50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ukupilv
Õppematerjali autor
Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid
- alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752 - 756 lasi paavstil end kroonida; vastu sai paavst osa langobardide maast -> Kirikuriigi sünd (vt. õpikust lk. 75) Karl suure keisririik- Karl Suur (742/768/800-814) · sõjaliselt äärmiselt edukas: liitis Frangi riigiga Saksamaa · (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad · // Karl Suure impeerium 1,2 mln km2, 15-18 mln elanikku · 800 lasi paavstil end kroonida keisriks · valitsemine:
Lääne- ja Lõuna Frangi riik) Tähtsamad 1. saj keskel eKr Perioodi Kogu Gallia Islamiusuliste sündmused Caesari vallutus lõpetas vallutamine. võitmine lõpetas frankide Ristiusu Poitiers' iseseisvuse. vallutus. vastuvõtmine. lahingus 732. Saali õiguse a. koostamine. Kirikuriigi Riigi tekkimine jagunemine 3 756. a. võitis
Nimeta 3 tagajärge. 1) Linnad jäeti maha, rahvas kolis maale, linnas ei olnud turvaline 2) Rooma raha kadus, kaubandus käis alla, maanteed lagunesid 3) Koolid lõpetasid tegevuse, haridust ei peetud oluliseks 4) Kiriku mõjuvõim kasvas 14.Nimeta 4 germaani hõimu, kes rändasid Rooma aladele. Idagoodid, läänegoodid, vandaalid, burgundid 15.Milline germaani riik asus tänapäeva Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias? - frankide riik Põhja-Prantsusmaal - idagootide riik Itaalias - läänegootide riik Hispaanias 16. Mida nim. ajaloos Suureks rahvasterändamiseks? Germaani hõimude rändamine Lääne-Rooma riigi aladele. Protsess, mis pani alguse tänapäeva Euroopa rahvusriikide tekkele. 17. Too 3 näidet germaanlaste ja Rooma riigi suhete kohta? Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu;
Nimeta 3 tagajärge. 1) Linnad jäeti maha, rahvas kolis maale, linnas ei olnud turvaline 2) Rooma raha kadus, kaubandus käis alla, maanteed lagunesid 3) Koolid lõpetasid tegevuse, haridust ei peetud oluliseks 4) Kiriku mõjuvõim kasvas 14.Nimeta 4 germaani hõimu, kes rändasid Rooma aladele. Idagoodid, läänegoodid, vandaalid, burgundid 15.Milline germaani riik asus tänapäeva Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias? - frankide riik Põhja-Prantsusmaal - idagootide riik Itaalias - läänegootide riik Hispaanias 16. Mida nim. ajaloos Suureks rahvasterändamiseks? Germaani hõimude rändamine Lääne-Rooma riigi aladele. Protsess, mis pani alguse tänapäeva Euroopa rahvusriikide tekkele. 17. Too 3 näidet germaanlaste ja Rooma riigi suhete kohta? Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu;
a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad.
Sel ajal kohalike ülikute hertsogite võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel. Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid
Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid