Astronoomia - kalender (0)

Kalender
Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit . 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem.
Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast.
Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks. Ei saa öelda kuuks, sest kuukalendriga ja kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost. Päikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööriäev, kevadine võrdpäev , suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev. Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks. Ülejäänud neli tähtpäeva poolitavad aastaveerandeid. Päikesekalendrit arvestati kas päikese tõusude-, loojangute suundade jälgimisega e. viseerimisega või varju pikkuse muutumist jälgides. Tänapäeval on puhas päikesekalender kasutusel veel Aasia põllumajanduses. Võimalik, et ka Lõuna-Aameerika indiaanlaste põlluharimises, sest päikesekalender oli üks tähtis osa Maiade kalendrist.
Kalendrite liigid
Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada.
Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender.
Päikesekalender päikeseaastal põhinev kalender.
Rahvakalender on tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. 1731. aastast on pidevalt välja antud eestikeelset rahvakalendrit.
Revolutsioonikalender on Prantsuse revolutsiooni aegne kalender.
Ruunikalender on puuse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilauad.
Tähekalender on tähtede vaatlemisel rajanenud muinasaja kalender.
Juliuse kalender
Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 709. Endine Vana- Rooma kalender sisaldas mitmesuguseid reegleid, mille tõttu kalender jõudis algselt kavandatust 90 päeva ette. Et taastada kalendri vastavus õigeks peetud aastaaegadega , lisati 90 päeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks. Uus, Juliuse kalender hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist. See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega (Sosigenes Aleksandriast oli hellenistliku Egiptuse astronoom ) ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juuliuse kalendri järgi elati sajandeid , aga 16. sajandiks oli aasta algus triivinud juba 10 päeva (19. sajandiks — 13 päeva). Uue kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt, täpsustades ka liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga). Seda kalendrit nimetatakse Gregooriuse ehk uueks kalendriks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Mis suurendas täpsust kevadise pööripäeva aja suhtes, kuid muutused olid suhteliselt väikesed. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust ”vana kalendri järgi” Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust „uue kalendri järgi” Gregoriuse kalendri kuupäevade puhul. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel — esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik , Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini.
Jaanuar - Januarius ehk Januse kuu oli pühendatud rooma väravate, sisse- ja väljapääsude kaitsejumalale, kellel oli kaks nägu: üks vaatas ette-, teine vaatas tahapoole.
Veebruar - ehk februaris oli puhastuskuu, mil Roomas toimusid iga-aastased kultuslikud puhastuspeod februa`d.
Aprill - Aprilis on tulnud sõnast apricus, mis tähendas päikeselist aega.
Mai - Jupiterile, võimalik, et ka jumalatar Maiale pühendatud kuu.
Juuni - Junius, Rooma riigimehele Marcus Junius Brutusele pühendatud kuu. Brutus juhtis Caesari-vastast vandenõu. Surres lausus Caesar tuntud lause: "Ka sina, Brutus!"
Juuli - Julius Gaius Caesarile, Rooma riigimehele, väepealikule ja kirjanikule pühendatud kuu. Pärast vandenõu ohvriks langemist tõstis senat ta jumala seisusesse: Tema sünnikuu Quintilis (viies kuu) aga nimetati ümber Julius`eks.
August - Rooma esimesele keisrile Octavianusele pühendatud kuu on tuletatud imperaatorile antud aunimest Augustus (püha, suursugune). Augustus suri vana kalendri järgi kuuendal kuul, mis nimetati tema auks ümber Augustuseks.
September - September, algselt aasta seitsmes kuu.
Oktoober - October, algselt aasta kaheksas kuu.
November - November, algselt aasta üheksas kuu.
Detsember - December, algselt, aasta kümnes kuu.

Gregoriuse kalender

Gregoriuse kalender ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem.
Ettepaneku võtta kasutusele Gregoriuse kalender, mis kujutab endast väikest parandust Juliuse kalendris, tegi esimesena Napoli arst Aloysius Liliusning. Paavst Gregorius XIII võttis selle kasutusele alates 24. veebruarist 1582 (dokument on dateeritud 1581. aastaga, sest paavsti jaoks algas aastamärtsikuuga). Juliuse kalendri järgi oli aasta keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 ööpäeva, kuid keskmise troopilise aasta kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalendriaasta jääb päikeseaastast maha. Katoliku kirik tahtis kalendrit parandada selleks, et ülestõusmispüha saaks tähistada ajal, mis lepiti kokku esimesel Nikaia kirikukogul aastal 325. Ettenähtud aeg oli pühapäev pärast Kuu 14. päeva, mis langeb kas kevadisele pööripäevale või sellest hilisemale ajale. Kevadine pööripäev langes tol ajal ligikaudu 21. märtsile. Selle kirikukogu ajal oli juba märgatud, et kevadine pööripäev oli pärast Juliuse kalendri kasutusele võtmist nihkunud. Kalendri muutmise asemel lepiti kokku, et kevadine pööripäev ei ole mitte 24. märts või 25. märts, nagu algselt, vaid alati 21. märts. Ent 16. sajandiks oli kevadine pööripäev palju rohkem nihkunud.
Peale selle oli arvutuslik Kuu, mille järgi ülestõusmispüha arvutati, fikseeritud seoses Juliuse kalendri aastatega 19-aastase metoonilise tsükli kaudu. See lähendus andis aga veaks 1 ööpäev 310aasta kohta. Seega ei vastanud kuukalender 16. sajandiks ka tegeliku Kuuga .
Gregoriuse kalender määras aasta pikkuse korrigeerimiseks kindlaks, et 100-ga jaguvad aastad on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad ka 400-ga. Seega olid eelmisel aastatuhandel aastad 1600 ja 2000 liigaastad, ent aastad 1700, 1800 ja 1900 ei olnud liigaastad.
Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ja pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati . Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625, kui Rootsi suurema osa Poola-Liivimaast, sealhulgas Eesti alale jääva osa, vallutas ja vana kalender uuesti ametlikult kasutusele võeti. Uuesti võeti Gregoriuse kalender Eesti aladel kasutusele 20. sajandil. Lääne-Eesti saartel mindi uuele kalendrile üle 1917. aasta sügisel seoses sealse Saksa okupatsiooniga (praegu Eestile kuuluval Ruhnul juba 1915). Kogu Eestis võeti Gregoriuse kalender kasutusele 1918 samal ajal muu Venemaaga. Ka koduseid pühade tähistamisi Juliuse kalendri järgi püüti minimeerida. See tekitas mõistagi palju paksu verd ning võõrandas eriti Petserimaa venelasi Eesti riigist. 1930. aastateks oli eesmärk sisuliselt saavutatud, ametlikku pühade tähistamisi vana kalendri järgi sisuliselt enam polnud, küll aga jätkus nende pidamine pereringis.
Gregoriuse kalendrit kasutatakse tänapäeval praktilistel kaalutlustel maailmas laialdaselt. Samal ajal kasutatakse paljudes riikides ka mitmeid teisi kalendrisüsteeme, mis võivad olla viidud vastavusse Gregoriuse kalendriga. Erinevused võib olla näiteks ainult aasta-arvus, kuude nimetustes vms.
Maiade kalender
Maiade kalender töötab paljudel tasanditel. Ta haarab inimese loote, planetaadi arengu ja paljusid teisi kosmilisi- ning ajaloo tsükleid. Kõik need tsüklid on teineteisest läbi põimunud. Nad kulgevad koos ja toimivad koos. Maiade kalendris on 20 iidset märki, mis sümboliseerivad loomi või loodusjõude. See on väga iidne sümbolite keel.
Maia kalender on üks keerukamaid kalendrisüsteeme, mis üldse kasutusel olnud. See-eest oli see aga väga täpne juba siis, kui Euroopas näiteks veel liigpäevaga aastast isegi halba und ei nähtud.
Maaja kuupäev koosnes järgmistest komponentidest:
Kin = 1 päev
Uinal = 20 kini = 20 päeva
Tun = 18 uinal = 360 päeva
Katun = 20 tun `= 7200 päeva
Bactun = 20 katun = 144 000 päeva
Pictun = 20 bactun = 2 880 000 päeva
Calabtun = 20 pictun = 57 600 000 päeva
Cinchiltun = 20 calabtun = 152 000 000 päeva
Alautun = 20 cinchiltun = 23 040 000 000 päeva
Ajaperioodide nimetustest on autentsed nimetused kin, uinal, tun ja katun, teised on kunstlikult loodud.
Kaasaegses teaduslikus kirjanduses kirjutatakse kuupäev ülalesitatud kujul. Kuupäeva 8.14.3.1.12. 1Eb = Yaxkin tähendaks, et algdaatumist on möödunud päevi: 8x144000+14x7200+3x360+1x20+12x1=1 253 912 päeva
Kuupäev 260-päevases aastas, mis koosnes kolmeteistkümnest 20-päevasest tsüklist, milles igal päeval oli oma nimi ning kahekümnest 13-päevasest tsüklist, milles igal päeval oli oma number (1-13), kusjuures kuupäeva moodustasid 13-päevase tsükli päeva number ja 20-päevase tsükli päeva nimi. Nii oli kirjutati tzolkini esimese päeva kuupäev kujul 1Imix.
Kuupäev 360-päevases päikeseaastas, millele iga aasta lõpus lisati 5 lisapäeva. Haab koosnes kaheksateistkümnest 20-päevalisest kuust, kusjuures igal kuul olid nimetused, päevi tähistati numbritega (0-19). 9-päevane nädal, mida kasutati küll mitte päevade vaid ööde loendamist. Ta oli omamoodi vastandiks 13-päevasele nädalale. Seletus sellisele nähtusele võib peituda maiade uskumuses, mille kohaselt on olemas 9 allilma ja 13 taevast. Kui 13-päevane nädal oli seotud taevajumalate võimuga, siis 9-päevane (ööne) nädal oli seotud allilma jumalate võimuga. Kuna maaja preestrid kasutasid oma astroloogilistel ennustustel mitte tähti vaid kuupäevi, siis võis 9-päevasel nädalal olla praktiline kasutus allilmajumalate ja taevajumalate ühismõju määramisel inimese saatusele. Kuukalendris kasutasid maajad sünoodilist kuud, mille päevade pikkus varieerus vastavalt selle, kas kuu faasi vahetus langes päevasele või öösisele ajale. Kuukalendri aasta jagunes kaheks poolaastaks, millest kummaski oli kolm 29-päevast ja kolm 30-päevast aastat.
Idamaade kalender
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud. Idamaade astroloogia kasutab kuukalendrit. Hiina kuukalender on vanim kalender, mille järgi maailmas praegu elatakse. Teadaolevalt ulatub selle algus 2600. aastaisse enne meie aega, kui hiinlaste esimeseks valitsejaks peetav Kollane Kuningas pani käima esimese kalendriringi.
Uus aasta ja uus kuu algab Kuu loomisega . Aasta algab teise Kuu loomisega talvisest pööripäevast. Lääne astroloogiaga paralleele tõmmates võime öelda, et iga uus aasta algab Kuu/Päikese konjunktsiooniga Veevalajas. Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks . Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
12-aastane tsükkel on tuntuim, looma-aastate, tsükkel. Selles vastab iga aasta erinevale loomale, kes sümboli ja prototüübina „valitseb“ antud aastal. Tsükkel algab alati Roti ja lõppeb Sea aastaga.
Legendi järgi kutsus Buddha enne Maalt lahkumist kõik loomad enda juurde. Kohale jõudsid 12 ustavat: rott, pühvel, tiiger, kass , draakon , madu , hobune, lammas, ahv, kukk, koer ja siga. Nende järgi nimetas Buddha aastad ja pani loomad kordamööda neid valitsema ja Maa eest hoolitsema. Nii nad siis teevadki seda vastavalt oma võimetele ja iseloomule. Mingi looma aastal sündinud inimesed arvatakse omavat sellele vastavat loomust.
Loomaring :
Rott
Pühvel
Tiiger
Kass
Draakon
Madu
Hobune
Lammas
Ahv
Kukk
Koer
Siga
* Hiinas ja Jaapanis on mõnedel loomaastatel erinevad nimed: Pühvel – Härg, Kass - Jänes, Lammas – Kits, Siga – Metssiga.
60- aastases tsüklis kordub viis looma-tsüklit.
Elemendid
Idamaade filosoofia järgi koosneb maailm viiest elemendist – metall , vesi, puu, tuli ja maa, mis üksteisest sõltuvad. Iga element valitseb kaks aastat järjest. Seega tuleb siit oma, 10 aastane tsükkel. Nulli ning ühega lõppevad aastad on metalli, kahe ning kolmega lõppevad vee, nelja ning viiega puu, kuue ja seitsmega tule ja kaheksa ning üheksaga lõppevad aastad on maa elemendi aastad.
Sama looma ja elemendi kordus 60 aastase intervalliga. Nii oli näiteks Maa-Pühvli aasta viimati 1949. aastal. Kuna elementidel ja looma-aastatel on oma erinevad tunnused, siis võivad mingi konkreetse looma aastad erineda üksteisest üsna palju.
Igale elemendile vastab kindel värv, seega võib alanud aastat nimetada ka Kollase Pühvli aastaks. (Pole vajadust öelda Kollane Maa Pühvel, sest EI ole muud värvi Maa-aastat.)
Elementide järjekord: Vastav värv:
Puu sinine
Tuli punane
Maa kollane
Metall valge
Vesi must
Sobivad elemendid:
metall – vesi
vesi – puu
puu – tuli
tuli – maa
maa – metall
Ebasobivad elemendid:
metall – puu
puu – maa
maa – vesi
vesi – tuli
tuli – metall
Kasutatud allikad:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Gregoriuse_kalender#V.C3.A4lislingid
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesekalender
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kalender
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu_(kalender)
  
• http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/posts/juliuse_kalender204.php?g=79
  
• http://www.hot.ee/olev/gregorius.ht m
  
• http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/posts/gregoriuse_kalender141.php?g=77
  
• http://hot.ee/mayapeople/text/kalender.ht m
  
• http://web.zone.ee/astro/RF/RF_Ast_ida.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_astroloogia