Humanismiideedelt reformatsioonidele ja uuele maailmanägemisele (1)

Humanismiideedelt reformatsioonidele ja uuele maailmanägemisele
Humanism sai alguse 14.-15. sajand Itaalias. Humanism oli eelkõige uus maailmavaade, kus kesksel kohal asetses inimene, mitte jumal. Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst , kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas.
Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma tähtsust, inimesed kasutasid ratsionaalset mõtlemist ning nägema ilmaliku maailma võlu.
Selle tohutu arengu ja muutuste tulemusena kasvas inimeste eneseteadvus . Enam ei tahetud leppida võõra võimuga ega katoliku kiriku pealesurumistega. Levima oli hakanud ketserlus ehk inimesed, kes lõid lahku katoliku kiriku õpetusest ja selle järgimisest. Ketsereid kiusati ja prooviti hävitadada, kuid inimeste eneseteadvus oli siinkohal tugevam. Ketserite tegevus viis paljudes maades välja reformatsioonini ehk usupuhastuseni, pöördumaks tagasi kristlike algõpetuse järgmise juurde. Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust müüa indulgentse. Samuti taheti talupojad vabastada maksudest kirikule ning kiriku tohutud maad ja viljad riigile jagada. Inimesed tunnetasid ebaõiglust seoses katoliku kiriku rahaahnuse ning paljude vaimulike hea elu ja lodevate elukommetena. Kodanikud olid veendunud, et hea ja stabiilse riigi saladus on töö ja vaev. Vaimulike laiskus ja selle eest raha saamine vihastas inimesi. Sveitsis oli esimeseks reformijaks Ulrich Zwingli, tema järel Johann Calvin.
Humanistid näitasid oma põlgust kiriku ja poliitilise korra vastu. Itaalias arvustas Lorenzo Valla avalikult paavsti ja asketismi. Itaalia haritlased nautisid Valla kaunist kirjastiili ning Valla leidis järgijaid. Tsehhis tegutses Jan Hus, kes pidas reformistlike jutlusi tsehhi keeles ning tõlkis piibli emakeelde. Hus põletati tuleriidal, kuid inimesed nägid temas kangelast ning algasid ususõjad, mis lõppesid Baseli kirikukogul taostatud reformatsiooniga. Madalmaad, mis olid dünastiliste abielude tagajärjel Hispaania ülemvõimu all, soovis iseseivust. Levima hakkasid luterlus ja kalvinism ja algasid rahvarahutused. Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks.
Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides.
Tugeva kuningavõimuga Inglismaa lõi Roomast lahku, kuna paavst oli vastu kuninga lahutusele. Henri VIII kaotas kloostrid , võõrandas kiriku maad ja varad ja Inglismaal ilmus emakeelne piibel . Elizabeth I ajal sai protestantismist Inglismaa riigiusk .
Saksamaa kui luterluse sünnimaa, on reformatsiooni poolest kuulsaim riik. Martin Lutheri paavstivastased ülesastumised leidsid tohutul hulgal järgijaid. Wartburgi lossis "peidus " olles paavsti ja keisri eest, tõlkis Luther piibli saksa keelde. Luterluse järgijate jaoks korraldati vastureformatsioon katoliku kiriku poolt ning taaselustati inkvisitsioon . Lõpptulemusena kutsuti kokku Trento kirikukogu, kus katolik kirik võitis ning sai tagasi oma maad, kuid luterlus ei kadunud kuhugile.
Katoliku kiriku kõrgaeg ja ainuvalitsus pidi lõppema varem või hiljem. Humanismiideed kiirendasid katoliku kiriku langust, kuna inimesi ei rahuldanud enam vagasus ning ainult jumalale elamine. Suur majanduslik areng suunas inimesi mõtlema oma heaolust ja võimekusest. Hakati mööda vaatama kiriku tõdedest ja huvi tundma teadusest, mis põhines katsetel ja vaatlustel. Inimene tunnetas rohkem loodust, mis põhineb loodusseadustel, mitte jumalal. Omavahel hakkasid suhtlema eriühiskonnakihid, erinevad rahvad hakkasid end koos tugevamini tundma ning koos julgesid nad tahta rohkem.