PÄRNUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Krete- Kristin Aruste
KÖÖGIVILJADE
SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL
Referaat
Juhendaja :
Elle Möller
Pärnu
2013
SISUKORD
Paprika .....................................................................................................2
Kabatšokk................................................................................................3
Patisson ....................................................................................................4
PAPRIKA
Paprika
on kõige C-vitamiini rikkam köögivili(punases paprikas kõige
rohkem). Kasutatakse lisana salatites, hautistes, konserveerimisel
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kretekristin
Õppematerjali autor
Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid �hendeid sisaldavad eeterlikud �lid, mis suurendavad s��giisu ja soodustavad seedimist. Toiduks tarvitatakse nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealseid). Sibulat tarvitatakse p�hiliselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivatatult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt v�rskelt eelk�ige salatite, aga ka teiste toitude valmistamisel. Allikas www.eestitoit.ee K��slauk K��slauk on �ks vanemaid kultuurtaimi, mida sumerid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesm�rkidel juba 5000 aastat e.Kr. kasutasid. Oletatavalt p�rineb ta Edela-Aasiast, Sise-Aasia steppidest v�i Indiast. T�nap�eval viljeletakse k��slauku laialdaselt kogu maailmas. Peamised k��slaugu tootjad on Hiina, Korea ja India. Rohkesti viljeletakse k��slauku ka USA-s, Egiptuses ja T�rgis. Euroopas
- kooke. Nisust valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates �llest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biok�tusena. Nisu kasutatakse ka loomas��daks. �lgi kasutatakse punumist��del ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal Nisujahu leiab laialdast kasutust: - pagarit��stustes saiatoodete ja v�ikesaiade; - kondiitrit��stustes tortide, keekside, k�psiste jne. valmistamisel. Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine. Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid. Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg
KAUBA�PE. TOIDUKAUBAD 1.�LDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja m��akse hulgi- v�i jaekaubanduses, toitlustusettev�tetes v�i eksporditakse v�i imporditakse. Toit � toiduained ja toiduainete segud � on m�eldud inimesele s��giks v�i joogiks t��tlemata v�i t��deldud kujul. Toidukaupade kauba�ppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, f��silisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja h�gieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on m��ratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, l�hn, kuju, v�rvus, konsistents (kompimise teel m��ratletav omadus) jt.. F��silised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis m��ravad �ra toidu toitev��rtuse.
Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused 23 Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 23 Toidupüramiid 25 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29 Tervisliku toitumise alused 37 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid