Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL (0)

1 Hindamata
Punktid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Krete- Kristin Aruste
KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL
Referaat
Juhendaja : Elle Möller
Pärnu 2013
SISUKORD
Paprika .....................................................................................................2
Kabatšokk................................................................................................3
Patisson ....................................................................................................4
PAPRIKA
Paprika on kõige C-vitamiini rikkam köögivili(punases paprikas kõige rohkem). Kasutatakse lisana salatites, hautistes, konserveerimisel jne. Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika kaalub tavaliselt 10-200g. Sorte jaotatakse magusateks ja kibedateks. Paprika kuulub kaheiduleheliste klassi.
KABATSOKK
ehk suvikõrvits.Kabatšokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga.
Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane.
Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju . Kuulub kõrvitsaliste perekonda. Viljad tavaliselt 7-21 cm pikkused, Sisaldab rohkelt B ja C vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia. Kasutata võib ühepaja toidus, hautises, praadides jne.
PATISSON
Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki. Nagu teistegi suvikõrvitsate puhul, tarvitatakse toiduks ainult noori 3-7-päevaseid pehmeid vilju, mis sobivad ka marineerimiseks. Viimasel ajal on hakatud patissoni kutsuma ka UFO-kõrvitsaks. Päritolu:Kesk- ja Lõuna Ameerikast . Patisson sarnaneb oma omadustelt suvikõrvitsaga. Patissoni viljad on ribilise äärega, taldrikukujulised. Patissonid pestakse ning noori vilju ei ole vaja koorida. Vanemad viljad kooritakse ja eemaldatakse seesmine pehme osa koos seemnetega. Noorivilju võib marineerida eraldi või koos teiste köögiviljadega. Konserveerimiseks kasuta 3-5 päeva vanuseid vilju, kui diameeter on 6-9 cm ja kaal 80-100 g. Värskelt kõlbavad tarvitada ka vanemad, 7-10 päeva vanused viljad, kaaluga 200-500 g. Füsioloogiliselt valminud viljad on seest tühjad ning äärepoolne osa puitub ja muutub toiduks kõlbmatuks.
KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL #1 KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL #2 KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL #3 KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL #4 KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kretekristin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Köögiviljad ja seened
23
docx

Köögiviljad ja seened

maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad ­ apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41

Kokandus
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks
20
doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Nisust valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal Nisujahu leiab laialdast kasutust: - pagaritööstustes saiatoodete ja väikesaiade; - kondiitritööstustes tortide, keekside, küpsiste jne. valmistamisel. Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine. Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid. Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg

Toiduainete õpetus
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse.

Toitumisõpetus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

 Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused 23  Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 23  Toidupüramiid 25  Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29  Tervisliku toitumise alused 37  Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41  Toiduainete kvaliteet 42  Toiduainete pakendid ja märgistus 43  Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44

Analüüsimeetodid äriuuringutes



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun