud. Mitte kõik ei suhtunud begiinidesse negatiivselt. Prantsuse kuningas Louis IX Püha (1226-1270) oli üks nende usunaiste heldematest toetajatest. 1264 kinkis ta
9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus isiklikult. 13 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal-Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Püha Vaim väljub nii Isast kui ka Pojast. 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas. 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17
: Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Nikaia usutunnistus on I Nikaia kirikukogul 325. a vastuvõetud kristlik usutunnistus. Missale Romanum - , : , , . . . Nn barbariõigused germaani hõimude vanimad tavaõiguse üleskirjutused, mis tehti endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati
aastaga, sest paavsti jaoks algas aastamärtsikuuga). Juliuse kalendri järgi oli aasta keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 ööpäeva, kuid keskmise troopilise aasta kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalendriaasta jääb päikeseaastast maha. Katoliku kirik tahtis kalendrit parandada selleks, et ülestõusmispüha saaks tähistada ajal, mis lepiti kokku esimesel Nikaia kirikukogul aastal 325. Ettenähtud aeg oli pühapäev pärast Kuu 14. päeva, mis langeb kas kevadisele pööripäevale või sellest hilisemale ajale. Kevadine pööripäev langes tol ajal ligikaudu 21. märtsile. Selle kirikukogu ajal oli juba märgatud, et kevadine pööripäev oli pärast Juliuse kalendri kasutusele võtmist nihkunud. Kalendri muutmise asemel lepiti kokku, et kevadine pööripäev ei ole mitte 24. märts või 25. märts, nagu algselt, vaid alati 21. märts. Ent 16
9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? 15 Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus isiklikult. 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal-Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Püha Vaim väljub nii Isast kui ka Pojast. 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas. 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17
4.saj kuulutatakse donatistide õpetus väärõpetuseks. Kirik peab olema ühtne, ei saa lubada kirikusiseselt mitmeid õpetusi. Ariuse õpetuse pooldajad ehk ariaanid. Arius on Aleksandria preester. See õpetus tegeleb kolmainu probleemiüle arutlemisega. Jõuti järelduseni, et isa, poeg ja püha vaim vahekorras ei ole poeg võrdne. Kuna poeg lähtub isast, siis ei ole ta sama püha, kui isa, mis on vastuolus kolmainu õpetusega. Arius saadetakse Aleksandriast välja. 325.a. Nikaia kirikukogul tunnistatakse Ariuse õpetus hereetiliseks. Sätestatakse ka kirikukogu ülimuslikkus. Keisril on õigus sekkuda kirikuasjadesse. KIRIKUISAD 3.-5. sajandini saavutab kristlik idee oma võidu paganliku idee üle. Sellest hoolimata paganlik idee ei hävine. 3.-5. saj on kristlased nõus mõttega, et kogu paganlik filosoofia on üle kristlikust filosoofiast. Ollakse nõus, et paganlikud eelkäijad on saavutanud filosoofias rohkem, kui kristlased
vabakoguduste rakendamist. Sama aasta lõpul kuulutaski soti rahvuslik assamblee anglikaaniliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Charles ei saanud järgi anda ja algas Esimene piiskoppide. Sõda alustasid sotlased. Sotlaste lipu alla kogunes umbes 20 tuhat meest, kes olid valmis kuningale vastu astuma. Sama suure väe sai kokku ka kuningas. Konflikt väga tõsiseks ei läinud. Berwicki lepinguga nähti ette tüli rahumeelne arutamine kirikukogul, kus pidi osalema ka kuningas. Ent sotlased tahtsid, et kuningas tunnistaks kohe ja vastuvaidlematult piiskopliku korralduse kaotamist. Kuningas keeldus. Olukord muutus aga üha pingelisemaks, sest Sotimaaga sarnaseid nõudmisi hakkas tulema ka Inglismaalt ja Iirimaalt. Lõpuks otsustas Charles siiski sõja kasuks, aga selleks polnud tal raha ja 1640. aastal otsustaski Charles I parlamendi taas kokku kutsuda. 5 PIKK PARLAMENT
1377.aastal naases paavst Rooma, kus tal tekkis tüli kardinalidega, kes valisid endale uue oma paavsti ja siirdusid Avignoni. Nii oli Euroopas kaks kiriku pead, kes mõlemad heidsid üksteist Anti-Kristusena kirikust välja, algas kirikulõhe ehk skisma (kr lõhe, 1378-1417). Mõned valitsejad tunnustasid üht ja teised teist paavsti. Olukorda püüti lahendada üleeuroopaliste kirikukogude kokkukutsumisega. 1417.aastal õnnestus Konstanzi kirikukogul senised paavstid tagandada ja nimetada ametisse uus paavst, Martinus V, keda tunnustas kogu Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale. Nii mõnigi elas pillavat elu, mille tõttu leidsid vaimulikud, et kirikud tuleks reformida
vatupealetungile. Eriti hästi õnnestus see seal, kus oi tugev feodaalaadel, kus feodaalide võim oli tugev, sest seal majandus arenes aeglaselt ja töötegemine muutus inimese elueesmärgiks, tuli püüelda jõukuse poole. Reformatsioon levis seal, mis olid majanduslikult paremas seisus ja need piirkonnad tagasipöördumist vana juurde ei soovinud. Vastureformatsiooni keskus on Hispaania. Kaks suunda. Esimene suund: katoliku kiriku enda reformimine seda püüti reformida terento kirikukogul, mis käis koos 1546-63. See tähendab kõrgemate vaimulike kokkusaamist. Tegutses kaks rühmitust: üks soovis Paavsti võimu piiramist, teise meelest ei tohtinud piirata ja see jäi peale. Siiski pandi kirja näiteks see, et üks inimene ei tohi korraga mitmes kirikuametis olla, see inimene kes mingit kirikuametit peab on kohustatud viibima kohapeal. Kirikukagu kaotas indulgentside müümise ja kõik kirjutised mis nende kohta käisid pandi keelatud raamatute nimekirja. ---
VI (15371553) valitsemisajal (ettepanek pidi läbima parlamendi. Otsus armulaua jagamise kohta kahel kujul võeti vastu juba aastal 1547. 1548. aasta märtsis ilmus The Order of the Communion, milles Ladina missa armulaualiturgiale liidetakse koguduse armulaud emakeeles ja mõlemal kujul) (Bieritz 2004: 498; http://justus.anglican.org/resources/bcp/Communion_1548.htm), siis katoliku kirikus langetati see otsus alles Vatikani II kirikukogul (toimumisaastad 19621965). Põhjus, mis katoliku kirikus jagati armulauda ainult leiva kujul, seisnes aukartuses püha vere ees, aga ka hirm, et mõni tilk võib kogemata maha loksuda. Mõnel pool olid ainult leiva jagamisel hügieenilised põhjused. Alates Vatikani II kirikukogust jagatakse armulauda mõlemal kujul ka koguduseliikmetele. Seda küll väiksemates ringides näiteks laulatusel. (Frieling 1991: 26) Katoliku kiriku artiklites ,,See on meie usk"
vaimuliku võimu vahel. Olukord muutus Rooma riigi nõrgenedes, ametnike pädevuse vähenedes ning kirjalikkuse, eriti Lääne-Rooma territooriumil. Kirik tuli manduvale riigile appi, sest tema valdas kirjaoskust ja spetsialiste, kes tundsid õigust paremini kui ametnikud. 3.3. Õiguse kirjalikkus Kiriku teenistusse tulnud juristid olid arusaamisel, et õigus pidi olema kindel ja kirja pandud. Rooma-katoliku kiriku vanim otsustekogu pärineb 343 aastast ning on vastuvõetud Serdikka kirikukogul. Õiguse autonoomsuse printsiibi teadvustamine ning arusaam, et Rooma piiskop - paavst on esmane kiriklik aukandja võimaldas Lääne kirikus iseseisvat õiguslikku arengut. KANOONILINE ÕIGUS 1. Kanoonilise õiguse periodiseering Antud periodiseering ei ole kaanon, kuid peaks iseloomustama rooma-katoliku kiriku õigusliku arengu iseseisvust, tuues ühtlasi välja ilmaliku ja kanoonilise õiguse omavahelised suhted Lääne kultuuriruumis. . 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2
Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215 Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst) esimene paavst Gregorius I Suur 590-604 (Jumala teenrite teener) * mitra ja tiara kroon kalliskividega paavst Stephanus II 752-757 palus abi Pippin Lühikeselt Paavstiriigi e kirikuriigi teke 756 Kõrgkeskaja katoliku kirik üldine langus: ilmaliku valitseja rolli suurenemine kirikus, vaimuliku ülesanded unaruses, simoonia(vaimuliku kohtade ostmine)
kerjamise ja hulkurluse kasv piirkondades, kus lahkelt annetati. Annetamise puhul olid 5 kerjused kristlastele justkui vahendiks hingeõnnistuse saamisel. Nad muutusid eraldi kihiks keda ühiskond religioosses mõttes isegi vajas. Juba varakeskaja kirikukogudel arutati selle probleemiga seotud küsimusi ning 1163. aasta Toursi kirikukogul fikseeriti põhimõte, et iga kogukond toidab oma vaesed. Esimesed ühiskondliku hoolekande laiema rakendamise katsed toimusid 15. sajandil, eriti suurtes linnades, kus vajadus vaesuse vähendamise ja kerjamise tõkestamise meetmete järele oli kõige pakilisem. 17. sajandini jäid hoolekandes juhtivale positsioonile siiski kiriklikud organisatsioonid, eriti kerjusmunkade ordude kloostrid. Nende tegevuse maht hakkas suurenema koos linnade arengu hoogustumisega alates 12.-13. sajandist
Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane. Isehakanu- seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks Vanausuline- inimesed, kes kartsid kaotada igavest elu ja jäid oma senisele usule kindlaks ning pagesid kaugele põhjaaladele või taigasügavusse 30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud rahuleping , milles Saksamaa kaotas suuri
asjadesse. Allakäigu vastu hakkas kiriku sees tegutsema uuendusliikumine, mille eesotsas oli Gregorius VII. Tema uuendusi nimetatakse Gregoriuse uuenduseks. 1. Püüti kehtestada paavsti ülemvõim ka kreekakatoliku kiriku üle. See tekitas suure tüüli, mis viis suure kirikulõheni aastal 1054. Selle tulemusena eraldusid lõpplikult kaks erinevat suunda roomakatoliku kirik ja kreekakatoliku kirik. 2. Tugevnes paavsti ilmalik võim Itaalias ja aastal 1059 Lateran'i kirikukogul pandi kirja uue paavsti valimise kord. See otsus oli suunatud Saksa-Rooma keisrite vastu, kes mõjutasid paavsti võimu ja valimist. a. Paavst valitakse Rooma piiskopkonna kardinalide seast 3. Tugevndada paavsti vaimuliku võimu Euroopas. See tekitas investituuritülid. See tähendas, et paavst nõudis, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist ja see tähendab, et vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste
Põhipõhjus oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermont'i kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning "uskmatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst kinnitas ristisõdijatele mitmesugused privileegid: kõik nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi. RISTISÕDADE TAGAJÄRJED By Oll©®TM 2004
õige eluviis, õige püüdlus, õige tähelepanelikkus, õige keskendumine). Ortodoksia, ortopraksia Ortodoksia (Mingi kindla religiooni raames õige õpetuse (pühakirja, dogmade) järjekindel pooldamine ja riituste range järgimine ehk õigeusklikkus. Vt ka dogma, hereesia, kaanon.) dogma ((1) õpetuslause, mida peetakse tõeseks ilma tõestust vajamata; (2) teoloogiline väide, mis on kokkuleppeliselt (nt kirikukogul) tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Vt) nt kristlus Ortopraksia (õige tegemine), nt Judaism (kosser/trefah); Islam (halal/haram). Animism hingestatud maailm (haldjad, emad-isad, loodusvaimud jne). 5 Sünkretism mitme erinevate usutraditsioonide lõimumisel/segunemisel kujunenud/sündinud religioon, nt voodoo, santeria.
võrdne või vaid sarnane? Erinevaid seisukohti eristati nelja erineva mõistega. Homouusoslased uskusid, et Jeesus ja Jumal on olemusühtsed; homoiuusioslased, et Jeesus ja Jumal on olemuselt sarnased; homoislased, et Jeesus ja Jumal on vaid sarnased ning heterouusoslased, et Jumal ja Jeesus ei ole olemuselt sugugi ühtsed. Nikaia kirikukogu ametlik seisukoht kuulutas poolehoidu esimesele ideele, seda kaitses Napoli piiskop Athanasius. Kirikukogul vaieldi peamiselt Ariusega ja tema poolehoidjatega, kes väitsid, et Jeesus ja Jumal ei ole olemusühtsed ning oli ka aeg, mil Jeesust ei olnud. Ariaanide arvates pöörati liialt suurt rõhku Jeesuse isikule, kes on suure Jumala kõrval siiski vaid tema poeg. Ariaanide kaitseks kõneles asjaolu, et minevikus oli gnostikute ja hereetilistes ringkondades (Sabelliuse poolehoidjad) väidetud samuti, et Isa on Pojaga olemusühtne. Sellest hoolimata uuest
Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Peale musta surma levis hoogsamalt ka ketserlus, mis omandas sotsiaalse värvingu. John Wycliff kritiseeris kiriku liigset ilmalikkust ning jumalateenistus pidi olema emakeelne. Jan Husi programm oli sarnane Wycliffi omale, kritiseerides veel vaimulike eelistamist armulaual ilmalikele. Husi nõudmised muutusid rahvuslikuks liikumiseks (saksavastane). 1415 põletati Hus Konstantzi kirikukogul. Jan Husi surm provotseeris hussiitide sõja. Tšehhid lõid edukalt tagasi sakslaste juhitud ristisõjad. Konflikt lõppes 1434 taboriitide lüüasaamisega. Itaalia oli pol killustatud ja maj arenenuim Euroopa piirkond. Aragonia käes oli mõlema Sitsiilia kuningriik. Kesk- Itaalias domineeris Paavstiriik ja Toskaana hertsogkond. Põhja-Itaalia oli äärmiselt killustatud. Kroonilised olid sisevõitlused linnades
annaabi.ee 
