Põõsa koor on soomusjas. Lehtede mõlemal küljel on liduskarvad. Õitseb kevadel enne lehtimist. Õied on kollased. Vili on tumepunane, söödav, magushapu maitsega ja valmib hilissuvel. Varjutaluv, põuakindel. niiskem pinnas, poolvari. Villane lodjapuu ( Viburnum) Põõsa kõrgus 2-3m. Lehed ovaalsed või munajad. Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja hallikasrohelised Õitseb mai juunis, valged poolkumerad õisikud. Mustade mittesöödavate viljadega. Võrdlemisi kiirekasvuline, väga põuakindel. Annab kännu- ja juurevõsusid. H. lodjapuu ( Viburnum) 2-4m kõrgune kohalik liik Õitseb mais juunis. Õied on valged, äärmised õied steriilsed. Lehed 3-hõlmalised, alt enamasti tihedalt karvased. Viljad punased ja söödavad ning mõruhapu maitsega. Eelistab niiskeid muldi, teised kasvavad ka kuivematel kohtadel. Taluvad varju. Must leeder (Sambucus) Põõsas kõrgus kuni 5m. Kiirekasvuline liik. Kollakasvalged õisikud juunis-juulis.
punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane. Valminult roheline või punakas, valmib juulis. Kasvutingimused: külmakindel, mullastiku suhtes suhteliselt vähenõudlik. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat. Kasutamine: puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme. Kasvatamine levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme. Eestis: Pildid 1. 2. 3. 1 - heledate lõvedega punakaspruun võrse; 2 - punga alumised
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge,
Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud Lehed on vahelduvad, rootsudega. Rapsi seemned on väga väikesed 0,9-2,2 mm. Raps on isetolmneja
vähenõudlik. eriti noores eas. Küllaltki vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik hästi valgusnõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu Juurestik hästi Juurestik hästi arenenud, tormikindel. Noorelt arenenud, seetõttu arenenud, seetõttu kiirekasvuline, tormikindel. seetõttu tormikindel. hiljem kasv Kiirekasvuline. tormikindel. Kiirekasvuline. aeglustub. Eluiga Eluiga kuni 200 Kiirekasvuline. Eluiga kuni 50 kuni 200 aastat. aastat Eluiga kuni 200 aastat
Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad. Seemnete varisemine algab aprillis. Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik, laasub hästi ja varakult algab puistu isehõrenemine. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades). Tormikindel, kiirekasvuline. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Võib saada 300-400 a vanaks. Harilik kuusk Picea abies Sirgetüveline, tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m kõrge. Võra kitsaskoonusjas, oksad männastes, enamasti horisontaalselt. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned
Pindala on üle 400 000 km2, rahvaarv ca 37 miljonit. Kuberner on Arnold Schwarzenegger. California pealinn on Sacramento. Loodus Loodus on äärmiselt mitmekesine. Mägedest on tuntuim Sierra Nevada (lumine ahelik) Nõlvadel kasvavad sekvoia metsad. Mammutipuu ehk hiidsekvoia on maailma jämedaim puu. Ümbermõõt umbes 30 m, kõrgus umbes 80 m. Puu on looduskaitse all, vanus on 3000 aasta ringis. Ranniksekvoia ehk punane puu on kõige kõrgem puu. Kõrgus umbes 120 m. Puu on kiirekasvuline. Californias asub maailma kuiveim kõrb-surmaorg. Kuival aastaajal puhkevad metsatulekahjud. Inimene Rahvaarv Californias pidevalt kasvab. Suured kuulsad linnad. Nt San Francisco. Linn paikneb kahel pool Kuldvärava lahte, üle lahe läheb Kuldvärava sild. Sild ehitati aastatel 1933-1937, on umbes 3 km pikk. Ehituse käigus kukkus alla 19 ehitajat, kuid kõik nad jäid ellu, sest ehituse ajaks oli silla alla paigutatud kaitsevõrk. Tänapäeval on sild enesetapjate meelispaigaks
(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40.) aasta piires, viljakamatel muldadel on harilik mänd 7080-aastaselt juba 30 m kõrge; rabades kasvab aga ainult mõni meeter kõrgeks.(1) Harilik mänd kasvab sageli puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades, kuid küllalt sageli moodustab ka segapuistusid: põhja pool on kaaslasteks tavaliselt harilik kuusk ja kask, lõuna pool aga laialehelised lehtpuuliigid (tamm).(1)
ehk suvikõrvits.Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Kuulub kõrvitsaliste perekonda. Viljad tavaliselt 7-21 cm pikkused, Sisaldab rohkelt B ja C vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia. Kasutata võib ühepaja toidus, hautises, praadides jne. PATISSON Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki. Nagu teistegi suvikõrvitsate puhul, tarvitatakse toiduks ainult noori 3-7- päevaseid pehmeid vilju, mis sobivad ka marineerimiseks. Viimasel ajal on hakatud patissoni kutsuma ka UFO-kõrvitsaks. Päritolu:Kesk- ja Lõuna Ameerikast. Patisson sarnaneb oma omadustelt suvikõrvitsaga. Patissoni viljad on ribilise äärega, taldrikukujulised. Patissonid pestakse ning noori
Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole sellest kõrgusest Võib elada rohkem kui 1000 aastat. Isaseksemplarid sirgema tüve ja koonusja võraga, emasisenditel hargnenum ning laiem ja ümaram võra. Rohkesti hargnevad oksad kinnituvad tüvele terav- või peaaegu täisnurga all. Koor hallikaspruun, noorena sile, vanemal puul krobeline
VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike
Ovaalne vorm ● Kasvukuju: munajas- ovaalne, püstiste okstega. ● Kõrgus: 2-2,5m. ● Okkad: rohelised, kollase varjundiga. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Märkus: hea hekitaim, talub kärpimist ja saastet. Harilik elupuu 'Columna' Thuja occidentalis Smmas vorm ● Kasvukuju: tihe korrapärane sammas, kiirekasvuline ● Kõrgus: 5-7m ● Okkad: tumerohelised, ei muuda talvel värvi ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, viljakad mullad ● Kasutamine: üksikult, väiksemate rühmadena Kera-elupuu 'Danica' Thuja occidentalis Kerajas vorm ● Kasvukuju: kääbusja kasvuga keravorm. ● Kõrgus: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Laius: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m.
● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim ● Kasvatatakse lähistroopilises kliimas ● Kiu- ja õlitaim ● Tahab head mulda ● Tuultolmleja ● Keskmiselt 1.5 m pikkune ● Üks tugevamaid kiudaineid ● Kanepivarres on kiudu kuni 25% ● Tehakse laevaköisi, nööre, kotte jne Kanep (Cannabis sativa) Puuvill (Gussypium) ● Troopilisel ja lähistroopilistel aladel ● Suurimad tootjad on Hiina, ● India ja USA. ● Külluslikus niiskuses annab suurema saagi ● Kuprud valmivad eri aegadel
ohtlikud. Külmast rikutud terad kaotavad idanemisvõime. Kõrget temperatuuri talub oder paremini kui kaer või nisu. Kõrgel temperatuuril areng kiireneb ja saak võib jääda väikeseks. Niiskuse suhtes on oder üks vähenõudlikumaid. Veepuuduse suhtes on oder eriti tundlik kõrsumise ja loomise ajal. Odrale sobivad paremini huumusrikkad neutraalsed liivsavimullad. Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine
Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnest 2-3 korda laiemad. Vili valmib juuli lõpus - augusti algul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Väga valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskemaid kergemaid muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Kiirekasvuline, kuulub nn. pioneerliikide hulka. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 150 aastat. 7. Kasutus: Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid
Viljad õitseb mais Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus põuakindel niiskus eelistab värsket lubjarikast mulda muld haljasaladele üksikpõõsana või krupiti, võib kasvatada ka hekina Kasutamine ´Albus´-valged viljad, ´Atropurpureus´- lehed punased ja kitsamad Sordid paljuneb hästi vegetatiivselt, kiirekasvuline. Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas, puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses Märkused SIBERI KONTPUU Euroopa kirdeosa, Siber, Kaug-Ida, Mongoolia Päritolu 2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased
..150 cm. ● Mitmeaastane taim. ● Vars püstine, tugev, alumisest osast puituv, harunev. ● Lehed vastakad, hambulised. ● Õied tihedas tähkjas õisikus, lillad. ● Õitseb juuli-september. Kasvatamine ● Meie tingimusteS külmaõrn. ● Soe ja päikesepaisteline kasvukoht. ● Paljundatakse seemnetega. ● Otsekülv peenrasse, vagudesse või istikukasti aprilli algul ● Avamaale istutatakse mai algul. ● Taimede vahekaugus 20...50 cm. ● Kiirekasvuline taim. ● Istandus rajatakse üheaastasena. ● Paljuneb ka isekülvi teel. Saak ● Esimene saagikoristus enne õitsemise algust (juulis) lõigatakse alt neljanda leheni. ● Teine saagikoristus 3...4 nädala pärast (augustis). ● Kolmas saagikoristus septembris: ● - üheaastase istandiku korral lõigatakse vahetult enne öökülmade saabumist kogu taim; ● - mitmeaastase istandiku puhul tehakse viimane korje septembri algul, taimele
Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel Läiklehine mahoonia (Mahonia. aquifolium) on kuni 1 m kõrgune, tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses
neelhammaste olemasolu alaneeluluudel, üks seljauim ja suur kaheosaline ujupõis. Võrreldes teiste kalaliikidega teevad karpkala eelsitatuimaks tema järgmised omadused: · Tarkus, hea mälu ja kõrge ohutunne. · Plastilisus temperatuuri ja teiste keskkonnatingimuste ( ka hapnikusisalduse ) suhtes. On soojaveelembeline kala, kuid võib elada ka jahedas vees. 2 · Vähenõudlik vee keemiliste omaduste suhtes. · Kiirekasvuline · Talvel ei toitu · Aitab korrastada elukeskkonda ( tiigi või muu veekogu ), vähendada veesisest taimestikku. · Karpkala liha on väga maitsev ja tervislik. Levik looduses. Looduslik levila jaguneb kaheks: läänepoolseks, mis hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi ja idapoolseks, mis hõlmab Ida- ja Kagu-Aasia. Sasaani kultuurivorm, karpkala, on levitatud kogu maailmas parasvöötmepiirkondadesse. Eestis kasvatatakse alates 1893.
· Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari. · Toitaineterikas, parasniiske muld. · Varjulisemad püsilillepeenrad, veekogu kaldad. · Kiirekasvuline. Hubei ülane Anemone hupehensis Hubei ülane Anemone hupehensis · Mõned sordid: 'Splendens`, `Prinz Heinrich' · Kõrgus 70-90 cm. · Laiuv puhmik. · Õitseb septembris. Roosakad õied. · Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. · Huumusrikas parasniiske, vett läbilaskev muld. · Õitseb rikkalikult. Hübriidülane Anemone hybrida Hübriidülane Anemone hybrida
okkakimpude all pikad pruunid soomused · Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad · Rumeelia männi puit pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi ilupuuna parkides ja koduaedades. Pinus strobus - Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Kõrgus 40...50 m. · Okkad 7...12 cm pikad (5-kaupa), kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline (kumer) tahk roheline, külgmised valkjamate õhulõheridadega. Okkad peened, läbimõõt 0,5 mm
isehõrenemine. Mullaviljakuse ja -niiskuse on väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades), on väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Hariliku männi juurestik on väga plastiline, arenedes vastavalt kasvukohale. Sügavale tungiva ankurjuurestiku tõttu ka väga tormikindel. Kiirekasvuline puuliik. Võib saada 300-400 a. vanaks. Raieküpsuse saavutab ca 100 aasta vanuselt. Moodustab puhtpuistuid, kuid ka segapuistuid koos kuuse ja kasega. Viljakamatel kasvukohtadel domineerivad segapuistud, väheviljakatel puhtpuistud. Mänd on siiski rohkem kehvemate kasvukohtade liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Puitu
lainja servaga, pealt hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni 1 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad kollased, kuni 4 cm pikad, emasurvad rohekad, 5 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. KASVU- Külmakindel. Poolvarjutaluv. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid viljakaid kasvukohti. TINGIMUSED Paljuneb hästi vegetatiivselt. Eluiga kuni 100 aastat. KASUTAMINE Hea meetaim. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Puit küllaltki väärtuslik, kasutatakse ehitusel, treimistöödel. Raagremmelgas Salix caprea Areaal Raagremmelgas Salix caprea Emasõied Isasõied Raagremmelgas Salix caprea Hõbepärn Tilia tomentosa
piljardipalle ja teisi vastupidavust nõudvaid esemeid. Seda on kasutatud ka ravivahendina. Varem oli guajakivaik ergutusvahend ja lahtisti, keskajal ka süüfilise ravim. Tüse sorea annab väärtuslikku kõva ehituspuud, teda ka kultiveeritakse. Kasutatakse sildade ehitamisel, raudteeliipriteks jms. Pteroksüloni nimetatakse ka kapimaa mahagoniks. On tumepruuni värvusega, poleerimisel võtab kuldse helgi. Limba on kiirekasvuline puu, mis on kerge ja hästi töödeldav. Sellest tehakse vineeri ja parketti. Oluline ehituspuuna ja mööblitööstusel. Troopiliste metsade hävimine Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on
Kahjuks pole rapsi viljeluspinna laiendamine varsti enam oluliselt võimalik, et hoida meie maade saastumist haigustekitajatest, ning seega tuleb väga hoolikalt antud kultuuri kasvatamisel lähtuda agrotehnilistest nõuetest. Rapsist loe lisa meie artiklitest ning haigustest ja kahjuritest vastavast nõuanderubriigist. Soasepa Seemnekaubandus esindab suurep Suviraps Brassica napus L.var.oleifera subvar.annua on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55 65 päeva pärast peale külvi. Aretuseesmärgiks on saada suvirapsi seemnetest inimtoiduks väärtuslikku õli. Kasvab kõikidel mullatüüpidel, kuid kasvatada tasub teda vaid mineraalmuldadel. Põhiline saaki vähendav faktor on haigused, selleks tuleks arvestada järgmist: · samal põllul on soovitav kasvatada rapsi alles 5 7 aasta pärast
Igale puuliigile tuleb määrata tekkeviis(Külv, istutus, seemne tekkeline, kännuvõsu, juurevõsu). Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie Valgustustusraie kuni 10-aastases puistus · Valgustusraiet haavikus ei tehta, kuna ta on kiirekasvuline, eriti esimestel aastatel. Kuigi puistu võib olla tihe, sööb osa võsusid põder, samuti kitsed ja jänesed. Raie tegemine soodustab ulukite tekitatavate kahjustuste tõenäosust veelgi Valgustusraied vanuses 11-20 aastat · Võib mõõdukalt hõredamaks raiuda, et paremini laasuks. Täius peab pärast raiet jääma kuni 80% · Säilitada kuusk ja kõvad lehtpuud · Pärast harvendust tekib oht, et põdrad võivad allesjäetud puud ära süüa
Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Magus- kirsipuu Prunus avium Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat. agusale
toitaineid. 2. Kevadised külviaja tööd kuhjuvad ja on pingelised. 3. Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga. 4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb. Oder Kasutamine mitmekülgne: 1. Söödaks 2. Toiduks 3. Tehniline Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad. Puudus: Terad kiurikkad Oras-Tärkanud tõusmed Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane. Suvinisu Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad. Harjunud, kohanenud meie kliimaga,
Siiski on ka männi sisemisest lülipuidu osast tõmmatud laast suhteliselt hea materjal. ● Haaval on vähe oksi, ta on kiirekasvuline ja odavam kui okaspuu. Tema puuduseks on see, et ta tõmbub päikese käes kaardu ja kuivab sinakaks. 19. veebr 2013. a Hoone osad 10 19. veebr 2013. a Hoone osad 12
läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm) Taime välislaadi kirjeldus: ümara kujuga puhmas Lehed:suured, helerohelised ja pehmed, ümarad, kuni 10 cm läbimõõduga, lainja servaga Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned valmimad septembris Liigi eritunnused: kiirekasvuline, vastupidav, põuakindel, õitsemise ajal väga dekoratiivne, vihma- ja kastepiisad jäävad lehtedele püsima Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikeseline, muld kobe, viljakas ja parasniiske, ei sobi seisev vesi Kasutamine haljastuses: väga hea pinnakatja, sobib fooniks e. taustaks, sobib avalikele haljasaladele. Sobib eriti hästi kasvatamiseks koos valge karikakraga, sinise delfiiniumiga, sinise rukkilillega jne. 5 Joonis 1
Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja
Okkad 2... 3,5 cm pikad, hõõrudes lõhnavad rohu järele. Käbid: 2,5...4 cm pikad, umbes 2,5 cm läbimõõdus, tömbid, ebasümmeetrilised, noorelt rohelised, valminult pruunid, tihedalt roostekarvased. Kattesoomuste tipud ei ulatu seemnesoomuste tagant välja. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad, ei talu eriti liigniiskust. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi
etiketitud. Valik ronitaimi: Sugukond viinapuulised -Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus 1) Parthenocissus quinquefolia -harilik metsviinapuu Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks on, et annab sügiseti väga rikkalikult lehemassi, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki töömahukas. Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm.
· niidi- ja kangatootmises; · auto- ja lennukitööstuses; · fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: · nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; · multsid, kattematerjalid-loorid; · veotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises KANEP Kanep on kiu- ja õlitaim nagu linagi. Lähedane on nõgeseliste sugukond. Kanep on tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim. Kanep on keskmiselt 1,5 m kõrge, kuid lõuna pool kasvatatavate sortide kõrgus on kuni 3,5 m. Kasvatatakse soojas ja parajas kliimas, tahab head mulda. Kanep on rebimisel linast tugevam, ta on üldse üks tugevamaid ja ajale vastupidavaimaid looduslikke kiudaineid. Kiud on rohkem puitunud kui linal, seepärast kasutatakse vähem kangakudumiseks. Et kanepikiud on vastupidav, siis tehakse temast laevaköisi, nööre, kotte, tuletõrjevoolikuid jne.
On aeglasekasvulisem ja külmakindlam põhiliigist. var. caesia Schwer. (sün. P. caesia [Schwer.] Flous) alamliigina hall ebatsuuga; kahe eelpoolkirjeldatud teisendi vahepealsete tunnustega, olles suuteline kasvama kuni 50 m kõrguseks ja 1...2 m tüvediameetriga puuks. Looduslik levila Kaljumäestiku põhjaosas, Briti Columbia distriktis ja Washingtoni osariigis. See alamliik meil ja naaberriikides kõige enam levinud, olles parajalt kiirekasvuline ja suutes taluda veel meie karme talvepakaseid. Sordid: 'Fletcheri' -; 'Glauca', Pendula'; 'Nana' Kanada tsuuga (Tsuga canadénsis [L.] Carriere). Canadensis Kanadast pärinev. Kodumaal kuni 35 m kõrguseks kasvav laikoonusja võraga puu. Vanus 100...300 aastat. Tsoon IV. 1736. Areaal: Kasvab Põhja Ameerika idaosas, Hudsoni lahest kuni Allegheny mägedeni jõgede orgudes ja niiskemates kohtades. Kasvab tavaliselt segapuistuna, ei moodusta
Dahlia Õievärv erinevad ja kirjud Õitseb juuni-september Sobib päikeseline või poolvarjus olev kasvukoht Soolotaim. Sobib ka rõdule. Tiivuline tunbergia Thunbergia alata Tiivuline tunbergia Thunbergia alata Kõrgus 2m Õievärvid valge, punane oranz, kollane. Õitseb mai-august ehk kuni külmadeni Päikeseline kasvukoht Efektsete värviliste (enamasti kollaste) õite ja musta südamikuga kiirekasvuline ronitaim Mullal ei tohi lasta läbi kuivada. Sobib hästi terrassile tugedele ronima. Taim meeldib hästi liblikatele. Tsentradeenia Centradenia Tsentradeenia Centradenia Õitseb juuni september Sobib päikeseline kasvukoht Roosade õite ja tumepunakasroheliste lehtedega. Rõdutaim. Roni- ja ripptaim Välja võib ta istutada maikuus peale öökülmaohu möödumist. Vaikne ajaania Ajania pacifica
Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid. Peamised GTE suurimad tootjad on USA, Filipiinid, Indoneesia. Islandil annab GTE suurema osa elektrienergiast. Biomass ja biogaas Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomasi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Energiavõsa- võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi. Kasutatakse palju paju, sest see on kiirekasvuline ning seob kasvuperioodil sama palju süsihappegaasi kui selle sama palju biomassi põletamisel eraldub. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga. Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas. Saadakse suure orgaanilise aine sisaldusega olme ja loomakasvatusjäätmete kääritamisel. Orgaanilise aine suurte koguste juures võidakse kasutada energeetilise kütusena kohaliku vajaduse katmiseks. Rapsist ja rüpsist saadav õli sobib biodiisli tooraineks
Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Mänd uueneb hästi seemnest, kuid looduslik uuendus vajab arenguks valgust. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta järel. Ökoloogilised omadused: Mänd on külmakindel, kiirekasvuline, valgusnõudlik, tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust. Mänd ei sobi kasvama koos haavaga ja arukasega, sest haab on männi-
Porrulauk · Liilialiste sugukonda · Toiduks tarvitame noori lehti ja ebavart · 2.a taim · Paljundatakse seemnega Aedsalat · Lehtsalat (punane, roheline) · Peasalat (punane, roheline) · Jääsalat · Rooma salat · Kress-salat · Spargelsalat · Pärit vahemeremaadest · Korvõeliste sugukonda · 1.a · Laialt levinud oma teisendite ja sortide rohkuse tõttu · Kiirekasvuline · Nii avamaal kui ka kasvuhoones Toituks tarvitatakse lehti Liigi piires on esindatud palju värve ja varjundeid ning lehe kujusid Meil kasvatatakse peamiselt leht ja peasalatit Soojuse suhtes nõudlik kultuur Seemned hakkavad idanema +5 C Optimaalne kasvutemp 15-20C Valguse suhtes nõudlik Varakevadine saak on kõigesuurem Vajab väga rammust mulda ja niiskust Maitsetaimed jaotatakse 1 ja 2 .a 1
Välimus Jämepeal on suur soomusteta pea, suur suu ja küllaltki madalal asetsevad silmad, Kehavärvus varieerub tumerohelisest mustade toonideni. Küljed hallikad, kõhualune valkjas, uimed ja saba kollakat tooni. Suu ülaseisune ja pea soomusteta. Kehal leidub palju suvaliselt paiknevaid musti laike. Rinnauimed ulatuvad kõhuuimede alustest tahapoole. Joonis 2. Jämepea. http://www.kalapeedia.ee/u/kalad/j%C3%A4mepea.jpg Kasv ja eluiga Jämepea on kiirekasvuline kala. Täiskasvanud kalad võivad olla küllaltki pikkad. Suurimate püütud kalade kaal on olnud 65 kg ringis ja pikkus kuni 145 cm. Keskmiseks pikkuseks on 60 – 82 cm. Pikimaks eluaeks arvatakse 20 aastat. Toitumine Suguküpse jämepea menüü koosneb peamiselt zooplanktonist, kuid ta sööb ka fütoplanktonit ja detriiti. Leviala Jämepea on soojalembeline kala. Looduslikult elutseb Hiina jõgedes, Amuuri jõgikonnast lõuna pool
Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi puuliikidest (kuusest) II rinne. On kindlasti paks tume korp. töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke üks perspektiivsemaid liike endiste Lehed äraspidimunajad-ümmargused, 4-8 cm vaiguta puuliik. Tumerohelise tiheda võra põllumaade metsastamisel (kiirekasvuline, pikad, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. tõttu kasutatakse palju haljastuses. Talub haiguskindel, kvaliteetse puiduga, puidu Noored lehed kleepuvad. hästi kärpimist. Gaasi ja tahma suhtes ei majanduslik tähtsus suureneb jne.). Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. ole tundlik. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik
tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike. Leviala Kesk-ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Põhja-Aafrika. Kasvab viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks on lodu. On kiirekasvuline kuid võib saada kuni 130 a vanaks. Keskmine boniteet 2.3. Puit on kerge, pehme, habras ja hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu muutub puit õhu käes punakas. Kautatatakse saet, määblit, kütteks ja söet. Veel ka liha ja kalas suitsutamiseks. Suurimaks probleemiks puidu kasutamisel on mädanikud. Hall lepp e valge lepp 15, harvem ka 25 m kõrge puu. Koor on helehall ja sile, lehed ovaalsed 4-10 cm pikad. Õitseb märtsis, aprillis. Käbid on väikesed, valmivad sügisel.
laipüramiidjates hõredates pööristes (Patune-Mitt, 1971). Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris, õitsemine toimub juunis. Tegemist on külmakindla liigiga, mis kasvab ka varjus, aga õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, ungari sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks (Tihemetsa). Joonis 5. Ungari sirel (Syringa josikaea) (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Hekitaimed/387002.jpg) 24 Hooldamine Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk
karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb mais juunis 10 15 päeva. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/meetaimed/suur-laatspuu) 4.3.2. Hooldus Kergesti paljundatav, külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Mulla suhtes on taim vähenõudlik, kuid paremini kasvab värskel saviliivadel. Valguselembeline. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Taime paljundatakse pistikutega, seemnetega või võrsikutega. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Üheks mureks on kiire metsistumine, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei talu
Endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna metsakülv pole viljakate põllumaade peal kasvava intensiivse rohttaimestiku kasvu tõttu edukas. Endistel põllumaadel parem kasvatada lehtpuid. Okaspuud sageli jändrikud, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik; kuid on ka väga kiirekasvulised ja produktiivsed. Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask (kiirekasvuline, produktiivne, pole olulisi kahjureid ja haigusi, puit väärtuslik). Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa, samuti produktiivne puuliik. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks. Viimasel ajal populaarsemaks muutunud ka haava kasvatamine. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused)
madalakasvuliste okaspuudega, eelkõige kadakatega. Vanades parkides esineb aktsenttaimedena sageli ka seedermände. Seedermännid (P.cembra, P.koraiensis) sobivad ka linnadesse, eriti puhke- ja elurajoonidesse, parkmetsadesse jm. Seedermännid vajavad mõnevõrra viljakamat ja niiskemat mulda kui harilikud ja mägimännid, kuid rasketel savidel kasvavad siiski halvasti. Katsetatud on ka valge männiga (Pinus strobus), mis on väga kiirekasvuline ja dekoratiivne, kuid nakatub pea kõikjal umbes 15-aasta vanuses valge männi koorepõletikku (Peridermium strobi), mille vaheperemeestaimeks on sõstrad ja karusmarjad. Põletik avaldub tugeva vaigujooksuna tüvel, millele järgneb okaste kuivamine. See ongi põhjus, miks valget mändi esineb nii vähe, hoolimata arvukatest katsetest teda kasvatada. Kui aga eesmärgiks ongi kiire ja väljapaistev efekt ning arvestatakse asjaoluga, et umbes 15 aasta pärast puu eemaldatakse, siis on tema
Kasutamine haljastuses: ideaalne hekitaimena, metsaveerel alustaimena, linna haljastuses. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/383 http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l %C3%A4ikiv_tuhkpuu.html http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=145 3.3 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: Siberi kontpuu (Cornus alba) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 3 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: Laiuv kiirekasvuline põõsas, oksad talvel korallpunased Lehed: Roheline, sügisel kollane kuni oranzikaspunane Õied või õisikud: Õied kreemikasvalged, väikesed koondunud kännastesse Liigi eritunnused: Sageli õitseb sügisel teistkordselt, Talub hästi linnade saastunud tingimusi, vana puit ei ole punane Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, külmakindel.Poolvarjus või varjus on lehestik kirjum kui päikesepaistel Kasutamine haljastuses: haljastuses kasutatakse eelkõige hekitaimena
algul. Vastavalt reljeefi ja kliima muutumisele on välja kujunenud rida hariliku ebatsuuga teisendeid ehk ökotüüpe, mida mitmed autorid käsitlevad ka omaette liikidena. Sagedamini eristatakse 3 teisendit (vormi): Pseudotsuga menziesii f. caesia hall ebatsuuga. Kasvab Kaljumäestiku põhjaosas. Kõrgus 40...60 m. Käbid 5...7 cm pikad, väljaulatuvate kattesoomuste tipud ei ole tagasi käändunud. Tüve koor sügavarõmeline. Okkad (hallikas)rohelised, 2...3,5 cm pikad. Eestis kiirekasvuline. Kõrgus <40 m. Pseudotsuga menziesii var. glauca sinihall ebatsuuga. Kasvab Kaljumäestiku lõunaosas, Colorados. Kõrgus 30...40 m. Käbid 4...6 cm pikad, kattesoomused horisontaalselt kõrvale hoidvad või tagasi pööratud. Tüve koor sarnane kuuse koorele. Okkad sinakashallid, 1,5...2,5 cm pikad. Aeglasekasvulisem kui P. menziesii f. caesia. Kõrgus Eestis kuni 24 m. Pseudotsuga menziesii var. menziesii roheline ebatsuuga. Kasvab Põhja- Ameerikas Vaikse ookeani kaldal. Kõrgus 50..
Nisu järel II kohal kasvatatavuse poolest. Terad-toiduks, õliks; õled-paber, kotid, korvid. Soojanõudlik, kasvab hästi mussoonkliimas. Idanemistemp.+11-12 C, optim.kasvutemp.+25-30 C. Õhusoojuse juures alla +18 C riis ei valmi. Tahab rasket viljakat mulda. Külvatakse või istutatakse kasvukohale, pärast taimede tärkamist ujutatakse põld üle. Terade valmimise ajaks lastakse vesi põllult ära. 5.Tatar Üks tähtsamaid tangukultuure. Tangud-inimtoiduks, põhk, kliid-inimtoiduks. Kiirekasvuline. Temp.suhtes nõudlik, idanema hakkab +7-8 C juures, öökülm -2 C juures taimed hävinevad. Alla +12 või üle + 25 C juures kasvab aeglaselt. Kasvuperiood 60-90 päeva, õitsemine ja valmimine kestab kaua. 23.Hernele sobivad tugikultuurid Herne vars on nõrk, lamanduv, mitmesuguse pikkusega. Üksi kasvav hernes lamandub peaaegu alati, teda on raske koristada. Seepärast külvatakse herne hulka tugikultuure, näiteks kõrrelisi teravilju. Tugikultuuriks sobib kaer, oder, suviraps või nisu
on sarnane mägi-piprarohi, mis on aga igihaljas, väike, punakate õitega poolpõõsas. Eestikeelne nimetus on Aed-haraputk Ladinakeelne nimetus on Anthriscus cerefolium Sugukond sarikalised Botaaniline iseloomustus - 30-60 cm kõrgune habras põõsasjas rohttaim, meenutab välimuselt peterselli või porgandit. Aniisitaoliselt magusa lõhnaga lehed. Õitseb juunis-juulis. Sisaldab suures koguses eeterlikku õli isoanetooli, eriti kõrge on selle sisaldus enne õitsemist. Kiirekasvuline taim, mis sureb peale õitsemist. VARS püstine, juba aluselt harunev vars LEHT sulgjas, üldkujult kolmnurksete liitlehtedega. ÕIS - väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim SEEMNED - piklikud Ajalugu Haraputke algkodumaa on Aasia lääneosas ja Kaukaasias. Üsna ammu vallutas ta Vahemeremaad ja levis sealt juba keskajal põhja poole. Aromaatselt vürtsikate lehtede kõrval on teda juba kaua armastatud ka verdpuhastava toime tõttu.
annaabi.ee 
