Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Frankide ristiusustamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Jaanus Tammiste II kursus AU
Tartu Ülikooli
Üldine kirikulugu A
Frankide ristiusustamine
Jaanus Tammiste
II kursus AU
2007 Peetris
Frankide ristiusustamine.
Franke mainitakse esmakordselt rooma allikais III saj. See oli suur hõimuliik kuhu kuulus mitu vanemat germaani hõimu – hamaavidest, bataavidest, sugambritest, kattidest, saalidest. Paiknesid nad Reini kesk- ja alamjooksul .
III – IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj. teisel poolel hõivasid nad Toksandria ja asustasid selle Rooma keisririigi liitlastena. V saj. keskel laiendasid saali frangid oma valdusi lõuna ja lääne poole kuni Somme’i jõeni. Repuaari frangid asustasid Maasi ja Reini vahelise maa-ala.
Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist alustas saali frankide juht Chlodovech (481-511) Kirde- Gallia vallutamist, kus valitses rooma suurnik Syagrius, endine Rooma keisri asevalitseja. Chlodovech purustas 486.a. Sygariuse väed Soissons’i lähedal ja vallutas maa kuni Seine’i jõeni, hiljem aga laiendas frankide valdusi kuni Lore ’ini. Frankide vallutusi teostasid algul üksikud hõimud aga kui Chlodovech oli suurema osa Galliast vallutanud kõrvaldas ta teised hõimukuningad – algul saali, hiljem ripuaari frankide ja
Frankide ristiusustamine #1 Frankide ristiusustamine #2 Frankide ristiusustamine #3 Frankide ristiusustamine #4 Frankide ristiusustamine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ukupilv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Keskaeg

Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid ­ on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

- alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714­768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752 - 756 lasi paavstil end kroonida; vastu sai paavst osa langobardide maast -> Kirikuriigi sünd (vt. õpikust lk. 75) Karl suure keisririik- Karl Suur (742/768/800-814) · sõjaliselt äärmiselt edukas: liitis Frangi riigiga Saksamaa · (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad · // Karl Suure impeerium 1,2 mln km2, 15-18 mln elanikku · 800 lasi paavstil end kroonida keisriks · valitsemine:

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Lääne- ja Lõuna Frangi riik) Tähtsamad 1. saj keskel eKr Perioodi Kogu Gallia Islamiusuliste sündmused Caesari vallutus lõpetas vallutamine. võitmine lõpetas frankide Ristiusu Poitiers' iseseisvuse. vallutus. vastuvõtmine. lahingus 732. Saali õiguse a. koostamine. Kirikuriigi Riigi tekkimine ­ jagunemine 3 756. a. võitis

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Kontrolltöö küsimused ptk 15 FIN FIN

Nimeta 3 tagajärge. 1) Linnad jäeti maha, rahvas kolis maale, linnas ei olnud turvaline 2) Rooma raha kadus, kaubandus käis alla, maanteed lagunesid 3) Koolid lõpetasid tegevuse, haridust ei peetud oluliseks 4) Kiriku mõjuvõim kasvas 14.Nimeta 4 germaani hõimu, kes rändasid Rooma aladele. Idagoodid, läänegoodid, vandaalid, burgundid 15.Milline germaani riik asus tänapäeva Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias? - frankide riik Põhja-Prantsusmaal - idagootide riik Itaalias - läänegootide riik Hispaanias 16. Mida nim. ajaloos Suureks rahvasterändamiseks? Germaani hõimude rändamine Lääne-Rooma riigi aladele. Protsess, mis pani alguse tänapäeva Euroopa rahvusriikide tekkele. 17. Too 3 näidet germaanlaste ja Rooma riigi suhete kohta? Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu;

Kategoriseerimata
thumbnail
5
doc

Kontrolltöö VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE

Nimeta 3 tagajärge. 1) Linnad jäeti maha, rahvas kolis maale, linnas ei olnud turvaline 2) Rooma raha kadus, kaubandus käis alla, maanteed lagunesid 3) Koolid lõpetasid tegevuse, haridust ei peetud oluliseks 4) Kiriku mõjuvõim kasvas 14.Nimeta 4 germaani hõimu, kes rändasid Rooma aladele. Idagoodid, läänegoodid, vandaalid, burgundid 15.Milline germaani riik asus tänapäeva Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias? - frankide riik Põhja-Prantsusmaal - idagootide riik Itaalias - läänegootide riik Hispaanias 16. Mida nim. ajaloos Suureks rahvasterändamiseks? Germaani hõimude rändamine Lääne-Rooma riigi aladele. Protsess, mis pani alguse tänapäeva Euroopa rahvusriikide tekkele. 17. Too 3 näidet germaanlaste ja Rooma riigi suhete kohta? Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu;

7.klass ajalugu
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad ­ 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid ­ talupojad Hagiograafiad ­ pühakute elulood Gallia ­ roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr ­ 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid ­ germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad ­ 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Keskaeg

Sel ajal kohalike ülikute ­ hertsogite ­ võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga ­ paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala ­ Rooma ja Ravenna ümbruse ­ kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel. Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid

Ajalugu
thumbnail
4
odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun