Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis
o Kiriku rajajaks peeti Kristust, kes määras apostel Peetruse oma asemikuks. Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti
Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused-
Keskaja kirikuisade kaudu, ametisse ja Kristuse seega ning piiskop Paavstide maisest inimesed milleks määranud tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna Otsustav keiser võimu olid: pühitsemine. asemikud paavstlusele ta oli hakkasid religioosset germaanlaste vastu. autoriteeti nimetus valitsusaeg ja olid Jumala
-13. saj, mil tekkis mitu uut ketserlikku liikumist alguse said need enamik linnadest eriliselt vahemere piirkonnas, kus linnaline areng oli kiirem ning kristlikest ideaalidest kaugenemine seoses jõukusega suurem Eriti tuntud on Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vimulike lõtvu elukombeid ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima nende kontrollimis ja väljajuurimisevahendeid Inkvisitsioon inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli
Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine, ning rangesti karistatav. Ketsereid üritati ka päästa, seda nimetati inkvisitsiooniks. Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine. Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil
Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid. Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli päästa hingi katoliku kiriku ja saatana käest. Jagunesid täiuslikeks e kes kutsuti hingi päästma ja usklikeks, kes täiuslikke lootuses pääseda ülal peetsid. Albi linnas oli nad popid, seal nim neid albilasteks.
Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles. Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks
kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Ristisõjad- ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. > soov vabastada moslemite kätte langenud Püha maa ja Kristuse haud > Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust
· Millal ja kelle vahel sõlmiti Wormsi konkordaat ( kokkulepe)? Mida see sisaldas? Sõlmiti 1122. aastal Heinrich V ja paavsti Calixtuse II vahel. Selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnused andis neile paavst või peapiiskop. · Mis oli inkvisitsiooni põhieesmärk? Kuidas seda saavutati? Inkvisitsiooni põhieesmärk oli ketserite ümberveenmine ja ketserlike vaadete leviku takistamine. Kohtunikud saatsid mingisse linna oma tulekust. Kui nad kohale jõudsid, siis pidasid nad rahvale jutluse, milles kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Karistuseks olid tavaliselt paast, palved jms.
üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Aastatel 13201380 viljeleti Prantsusmaal Ars novat, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale. Kui enne oli looming valdavalt anonüümne, siis 14. sajandist on teatakse mitmeid autoreid nimepidi. Tuntumad heliloojad olid Philippe de Vitry, Johannes de Muris ja Guillaume de Machaut. Trecento oli 14. sajandi heliloojate koolkond Itaalias
Talupojad olid kirjaoskamatud, feodaalide seas oli haritud inimesi vähe. Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks : Alumine aste · Grammatika · Retoorika · Dialektika Ülemine aste · Geomeetria · Aritmeetika · Astronoomia · Muusika Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejail ning linnaisedel aga oli tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakoole oma õpetust täiustama ja edasi arendama, järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. · Õppejõud doktor oli meistrite osas.
laemaalingudcluny klooster, wormsi toomkirik. Gooti kunst12-15saj. Arhitektuur: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja-piit, vähem torne, skulptuur- realistlik, figuurid pikemad ja saledamad; maalikunst-tahvelmaal, värvil virtraazidcanterbury Saja aastane sõda1337-1453. pr võtsid tagasi ingl poolt vallut alad, ingl jäi 1 ala- calais. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd Reformatsiooni algus: ketserlike õpetuste alusel tekkisid feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sihike seati algkristliku lihtsuse juurde naasmine ja ka nõuet kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud. Tsehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse. Jan Hus astus indulgentside müügi vastu, taotles tsehhi keele õigust, lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. Hussiitide sõda.
Reimer 8 3. REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON EUROOPAS: 3.1. Reformatsiooni põhjused: Reformatsioon e usupuhastus (lad k reformatio – ümberkujundamine, muutmine) oli võitlus katoliku kiriku vastu 16.saj. Juba keskajal oli Euroopas tekkinud vastuseis katoliku kiriku suhtes, mis väljendus kerjusmungaordude ja ketserlike liikumiste tekkimises. Vastuseisu põhjusteks oli katoliku kiriku organisatsiooni kaugenemine algkristluse põhimõtetest (vaimulike ilmalik elu, rikastumine ja indulgentside müük, ilmaliku võimu taotlused). Reformatsiooni valmistasid ette ideoloogiliselt humanistid, kes katoliku kiriku rüpes kritiseerisid kirikut ja püüdsid seda reformida hariduse levitamise teel, mitte vägivallaga. Reformatsioon oli oma sisult kahene
allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. Inkvisitsioon oli katoliku eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult
kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). 24. Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25. Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26. Vabamüürlus ühtekuuluvuse eetika. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28
sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Kui keskaegse polüfoonilise mitmehäälsuse puhul omasid kõik hääled võrdset tähtsust siis
Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25.Mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26.Mis on vabamüürlus ja millised on tema eesmärgid? Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27.Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus?
Aristoteles. 1210.a keelustati küll Aris. teosed, kuid see keeld tühistati 1270.a. KETSERLUS- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. INKVISITSIOON- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvit. juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. saj. es. pool paavst Gregorius IX ajal, koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Tegevust kontrollis paavst. AVIGNONI VANGIPÕLV- Kuna Roomas oli paavstide elu üsna rahutu, otsustas paavst 1309 kolida ajutiselt Lõuna- Prantsusmaale Avignoni linna (seal asus vägev loss). Kuni 1377 elasidki järjest kõik paavstid Avignonis
Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia Põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuse määramine, kui võrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsioonikohtu protseduuri kulgemine: Kohtunikud e inkvisiitorid saatsid mingisse linna või piirkonda teate oma tulekust. Kohal pidasid nad jutluse , milles kutsusid oma patte üles tunnistama, ketserlusest loobuma. Need, kes olid ise valmis ketserlusest loobuma, pääsesid kerge karistusega(past, palved). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse nt surmanuhtluse täideviimiseks ilmalikule võimule
Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsis kunstnikule? Õlivärvide kihtidena maalimine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, samuti võimaldab edasianda ülipeeneid detaile. 1Kes olid esimesed 15
Rääkis riigi ajaloost. Romulus Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Lasi viia pealinna Konstantinoopolisse. Cassiodorus veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei tule uurida mitte tegelikkust vaid muistsete kirjameeste töid. Lõi õpiku , kus esitas usuliste kui ka antiikkultuurist tulenevate ilmalike teadmiste põhialused. Augustinus - kristliku õpetuse kaitsja paganate rünnaku ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel meol mitmed ristiusu põhitõed. Pöördus jumaliku ilmutuse ajel ristiusku. Õigustas askeesi. Cicero hinnatuim antiikõpetlane, tema kaudu saadud info Rooma vabariigi lõpuperioodi kohta. Skulptuur Näo karakteriliste joonte edasiandmine,Kreeka skulptuuride koopiate tegemine. Täissuurused skulptuuride tegemine. Ehituskunst Hakati rajama kivist teid , sildu kui ka akvedukte. Kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme
Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon · Albilaste sõjad (1209-1229) · Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII sajandi algul spetsiaalne kohus - inkvisitsioon
üldkehtivast arvamusest kõrvalekaldujat. 24. Maagia- maagide õpetust, üleloomulike jõudude ja väe omandamise kunsti, halvustavalt petturlik nõiakunst. Vähestele tuntud hinge- ja loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Jesuiidid uskusid, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel- igaüks võib teha mida tahab, eeldusel et ta ei riku teiste samasugust vabadust
ristisõja. Päritolu Arvatakse, et katarite uskumused on alguse saanud Ida-Euroopast ning levinud lääne poole kaubateede kaudu. Neid on kutsutud ka albilasteks, mis viitab Albi linnale Prantsusmaal. Enamus teave katarite kohta pärineb nende vastastelt. Enamus katarite kirjutisi on hävinud, sest need tekitasid näiliselt ohtu kristlikele põhimõtetele. Sellepärast ei olegi väga põhjalikku infot nende uskumuse kohta, mis on väga omane ketserlike liikumiste puhul. Siiski on mõned Katarite tekstid nende vastaste poolt säilitatud. Need annavad küll lakoonilise ülevaate nende sisemisest usust, kuid siiski jätavad palju küsimusi vastuseta. ''Kahe põhimõtte raamat'' on suurim tekst, mis on säilinud. See täpsustab dualistilise teooria põhialuseid Katarite enda poolt. Õpetus Üldiselt moodustasid Katarid mittepreesterliku pooldajaskonna, kes seisid
seisustest. Nüüd polnud prof. Muusikuteks enam ainult mungad. Renesansiajastul armastati mitmesuguseid ilmalikke polüfoonilisi laule, mis olid muutunud rütmikateks. Populaarseks laululiigiks sai madrigal Madrigalid olid vaba, arenenud vormiga laulud, mis olid algul ühe- hiljem nelja- või viiehäälsed.Need kajastasid igapäevaseid sündmusi nii kurbi kui rõõmsaid. Tekkisid ka uued vaimulikud laulud näiteks vaimulikud hümnid mida laulsid ketserlike usulahkude liikmed ja protestantlik koraal, mille ülemist viisi laulis terve kogudus ja saateviise mängiti orelil. XVI saj. tekkis homofooniline muusika kus üks hääl on juhtiv ja teistel häältel pole iseseisvat tähendust. Muusika laadis kerkisid esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Uue helikeeleotsingud, mis olid renesansile iseloomulikud said soodustusi instrumentaalmuusika tekkimisest. Seoses inst. Muusika tekkega said nüüd populaarseks omaette
Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj
tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, mis oli nii poliitiline kui ka vaimne vastasseis. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud). Katoliku kirikut peeti liiga rikkaks, vaimulikke harimatuteks ja nende elulaadi liiga ilamlikuks. Ketserlike õpetuste ja liikumiste arenduseks kujunesid katoliku kiriku reformimise taotlused, millest lõpuks kujunes välja reformatsioon e. usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ning tagasipöördumine kritslike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust valitsemises, poliitikas ja majanduses. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma
jäi endiselt keeleõpetusekeskseks, hariduse ja teaduse keeleks Euroopas oli ladina keel.. Õpetus jagunes antiigi eeskujul seitsmeks vabaks kunstiks septem artes liberaales. Alumise astme triiviumi ained olid retoorika , grammatika ja dialektika, vabale mehele vajalikuks peetud ülemastme ained oli aritmeetika, geomeetria, astronoomiaja muusika. (Aava 2003: 25) Keskajal suurenes nõudlus haritud inimeste järele , kuna kirik vajas õpetlasi , kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadate eest, samuti vajati seadusetundteaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need selged olid, võis õpinguid jätkata õigus-, arsti,- või usuteaduskonnas.(Aava 2003: 25) Ülikoolides peeti loenguid ja dispuute. Loeng tähendas seda, et õppejõud luges raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi esilekerkinud probleemide üle.( Aava 2003: 25)
ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004 Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. RISTISÕDADE AEG, PÕHJUSED, EELLUGU By Oll©®TM 2004 Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270(1291). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja"
usu kinnistumisele ja õitsengu ajastu. Keskajal - vaimse ilukõne "kuldajal". (Udalõh 2010: 104) Retoorika mõju jätkus ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmärk oli ette valmistada harituid preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetuse-keskseks ning hariduse ja teaduse keeleks kogu Euroopas ladina keel. Suurenes vajadus haritud inimeste järele, kuna kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, samuti vajati seadusetundjaid. Seetõttu tekkis vajadus ülikoolide järele. Keskaegsetes ülikoolides on tähtis roll dispuutidel, kus arutati loengus kuuldut ja vaieldi loengus kerkinud probleemide üle. (Aava 2003: 25) Antiikfilosoofide mõju keskaja ülikoolidele oli väga tugev. Akadeemilise vabaduse algust ülikoolis on nähtud Platoni Akadeemias ja Aristotelese Lütseumis, intellektuaalne vabadus oli keskseks ka Sokratese elus
nime. Sageli nim dominiiklasi Jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216.a. domin peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Isel musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. Nad panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud ja nende seat võrsus, tuntuim teoloog Aquino Thomas. Ketserid-kõrgkeskajal levi sLääne-Euroopas usuvoolu,mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hunna mõistis. Need õpetused olid kiriku suhtes kriitilised , paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Üks liikumine pidas kataoliku pooldajaid saatana kätetööks, seda poodlajaid nim katariteks. Nad usukusid et maailma on loonud jumal ja saatan koos. Taevariik ja vkõik vaimne, ka inimese hing on jumala looming. Maise ilma ja kõik materiaalse, ka inimese keha lõi saatan. Katarid ei tunnistanud jumala sündimist inimesena
Tsunftikorralduse valitsemine. Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeska 14.- Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia eg 15.saj (must surm). Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide ,,Avignoni vangipõlv") ja paavstide autoriteedi langus. Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid). Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja
· Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeskaeg 14.-15.saj · Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm). · Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide ,,Avignoni vangipõlv") ja paavstide autoriteedi langus. · Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid). · Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. · Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. · Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise
institutsioone, mis oleks suutelised tegelema sisemisjoniga, sõna abil inimeste veenmise ja neile usu õpetamisega. Samuti olid vanad ordud seisuslikult piiratud (kuigi tuli ette erandeid) mungad olid aadliverd. Tekkinud oli aga linnaelu ja ka linlased vajavad võimalust usule keskenduda. Linnakodanikkonnale avasid juurdepääsu jumalasõnale kerjusmungaordud. Olid kaks suurt ordut, mis mõlemad said alguse 13. saj alguses, mis oli paljude ketserlike õpetuste kujunemise aeg. Ketserlike jutlustajate vastu astus Dominio de Guzman rajas uue ordu, mida tema nime järgi nimetatakse dominiiklaste orduks. See kinnitati paavsti poolt 1216. aastal ning selle ametlik nimi oli ametlik nimi oli Jutlustajate Vendade ordu. Kerjusordude konvendid rajati linnadesse, inimeste keskele. Tollaste kiriklike ideoloogiliste vastasseisude oluliseks teemaks oli vaesus: küsiti, kas kirikule on kohane olla rikas ja kas õiglane on aadlikest piiskoppide jõukus ja pillav elulaad, kerjusordude
sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Kui keskaegse polüfoonilise mitmehäälsuse puhul omasid kõik hääled võrdset tähtsust siis
sioonide" otsinguist. Madalmaade kunst oli algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses- kelle ellusuhtumine oli karmim ja ettevaatlikum ning elulaad tagasihoidlikum kui itaallastel. Madalmaades oli võõras tugeva isiksuse ülistamine, esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, mis aga sageli põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega. Kunstis olid usulised meeleolud seetõttu isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Üldistavalt võib öelda, et itaallased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks, madalmaalased tõid aga taevaliku olmelisse. Sageli on piltidel õpetlik, moraliseeriv tähendus. Madalmaade kunstnikele oli peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Siin jäi kunstnik kauem käsitööliste hulka, tsunfti liikmeks, kui Itaalias.
suurte rahvarohkete keskustena. Augustinus Hilise antiikaja silmapasitvaim kristlik õpetlane oli Aurelius Augustinus. Ta sai paganliku kasvatuse ja hariduse, kuid pöördus jumalikku ilmutust saades ristiusku. Sellest kirjutas ta autobiograafilises mõtiskluses ,,Pihtimused". Ta pühendas oma teadmised Kreeka ja Rooma kirjanusest ja filosoofiast, kristlike õpetlaste töödest ja Idamaade religioossetest õpetusest ristiusu õpetuse kaitsmisele paganate rünnakutele ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel moel mitmed ristiusu põhitõed. Ta arendas õpetust pärispatust, millest kujunes välja ristiusu alustalasi. Sellest lasub inimestel õlul patukooerm, mil esimene inimene Aadam paradiisiaias Jumala keelu eirates õuna sõi. Pärispatt on inimeses peituva kurjuse alge, millest tulenevad kõik inimese pahed. Tema kuulsaim teos on ,,Jumala riigist". Kui ristiusk levis, oli vaja jumalateenistusteks sobivaid avalikke hooneid.
Just selle ,,kirikliku teaduse" üheks traagiliseks produktiks kujuneski nõiajaht. Aastal 1486 ilmus kolmeosaline traktaat ,,Nõiahaamer", mis kujunes universaalseks käsiraamatuks kogu Euroopas. Nimetatud käsiraamatus tehti täpset vahet 14 eri liiki nõidumise vahel. Piirjoon rahvalike maagiliste arusaamade ja kirikliku ideoloogia vahel oli võrdlemisi udune. Kahtlematult andis keskajal olulise tõuke nõiaprotsesside levikule võitluse intensiivistamise ketserlike ja lahkusuliste liikumiste vastu. Reformatsioon valas nõiajahile õli tulle, kuna nii katoliiklased kui ka protsetandid hakkasid nõidade tagakiusamise kampaaniat kasutama relvana oma vastase vastu. Kiriku nõiajahti toetasid energiliselt teoloogid ja keskaegsete ülikoolide õppejõud. Nõiajaht algas ja levis kiiresti üle Euroopa siis, kui seda hakkas teoloogia abiga praktiseerima kirik. XVI- XVII
sajandil tekkisid uued ketserlikud liikumised. Ketserlikud liikumised said enamasti alguse Vahemere linnadest(areng kiire, kristlikest ideaalidest eemaldumine). Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine(puhas). Nad eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vaimulike lõtvu elukombeid, õndsus oli hinge vabanemine maapealsest kehast. Loobusid liha söömisest ja järeltulijate sigitaminegi oli halb. Katarite liikumine võttis eeskuju Ida usunditest. Ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima kontrollimise ja väljajuurimise vahendeid. Ketserid jäid kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks, neid peeti kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajaiks. INKVISITATSIOON Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus
alla tuua reformatsiooniga kaotatud maad. XIII sajandil oli katoliku kirik loonud ketseritega võitlemiseks erilise juurdlusorgani inkvisitsiooni. Nüüd käskis katoliku kirik inkvisitsioonil võidelda just reformatsiooni vastu. Tulemused olid katoliku kirikule positiivsed, sest mõne ajaga suudeti hävitada kõik teisitimõtlejad Itaalias. Seejärel otsustati hakata hävitama ketserlike tõekspidamisi sisaldavaid raamatuid. 1559. aastal koostati keelatud raamatute nimekiri, kuhu kuulusid peale paavsti vastu suunatud teoste ka uusimad teaduslikud uurimused. Kõik kirjatööd, mis sellesse kanti, kuulusid hävitamisele. Heaks relvaks katolikul kirikul oli ka jesuiitide ordu ehk Jeesuse ühing, mille rajas hispaania aadlik Ignatius Loyola. Ordusse valiti ainult kõige ilusamaid, kõneosavamaid ja agaramaid mehi.
´jee]. Mirabeau' hiilgav kõne Asutavas Kogus veenis saadikuid selle poolt hääletama. Kui jahmatav võis sel ajal Euroopa aristokraatiale tunduda mõte, et kõik inimesed sünnivad vabadena ja õigustelt võrdsetena ning, et igal inimesel on õigus osaleda seaduste väljatöötamisel, avaldada oma mõtteid ja arvamusi, neid kirja panna ja trükis avaldada. Kõige enam ärritas neid aga see, et selliste ketserlike mõtete autor ja levitaja oli kõrgest soost Mirabeau! Deklaratsiooni hüüdlause LIBERTÉ, ÉGALITÉ, FRATERNITÉ! (vabadus, võrsus, vendlus) levis välguna üle kogu mandri, tekitades külmajudinaid iga pealinna õukonnas. See oli ennekuulmatu! Mingi mühakas ja mats on sünnilt võrdne aadlikuga, isegi 13 Mounier [mun´jee], Jean Joseph (1758-1806) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; abt Sieyèsi tuliseim toetaja
distsiplinaarsus - kõike püütakse distsiplineerida. normeerimine - seotud inimsfääri normidega ja ettekirjutistega. Võimusuhted läbivad kogu ühiskonda,nt. riik-indiviid, vanemad-laps. 19 sajandil toimus võimu sensualiseerimine -- pehmenemine, mis oli tingitud seksuaalteadmiste levikust. Tulemused: 1. heidetakse kõrvale "repressiivne hüpotees" (et tänapäeva industriaalne ühiskond pani aluse represseerimistele sooküsimustes. Vastupidi -- ketserlike seksuaalsuse liikide plahvatuslik areng). 2. medikaliseerimine -- kui varem kuulusid seksuaalsus ja sellega kaasnevad tabud Piibli ja kiriku valdkonda, siis tänapäeval on selle rolli üle võtnud meditsiin ja psühhiaatria. Foucault arvates toimub just siin võimu ja seksuaalsuse lõikumine ja tekivad 4 priviligeeritud objekti: naise keha hüsterialiseeritakse. Naine-hüsteerik. Siin on tunda Freudi
´jee]. Mirabeau’ hiilgav kõne Asutavas Kogus veenis saadikuid selle poolt hääletama. Kui jahmatav võis sel ajal Euroopa aristokraatiale tunduda mõte, et kõik inimesed sünnivad vabadena ja õigustelt võrdsetena ning, et igal inimesel on õigus osaleda seaduste väljatöötamisel, avaldada oma mõtteid ja arvamusi, neid kirja panna ja trükis avaldada. Kõige enam ärritas neid aga see, et selliste ketserlike mõtete autor ja levitaja oli kõrgest soost Mirabeau! Deklaratsiooni hüüdlause LIBERTÉ, ÉGALITÉ, FRATERNITÉ! (vabadus, võrsus, vendlus) levis välguna üle kogu mandri, tekitades külmajudinaid iga pealinna õukonnas. See oli ennekuulmatu! Mingi mühakas ja mats on sünnilt võrdne aadlikuga, isegi 13 Mounier [mun´jee], Jean Joseph (1758-1806) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; abt Sieyèsi tuliseim toetaja
kõrvale. Teljestiku esimene rida näitab 4.maja. Selle isikliku kuulsuse taustaks on lapsepõlvest pärit usk. See ka viitab, et Jeanne'i kuulsust on kasvatanud tema kuulumine kuninglikku õukonda (uus perekond). MC keskmine rida näitab keskendumist sotsiaalsele staatusele. Transiidi tulemust näitab teljestiku alumine rida. Kõigepealt Jeanne'i arvamus võitis, aga siis laiemalt vaadates võeti ta kinni, mõisteti kohut ja põletati ketserlike sõnade eest. See on 6.maja, Marsi ja 3.maja ebameeldiv tähendus. Inglased võtsid Jeanne'i kinni 1430. aasta mai alguses, kui transiidis Jupiter moodustas kvadraadi tema sünni-Päikesega. Järgmise aasta jaanuaris anti ta üle kirikule, et tema üle mõistetaks kohut kui ketseri üle. Tema kohtumõistmist ja hukkamist 30. mail 1431 sümboliseerivad transiidis Saturni konjuktsioonid tema Veenusega ja siis veel tema
sellise ettevõtte jaoks kõige madalama mõeldava ühiskonnakihiga. Valdemar II konkurentsis bremenlaste väikese ringiga kaotas. Kogu selle asja juures 12. saj ja 13. saj alguses mängisid olulist rolli tsitertslased (Berthold, Dioderich, Bernhard von Lippe?), samal ajal tegelikult katolikus kirikus polnud inimesi, kelle töö oleks misjonitegevus olnud. See probleem kerkis eriti tugevalt esile ketserlike jutustajate puhul 13. saj algus?. See, mida tsitertslased Liivimaal tegid, et nad läksid kloostrist paganate keskele misjonitegevust tegema oli ränk eksimus tsitertslaste ordu järgi. Tegemist on lubamatu distsipliini rikkumisega. Alles kerjusordude loomine andis katolikule kirikule inimesed, kelle tööks oli misjonitöö tegemine. Dominiiklased ja frantsisklased on juba 30. aastatel Liivimaal tegevad - tõrjuvad misjonitöö puhul tsitertslased kõrvale. See periood 13
Jutud satanistide poole röövitud ristimata lapsukeste mustal missal kasutamise kohta polnud ainult efektiivne propaganda, vaid need garanteerisid kirikule ka püsiva tulu ristimistasude näol. Kuulnud sellistest satanistlikest röövimistest, ei hoiduks ükski kristlasest ema oma lapse korralikust ristimisest, vaid kiirustaks sellega. Inimese järgmine iseloomujoon ilmneb arvatavasti selles, et nilbete mõtetega kunstnik või kirjanik võis rakendada oma rõvedusearmastust ketserlike tegude kirjeldamisel. Tsensor, kes vaatab pornograafiat, et teada, mille eest teisi hoiatada, on keskaegsete satanistlike tegude üleskirjutaja (ja muidugi ka nende kaasaegsete ajakirjanikest koopiate) tänapäevane variant. Kuuldavasti on kõige täiuslikum pornograafia kogu Vatikanis! Traditsioonilise musta missa ajal Kuradi tagapoole suudlemist peetakse tihti selle tänapäeva mõiste eelkäijaks, mis kirjeldab teisele egole meeldimise suhet, omandamaks talt materiaalseid väärtusi
annaabi.ee 
