Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puud Eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Puud
By: Pop-Sy
Vaher(Acer platanoides)
lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm,
lehed erkrohelised,
leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane,
õied erkkollased, vahel punased,
putuktolmleja,
Õitseb mais,
vahtramahlast saab siirupit keeta
Kiirekasvuline,
külmakindel,
kasvatatud sajandeid,
kasvab metsas ja pargis,
noorena tüvi hall ja sile,
vanemana koor krobe ja vaoline,
kasvab kuni 30 meetri kõrguseks
puit kõva, libe ja sile,
hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel
tormikindel
rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras
kask (Betula pendula)
Kask on levinuim lehtpuu eestis,
Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest,
Tüvi valge,
Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad,
Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm,
Vanus harilikult 160 aastat,
Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks
Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask
Külmakindel,
Valgusenõudlik,
Kasevitsa kutsuti urvaplaastriks,
Okstest tehakse luudasid, vihtasid,
Kask on parim paberipuu, küttepuu, vineeripuu, mööblipuu
Kasetoht põleb kiirelt,
See asendas vansti paberit,
Soome rahvuspuu,
Aprillis valmib kasemahl
Õitseb mais
kiirekasvuline
Pärn (Tilia cordata)
Lehed südamekujulised,
õied väärtuslikud ravimtaimed,
30-35 m,
Koor sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall korp,
Lehed 4-9 cm,
Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised,
Leheroots 3-4 cm,
Õitseb juulis,
Külmakindel,
Mullastiku suhtes nõudlik,
Eluiga kuni 600 aastat,
Pärnapuidust tehti toidunõusid,
Kuivades puit ei pragune,
Tänu sammasjuurestikule väga tormikindel,
Õied sisaldavad C-vitamiini,
Noorest puust on lihtne teha nööri ja köisi,
Niinepuu, lõhmus, pähn
Hobukastan (Aesculus
hippocastanum)
Eestisse toodud XVIII sajandil,
25-30 m,
Koor hallikaspruun,
Õitseb mai lõpus,
Leht koosneb 5 osast,
Leht 10-12cm,
Õied valged, punaste ja kollaste laikudega,
Vili kuni 6 cm,
Seeme pruun,
Seemet ümbritsev kest mürgine,
Peaaegu külmakindel,
Puit kerge, pehme
Puidust tehakse mööblit, vineeri,
Vilju kasutatakse söödaks ja praetakse söögiks,
Juurtel mügasbakterid,
Eluiga kuni 300 aastat,
Levinud ilupuu
Tamm (Quercus robur)
Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm,
Puude kuningas,
Püsivuse, tugevuse sümbol,
Tammeleht-looduskaitse sümbol,
Esimene kaitse all olev puu,
Tõrud sigade lemmikud,
Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet,
Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate,
Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik,
Eriti kallis "must puit"
Tammesid kasutati laevaehitusel,
Nende all olid kogunemised ja rituaalid,
Peamine levitaja pasknäär,
30-35m,
Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem krobe ja hallikaspruun,
Lehed kuni 12 cm,
Õitseb mai lõpul,
Eluiga kuni 1000 aastat,
Valgusnõudlik, Eesti kõrgeim tamm Sagadi mõisa pargis
Puud Eestis #1 Puud Eestis #2 Puud Eestis #3 Puud Eestis #4 Puud Eestis #5 Puud Eestis #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Tomp Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Võrdlustabel puittaimed
14
docx

Võrdlustabel puittaimed

e haljastuses, ühtlase ehitusega ühtlase ehitusega parkides, sest Levinud kasutatakse ja heade ja heade kõrge. haljastuses, mitmeid mehhaaniliste mehhaaniliste kasutatakse kultuurvorme. omadustega. Hea omadustega. mitmeid EESTIS:karmimate meetaim. Levinud kultuurvorme. l talvedel esineb Haljastuses haljastuses, külmkahjustusi. kasutatakse kasutatakse EESTIS: Levinud ilupuu, mitmeid mitmeid kasvatakse kultuurvorme. kultuurvorme.

Loodus
Eestis kasvavaid puuliike
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus

Bioloogia
Puittaime liigid-tutvustus-31tk
142
pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

Valminult kuupula avaneb ja pähklid varisevad. Viljad valmivad oktoobris. KASVU- Peaaegu külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab kõrgema TINGIMUSED õhuniiskusega alasid. Ei talu põuda ega liigniiskust. Juurestik hästi arenenud, laiuv. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Väga kõrgelt hinnatud puit, kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Mitmed vormid levinud haljastuses. Eestis esineb sageli külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta hoolikalt valida. Kasutatakse haljastuses. Harilik pöök Fagus sylvatica Areaal Harilik pöök Fagus sylvatica Harilik pöök Fagus sylvatica Raagremmelgas Salix caprea AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia. SUURUS Kuni 20 m. VÕRA Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, sageli kasvab põõsana.

Aiandus
Metsaökoloogia ja majandus
24
odt

Metsaökoloogia ja majandus

mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne

Metsandus
Dendroloogia konspekt-piltidega
57
pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

jalakalised -> harilik vaher -> harilik pärn -> harilik valgepöök -> harilik kuusk -> harilik pöök -> siberi nulg -> harilik jugapuu Kus lehised on kõige valgusnõudlikumad ning harilik jugapuu kõige varjutaluvam. Temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Erinevad puud hakkavad õitsema erinevate temperatuuride juures. Haaval ja lepal on see näiteks +2 ºC, kaskedel +2...+3 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC. Hingamine algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt +36..

Dendroloogia
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega

Dendroloogia
Eestis enim levinud puiduliigid
28
docx

Eestis enim levinud puiduliigid

....... 10 Levik ja kasvukohad................................................................................... 11 Harilik Tamm................................................................................................. 11 Kirjeldus..................................................................................................... 12 Kasutamine................................................................................................ 13 Vanimad ja suurimad puud.........................................................................13 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD:....................................................................................... 14 Page 2 of 14 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS

Bioloogia
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel

Dendroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun