Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu.
lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga.
lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga. Vaadake üle ka süsinikkarbonaadid, äkki õpetaja küsib vanu asju.
perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist.
I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku
Selgroog lõpeb nelja (või viie) õndralüliga,mis on liitunud õndraluuks. Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu, õndraluu,reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,pöialuud,varbal uud. Skeletilihaste talitlus allub tahtele.Toimivad vastupidi töötavate paaridena.Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem.Nad koosnevad kimpudeks koondunud vöödilistest lihaskiududest. Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega.Kuid südamelihaste talitlus ei allu meie tahtele.Nad töötavad automaatselt.
Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID
Neer Lümfisõlm Munasari Tüümuse sagarik Koor (cortex) Säsi (medulla) Pea- ja seljaaju - valgeaine (substantia alba) - hallaine (substantia grisea) Sagarikud ja kimbud · Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned · Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) · Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline
surmalill, metssirel Eluvorm: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline püstine põõsas. Kõrgus kuni 1 (1,5) m. Õis: Õied on kahesugulised, värvuselt (lillakas)roosad. Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3...5- kaupa kimpudeks möödunudaastaste lehtede kaenlais möödunudaastasel võrsel. Lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis ja mai algul. Putuktolmleja. Vili: Marjataolised luuviljad, punased, kinnituvad otse võrsele. Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris.
seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Peaaju on kesknärvisüsteemi peamiseks osaks. Tema ülesandeks on kontrollida enamikke organismi talitlusi ja võimaldada inimesel arukalt mõelda ja tegutsega. Inimese peaaju kaalub umbes 1,5 kg ja see moodustab umbes ühe viiekümnendiku inimese keha kaalust. Kuna aju sisaldab palju vett, meenutab ta väliselt valkjat ja sültjat massi. Peaaju koosneb miljonitest närvirakkudest, mis moodustavad erinevaid piirkondi.
Hierarhiasuhted-liigisuhted, üks kahest omavahel seotud tähendusest on kõrgem(hüperonüüm) ja hõlmab teist(hüponüümi). Kõrgem tähendus sisaldab endas kõik temaga seotud hierarhias allpool olevad tähendused. Meronüümia- osa ja terviku suhe: hierarhiliselt madalaim mõiste(meronüüm) on kõrgema mõiste(holonüümi) osa. Nt- holonüüm:inimene, meronüümid:pea, kere, käsi jne. Sünonüümia- e.samatähenduslikkus- seob tähendusi struktureerimata kimpudeks e.klastriteks. täis ja lähisünonüümid. Eristab emotiivsus,tähendusaspekt,kasutussfäär. Vastandus- e.opsitsioon.sõnad moodustavad paari,nende tähendust ei ole võimalik mõista ilma paarilise tähendust teadmata. Komplementaarne vastandus-sõnad välistavad tähenduslikult teineteist, kuid eeldavad vastandi olemasolu. Skalaarne vastandus- e.antonüümia. seob omavahel kaht tähendust, mis vastanduvad mingi skaala alusel, kaldudes normist kas ühele või teisele poole
* laktoos (piimasuhkur = galaktoos + glükoos, piimasuhkrut lagundab laktaas) * maltoos linnasesuhkur (2 glükoosimolekuli) Ensüümid = aas-lõpulised. Polüsahhariid (tuhandeid glükoosimolekule) * tärklis = taimesuhkur, talletatakse õites, seemnetes, ka juurtes loomne suhkur = loomne glükoos Maksas, lihastes säilitatakse glükogeeni = loomset tärklist. Tselluloosi monomeerideks glükoosi molekulid, mis on omavahel vesinikühenditega kimpudeks seotud. Inimorganism lagundada ei suuda. Maailmas levinuim orgaaniline aine. * maailmas kõige rohkem taimi = kõik taimed sisaldavad tselluloosi * tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid * tekitab täiskõhu tunde = seob üleliigset vett Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2
peaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks - kõrgeim närvisüsteemi osa (tsentraalne närvisüsteem). 15. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud närvisüsteemi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (tsentraalne närvisüsteem). Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e
siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 37. VALGEOLLUS: Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - juhteteedeks. 38. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM, JAOTUS: e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid . JAOTUS: sümpaatiline; parasümpaatiline. 39. REFLEKS: Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele 40. REFLEKSIDE JAGUNEMINE: TINGIMATUD e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD e. elu jooksul omandatud refleksid 41
Seda mööda kuidas lainepikkus lüheneb, kasvab aga kiirguse keemiline toime (joonis2). See tähendab- kiirguse toimel intensiivistuvad paljud keemilised reaktsioonid. Spektraalaparaadid- puhtamad ja teravamad spektrid saadakse spektroskoopide abil. Toru A, kollimaator, on kitsas pilu, kuhu on paigutatud lääts. Pilu on paigutatud läätse fokaaltasandisse, mistõttu läätsest väljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad värvilisteks kiirte kimpudeks spektriks. Eri värvid kalduvad erinevalt ning teine lääts koondab oma fokaaltasandis kiired ühte punkti, kus tekib pilu värviline kujutis ehk spekter, mis projekteeritakse ekraanile. Kui ekraani asemele panna fotoplaat, saadakse spektograaf. Silmaga vaatamiseks kasut läätse, mis paigutatakse teise läätse fokaaltasndisse ekraani asemele Kiirgusspektrite liigid- Kiirgusspektrid jagunevad pidev-, joon- ja ribaspektriteks. Pidevspektrid
vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. · Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel
Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Peaaju sisemuses esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi. 15. Mis on valgeollus? Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Asub peaaju sisemuses. Seljaajus on valgeaine hallaine ümber perifeerselt. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid (reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd). Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Sümpaatilise närvisüsteemi
Inimese kehas on moodustavad lihased umbes 2/5 kogu keha kaalust ning sõltuvad elueast, soost ja kehalisest treenitusest. Iga lihas kujutab endast elundit, millel on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad. LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest epimüüsium. Liites lihaskiudude kimbud kokku, annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks.
hoiavad, siis on tüli palju ette tulema. Magama peab aga nii, et suud vastamisi on, siis on elu hea ja õnnelik. Noorpaar äratati hommikul lauluga, pillimänguga või lihtsalt huikamise ja lärmiga. Äratajatele tuli pakkuda õlut või viina. Asemele pidi noorik jätma vöö. Kohati on jäetud ka raha. Viimase pulmapäeva tähtsaimaks kombetalitluseks oli nn. veimevaka (annid, lahjad) jagamine. Kingitavad esemed olid aegsasti vööpaeltega nn. kimpudeks kokku seotud. Ande jagati eeskätt peiupoolsetele pulmalistele. Kimbu sisu olenes sellest, kellele ta kingiti. Muidugi varieerus kimbu sisu ka paikkonniti, kuid mitte oluliselt. Vähemal määral mõjutas kimbu suurust nooriku jõukus. Kimbud pandi juba aegsasti (mõrsja kodus) kokku, tavaliselt annetejagaja (kõrvatsenaise) juuresolekul. Nõuandjaks oli sageli juures olnud ka ämm. Kinkide jagamise algatajaks oli saajarahvas, kes nõudis lauldes veimekirstu avamist ja veimede näitamist
- Kõhunääre toodab insuliini 7. Närvisüsteemi jaotus ja põhielemendid (neuron, närv, juhtetee; hall- ja valgeaine roll närvitegevuses; mõisted: sensoorne, motoorne, vegetatiivne). - Hallollus – koondub selja- ja peaajus piiritletud kogumikes ehk tuumadeks - Valgeollus – viib impulse ühest kohast teisse - Juhteed – närvikiudude vaheldumisel on üksikud närvisüsteemi osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhtteedeks - Närvirakk – neoron - Vegetatiivne närvisüsteem juhib sisseelundite tegevust - Motoorne närvisüsteem – liikumine - Sensoorne – meeleelundid 8. Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis? - Vananedes väheneb ensüümide, retseptorvalkude ja transmitterite süntees. Vanaduses väheneb valutundlikkust nõrgendavate enkefaliinide ja endrofiinide süntees, mis
o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu.
Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500. Arukask õitseb mais-juunis, viljad valmivad augustis- septembris. Arukask elab kuni 150 aasta vanuseks. Meditsiinis tarvitatakse arukase pungi, lehti, koort, puitu, mahla ja fütopatoloogilist parasiitseent, elava kase tüvel tekkivat mügarlikku moodustist- kasekäsna. Kasepungi kogutakse talvise raie ajal või varakevadel pungade paisumise ajal. Pungadega oksad saetakse ära ja seotakse kimpudeks (luudadeks) ning kuivatatakse õhu käes või kuivatis temperatuuril 25-3 0°C. Kuivanud okstelt kolgitakse või roobitsetakse pungad maha. Kuivanud pungad peavad olema tumepruuni värvusega, läikiva pinna, meeldiva lõhnaja mõrkja maitsega. Noori lehti korjatakse kevadel (mais-juunis) kuiva ilmaga. Kuivatatakse varjualuses tavalisel viisil. Pungi ja lehti säilitatakse riide- või paberkottides 2 aastat. Kasemahla kogutakse varakevadel enne lehtede puhkemist. Pungapreparaadid on
* veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured
ühelisulgjas lihas 91. nimeta 3 erinevat lihase abiseadeldist! 1. fastsiad e sidekirmed 2. kõõluste sünoviaaltuped 3. sünoviaalpaunad 4. seesamluud 5. plokid LF slaid 12; anat lk 65 92. mille ümber on perimüüsium? Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on varustatud sidekoelise ümbrisega e perimüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 93. mille ümber on endomüüsium? Iga lihaskiud on ümbritsetud endomüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 94. millest koosneb motoorne ühik? Koosneb ühest närvikiust (alfa-motoneuron) ja lihaskiududest, mida see närvikiud innerveerib
HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks NÄRVID ● sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud, perifeerse NS moodustised 1. valged närvikiud - müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises NS-s 2. hallid närvikiud - müeliintupeta närvid vegetatiivses NS-s Närvikiu põhiomadused: ● erutuvus ja erutuse juhtimine ● retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks e laineks - biovool - seda juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult
NÄITED AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner) 10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12.LIHASE RETSEPTORID, NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS
verevarustust ning ka paranemise protsessi. Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid. Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud ning rebestused. Kui jätkad treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest
südamelihases kiudude keskel. Rakumebraan sarkolemm, tsütoplasma sarkoplasma Skeletilihaskude Skeletilihase struktuursed ühikud on lihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised sümplastid. Mõnisada lamedat tuuma on paigutunud sarkolemmi alla, sarkoplasmas on müofibrille, tavaorganelle ja sisaldisi: glükogeeeni, müoglobiini(sarnane hemoglobiinile) ja lipiide. Lihaskiud on ümbritsetud õrna sidekoega: endomüüsiumiga. Koonduvad kimpudeks, mida katab natuke tugevam perimüüsium. Kogu lihast ümbriteb epimüüsium. Müofibrillid on vöödilised: tume vööt on A-vööt, hele I-vööt. A-vöödi keskel olev õhuke hele riba on H-vööt, I-vöödi keskel olev õhuke tume riba on Z-membraan. Aktiini filamendid on peenemad, nende vahele libisevad jämedamad müosiini filamendid. Sarkomeer on kahe Z-membraani vahele jääv ala. Kontraktsioonil lüheneb sarkomeeri pikkus, aktiini filament libiseb A-vöödi keskosa suunas
Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt. seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi
Suurtootmises ja ka erametsade suurematel lankidel on langetamiseks hakatud kasutama harvesterile paigalda- tavat akumuleerivat lõikepead ehk kogu- mispead (Joonis 10). See võimaldab koon- dada lõigatavad peentüvede kimpudeks ja sellega märgatavalt tõsta tööviljakust. Lõikeseadmeks on giljotiini põhimõttel Joonis 10. Akumuleeriva lõikepeaga töötav lõiketera. harvester, P. Muiste foto. 13 Tüveste koondamiseks kasutatakse forvarderit või metsaveoks kohandatud põllumajan-
Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid. Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõluse põletik Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud (tendiniit ja bursiit) ning rebestused. Kui jätkad treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on
on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele
hapniku ja toitainete juurdevoolu. Närvid jagunevad 12 paariks peaaju ehk kraniaalnärvdeks ja 31 paariks seljaaju ehk spinaalnärvideks. Nad innerveerivad (närvidega varustatus) oma harudega kõiki elundeid. Elundites ja kudedes on sensoorsed (tunde) e. aferentsed närvilõpmed retseptorid ja motoorsed (liigutajad) e. eferentsed närvilõpmed. Kõik närvid ja nende harud koos lõpmetega moodustavad perifeerse närvisüsteemi. Närvikiud, koondudes kimpudeks, moodustavad närvid, mis on ümbritsetud sidekoelise kestaga. Kogu tsentraalne ja perifeerne närvisüsteem jaguneb anatoomilis funktsionaalselt somaatiliseks ja vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Somaatilise närvisüsteemi hulka kuuluvad kesk ja perifeerse närvisüsteemi need osad, mis innerveerivad e. varustavad närvidega vöötlihaseid (v.a. südamelihas) ja tundeelundeid (retseptoreid).
libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab
o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2
ning ka paranemise protsessi. Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid. Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõluse põletik Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud ning rebestused. Kui jätkad treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on
mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks. 5 Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku. Sidekude seob lihaskoe rakud kimpudeks. Lihastes on lisaks kõõlustele ja närvidele ka veresooned, mis toovad lihastele toitaineid ja hapnikku. 2. Lihaste ülesanded Lihaste ülesandeks on: o liikumisfunktsioon, o annavad kuju, o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest, raskusest. Treenimine mõjutab organismi: 1
mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks. 5 Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku. Sidekude seob lihaskoe rakud kimpudeks. Lihastes on lisaks kõõlustele ja närvidele ka veresooned, mis toovad lihastele toitaineid ja hapnikku. 2. Lihaste ülesanded Lihaste ülesandeks on: o liikumisfunktsioon, o annavad kuju, o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest, raskusest. Treenimine mõjutab organismi: 1
Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristvöödilisuse. 57. Lihase ehitus: Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga - endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega - siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest - välisperimüüsium. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat
vähendada treeningute mahtu. (http://www.liigume.ee) Vigastus võib tekkida ülevenitamisest. Kui see on juhtunud, siis tuleb venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga.Magama minneks teha vigastatud kohale niiske soe kompress see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlus Achilleuse kõõlus on kõige võimsam ja suurem kõõlus kehas. Need koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest,mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Üleval kahe säärelihase küljes kinni olev Achilleuse kõõlus on all olevate otstega kinnitunud kandluu külge. Millegipärast on Achilleuse kõõlusega kõige sagedamini traumasid. (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlust tabavad järgmised vigastused: · venitused · kõõluse ja limapauna põletikud · rebestused
piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – Isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk piirkondades ei ole harjad ja vaod ühtlaselt arenenud. Eriti hästi on nad väljakujunenud sõrmede peopesapoolsel pinnal ja moodustavad rangelt individuaalse joonise (papillaarjoonis - kasutusel kriminalistikas). Näsakihis leiduvad silelihasrakud, mis on mõningates kohtades koondunud kimpudeks. Karvakotikese külge kinnituvaid silelihasrakke nim. karvapüstitajateks lihasteks. Nende kokkutõmbumisel (näiteks külma käes, hirmu korra) tekivad nahale väikesed konarused - nn. kananahk. Näsakiht on varustatud arvukate vere- ja lümfisoontega, närvikiudude ja närvilõpmetega. * Võrkkiht koosneb sassiskiulisest tihedast sidekoest. Ta annab nahale iseloomuliku tugevuse ja vastupidavuse. Temas on rohkesti veresoonekesi, närvikiude, meelerakke ja silelihasrakke. Siin
· Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama, nad koosnevad aktiini ja müosiini molekulidest. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud. Aktiinifilamendid on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Paljude rakkude pinnal esinevad srmetaolised väljasopistised - mikrohatud. Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse.
Kui oleksid eesmised juured, siis valu ei ole, kuid liigutused oleksid häiritud. On seljaaju haigusi, mis hävitavad seljaaju hallolluse rakke, kui ühendus juurte ja hallolluse vahel katkeb, kannatab juurte toitumine. Valgeollused: Koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel, külgmised sambad jäävad külgedele. Kiud kogunevad kimpudeks, teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulssi mingite konkreetsete ajuosade vahel. Näiteks: seljaajust nägemiskühmudesse. Kimpudel on lad.k nimetus, mis tuletatud kahest struktuurist, mille vahel juhivad närviimpulsse. Tractus spinothalamieus. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutust. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sarvedes alfa-motoneuroniteni ja sealt lihastesse. Ja nende
http://images.google.ee/images/luustik Lihased ja keha liikumine. Lihased on meie liikumiselundkonna aktiivsem osa. Lihaste põhiomadus on kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Siseelundites tekivad samuti liikumised tänu lihastele. Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, kaitsevad kõhuõõne elundeid ja annavad kehale kuju. Meie kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti-, sile- ja südamelihased. Skeletilihased on vöötlihased, need koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb lihasrakkudest keskosas ja kõõlustest algus- ning lõpposas. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab tööks olema hea verevarustus, seda võimaldavad veresooned, mille kaudu tulevad toitained ja viiakse ära jääkained. Treenimisel lihased suurenevad, sest suurenevad lihasrakkude mõõtmed. Lihasrakke
Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama, nad koosnevad aktiini ja müosiini molekulidest. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud. Aktiinifilamendid on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Paljude rakkude pinnal esinevad srmetaolised väljasopistised - mikrohatud. Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse.
· Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist va pea lihased. Dermamüotoomi alla moodustub müotoom, millest toimub müoblastide vabanemine. Müoblastid jagunevad kiiresti, millest enamik migreerub keha osadesse laiali. ** Müoblastid koonduvad Müoblastid joonduvad Rakud fuseeruvad Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist:epaksiaalsest ja hüpaksiaalsest müotoomist · Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Arenevad vahelmisest mesodermist (paraksiaalsest). Pronefros on funktsionaalne neer kaladel ja amfiibidel, kõrgematel loomadel degenereerub pronefors varsti peale moodustumist. Neeru juha anterioorne osa ning
Loomsetel rakkudel on aktiini filamente kōige rohkem plasmamembraani vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda vōrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nim. raku korteksiks (cell cortex) vōi ka kortikaalseks tsütoplasmaks. Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad olla: paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. Stressi fiibrid on iseloomulikud neile rakkudele, mis kinnituvad substraadile. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab mitoos), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud
Hambakrooni katvas emailis on sool ~97%. Hambaemail on organismi kõige tugevam kude (email on taastumatu) (hape teeb emaili pehmeks) Noored luurakud- osteoblastid Küpsenud rakud- osteotsüüdid NÄRVIKUDE Mitmekesine kude Sisaldab nii närvirakke - neuroneid - kui tugirakke (gliia) Närvirakkude tuumad paiknevad kas kesknärvisüsteemis hallaines või erilistes närvsõlmedes (ganglionides) Mujal paiknevad neuronite jätked - närvirakud, mis koonduvad kimpudeks moodustades nii närve Mitmeid närvirakke katab pealt valge rasvaine - müeliin Neuroni funktsiooniks on närviimpulsside edasikandmine Närvirakul on kahesuguseid jätkeid: - Akson (neuriit) - kannab impulsi rakukehast eemale - Dendriidid - juhivad impulsi rakukeha suunas Sünaps- närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvirakule või lihasele või näärmele Närvirakud ei oma taastumisvõimet LIHASKUDE Moodustab täiskasvanud inimese massist ~40-50%
annaabi.ee 
