EMÜ Sotsiaalinstituut Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine 1. kursus PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Triin Teesalu Koostaja: Annika Kartsepp Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST.....................................4 1.1. Põltsamaa linna ajalugu..........
Kallaste keskkonnaseisundi analüüs Koostaj a: Kristofer Seppel Juhendaja: Merrit Shanskiy Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.......................................................................4 Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses....................................................6 Looduskaitse........................................................................................................... 7 Kalapüük................................................................................................................. 8 Turism..................................................................................................................... 8 Kokkuvõte............................
Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu. Tallinnas on KSH koostamise nõue
Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Liis Järvamägi Biotehnilised süsteemid, I Võhmuta 2013 Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Sissejuhatus Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 19391950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida. Joonis Võhmuta küla aerofoto Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I kursus Suure-Jaani valla keskkonnaseisundi analüüs Referaat Koostaja: Tanel Säde Tartu 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Suure-Jaani valla keskkonnaseisundit. Suure-Jaani vallas elab 01.01.2015 seisuga kokku 5402 inimest. Suure-Jaani vald asub valdavalt Viljandi maakonna põhjaosas. Vallas on üks alevik, üks vallasisene linn ning 46 küla. Suure-Jaani valla vapp
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT.........................................................................
TOILA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Koostaja: Ranno Vaarikmäe Tartu 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 2 2.Ülevaade piirkonna hetkeseisundist....................................................................3 3.Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses.................................................4 4.Maa, maakasutus................................................................................................ 6 4.1.Maastik............................................................................................................. 6 4.2.Mullastik........................................................................................................... 6 5.Looduskaitse.............
Keskkonnaseisundi hindamine Koostaja: Aivi-Õnne Annimäe Sissejuhatus Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat. Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla kesk...
PÕLVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS ANALYSIS OF THE ENVIRONMENTAL STATE OF PÕLVA PARISH 2015 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.................................................................................................4 1.1. Põlva vald..................................................................................................................................4 1.2. Ettevõtted...................................................................................................................................4 1.3. Haridussüsteem..........................................................................................................................4 1.4. Elamufond..............................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...................
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab ü...
1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine
Eesmärk on lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubutsemine ja korraldada rahvusvaheline järelevalve. 8.ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kokkulepe. Eesmärk on kaitsta maailma ja eriti troopiliste vihmametsade liigirikkust. 9.ÜRO kliimamuutuste kokkulepe. Eesmärk pidurdada kasvuhoonegaaside tootmist ja metsade hävitamist. Mõisted: Keskkonnaseire tegeleb keskkonnaseisundi pideva jälgimisega. Keskkonnaseisundi hinnang annab ülevaate seire vaatlustulemustest ja käsitleb hetkeolukorda vaatluse momendil. Keskkonnaseisundi prognoos on püüe ette ennustada keskkonna olukorda tulevikus lähtudes seire tulemustest. Ökoloogiline ekspertiis on spetsialistide uurimistöö põhjal antav hinnang kavandavate muutuste mõjust keskkonnale. Vabatahtlike keskkonnakaitsjate organisatsioonid maailmas ja mujal: 1. Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN)
Metsandus Metsade jaotus Kasutuse eesmärgilt võib metsad jaotada kolmeks, sõltuvalt sellest, mis on neis metsades lubatud teha. · Tulundusmetsad on metsaalad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid. Neid on ligi 80 % meie metsadest. · Hoiumetsad on määratud loodusobjektide kaitsmiseks. Seal on majandustegevus keelatud. Hoiumetsad moodustavad 12% metsadest. · Kaitsemetsad on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad, mis paiknevad kaitsealade sihtkaitsevööndis, veekogude randadel ja kallastel, allikate ääres, joogiveehaaretel, erosioonija tuuleohtlikel aladel, looaladel, muinsuskaitse objektidel. Selliseid metsi on ligi 8 %. Metsade kasutamine Metsast saadakse puitu, mida kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks ja mitmesuguste puitesemete valmistamiseks, kütteks, samuti tselluloosi ja paberi tootmiseks. Metsas korjatakse seeni ja marju ning kütitakse ulukeid.
menetlemine looduskaitse, keskkonnakaitse ja kalakaitse valdkondades KESKKONNAAMETI ÜLESANDED – keskkonnalubade ja litsentside andmine; kaitstavate loodusobjektide valitsemine; kalavarude kaitse korraldamine; projektidele seisukohtade andmine; õhu, pinnase, vee radioaktiivsusseirete korraldamine KESKKONNAAGENTUURI ÜLESANDED – keskkonnaseire korraldamine; ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine; hinnangute andmine keskkonnaseisundi kohta keskkonnajärelevalve riigiasutused: o Maa-amet – maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamine o Päästeamet – kemikaaliseaduse nõuete täitmine; tuleohutusjärelevalve; keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalve o Tarbijakaitseamet – pakendiseaduse järelevalve; kemikaalide märgistusnõuete kontroll; orgaaniliste ühendite märgistuse kontroll
sektoritevahelist lähenemist. Viimasel kolmel direktiivil on oluline osa mere eluressursside juhtimise integreeritud lähenemises, millele EL on pühendunud integreeritud merenduspoliitikas. (Euroopa komisjon) Merestrateegia raamdirektiiv Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis keskendutakse ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile. Selles direktiivis pööratakse tähelepanu Läänemere, Kirde- Atlandi, Vahemere ja Musta mere hea keskkonnaseisundi taastamisele või säilitamisele. Igalt nimetatud piirkondadega piirnevalt riigilt nõutakse koostööd naaberriikidega, kellega nad piirkondlikku merd jagavad. Liidu liikmesriigid peavad hindama vete hetkeseisundit ja määrama kindlaks hea keskkonnaseisundi määratlemiseks kasutatavad tunnused. Vete hetkeseisundi ja heakeskkonnaseisundi määratlemiseks vajaminevad meetmed valivad liikmesriigid ise. Liikmesriigid peaksid merestrateegiale lähenema tulemusest lähtuvalt,
· metsaseadus · maapõueseadus · jäätmeseadus 4 2. Keskkonnaministeerium Keskkonnaprobleemide lahendamisega riiklikul tasandil tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse eesmärk on: · koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. · usaldusväärse keskkonnateabe edastamine nii Eesti otsustajatele kui kodu- ja välismaisele avalikkusele ning organisatsioonidele. 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) teostab uuringuid ja keemilisi analüüse keskkonnaseisundi hindamiseks ning ettevõtetele ja elanikkonnale analüüse joogivee, toiduainete, kütuse jm. kvaliteedi kontrolliks. 2.2. Keskkonnainspektsioon
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire on 1 ha. Maastikukaitseala Keskkonnaseire Keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine Saasteainete kauglevi jälgimine Rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja
Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Puidu tootmine mln m3 Mõisted metsatüüp - Metsi liigitatakse kasvukoha, loodusolude, kliima, pinnamoe, mulla ja puistu omaduste alusel (lehtmets, okasmets) metsamajandus - Metsanduse haru, mis hõlmab metsa kasvatamist, kaitset, valvet, majandamist. Tänan tähelepanu eest
Saadud tulemuste alusel valitakse sobivam tegevusvariant, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik keskkonna kahjustusi. (2) Looduskaitse vajab · Ennetavaid meetmeid: alternatiivsete energiaallikate kasutamine, keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate arendamine, säästva arengu kavad; · Igapäevast hästikorraldatud jäätmemajandust: prügi vedu, ladustamine ja utiliseerimine, heitvete puhastamine, · Keskkonnaseisundi kontrolli: teave pinnase, vee ja õhu olukorrast; vajadusel kiirete abinõude kasutusele võtmine, süüdlaste ja kahjude väljaselgitamine, · Kaitseabinõusid: loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) ja inimese elukeskkonna säilimiseks vajalike piirangute kehtestamine. Kaitseabinõud loodusobjektide säilimiseks on olnud klassikalise looduskaitse tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks alates tema tekkest 19. sajandi II poolel.
Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, millest peamiseks on majandusliku tulu saamine. Tulundusmetsades on lubatud kõik raievõtted. Seejuures ei tohi
metsade kaitseks. Noored Rohelised on osalenud juba ka olulistel välisüritustel Global Greens kongressil Brasiilias ja Coaliton Clean Baltic konverentsil Soome Karjalas. Noored Rohelised on ka suurendanud enda organisatsiooni juhatuse liikmete arvu kolmelt viiele. Lisaks valiti ka kaheliikmeline revisjonitoimkond. Noorte Roheliste just peab oluliseks, et just valitsuse tasandil jõutaks kokkuleppeteni, mis pidurdaks keskkonnaseisundi halvenemise ning keskenduks loodust, inimeste heaolu ning elujõulist majandust säilitavate lahenduste väljatöötamisele. Organisatsioon on oma ühenduse nägu rohelised. Nad mõistavad et inimtegevus on avaldanud looduskeskkonnale tagasipöördumatut kahju. Noored Rohelised on aktiivsed, koostööaldid ja valmis tulemuste nimel pingutama. Noored Rohelised on Eesti Noorteühenduste Liidu täisliige.
Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA. Suurtootjad on veel Venemaa, Brasiilia ja Hiina. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. 64.Metsamajanduse ja puidutööstusega kaasnevadkeskkonnaprobleemid: Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Lugematud loomaliigid kaotavad kodusid. Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast.
võimalus, kuna see annab inimesele võimaluse võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil saada juurdepääsu avalikule teabele, mis teda huvitab. See tähendab, et meil on näiteks võimalus olla informeeritud sellest, mis ohud eksisteerivad meie elule, tervisele ja varale; meil on võimalus tutvuda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruannetega; saada andmed riigieelarve tulude laekumise kohta, andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta jne (§ 28). Väga oluline on see, et avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine ei pea ohustama keegi teise eraelu, kuna teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus (§ 28, lõik 3). Teisest küljest, võib väita, et avaliku teabe seadus ohustab ühiskonda. Kõigile on tuntud fakt, et 21. sajandi iga võimu peamine ressurss on informatsiooniline ressurss.
rajamiseks Tallinnas. Probleem Kasvava autostumise ja vaeglinnastumisega kaasnev süvenev linnakeskkonna kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevad mõjud inimeste tervisele ning elukvaliteedile. Projekti eesmärgid: - Uurida inimeste teadlikkust ja häiritust transpordiga seotud keskkonnaprobleemide osas (õhusaaste, tolm, müra, vibratsioon, haljasalade pindala vähenemine) - Uurida Tallinna elanike informeeritust keskkonnaseisundi ja selle võimalike mõjude (hingamisteede haiguste sagenemise) kohta. - Uurida Tallinna elanike teadlikkust, valmisolekut ja ootusi transpordiga seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks; - Uurida elanike hinnanguid keskkonnale, samastumist keskkonnaga ja elukvaliteeti. - Monitooringusüsteemi väljatöötamine Tallinna transpordikasutamise arengutrendide jälgimiseks. Sellega seoses planeeritakse kordusküsitlusi iga viie
Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009. Load, planeeringud, KMH osalemine, seire korraldus, uuringud, tegevuskavad võõrliikide kaitseks, kahju heastamise korraldamine, metsateatised, jahipidamisõiguse dokumendid, kalavarude kaitse. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis. Maa-amet, Maksu- ja Tolliameti, Terviseamet, Päästeamet, Politsei ja piirivalveamet, Põllumajandusamet, Tarbijakaitseamet, Tehnilise Järelvalve amet, Veeteede Amet, Veterinaar ja Toiduamet. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis
!!!!! Kavandatav tegevus: Keskkonnamõju hindamine (KMH) Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Projekt Poliitika, tegevuskava, programm, planeering Eesmärk: Leida kavandatava tegevuse jaoks sobivaim variant, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut Keskkonnamõju keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju keskkonnamõju on oluline kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tõnis Põder ,,KKJS" raamat. Keskkonnamõju:
sellega seotud objekte ja nähtusi ning huvipakkuva objekti kohta andmeid saada mõõdetud andmeid töödeldes. Ilmasatelliidid Ilmasatelliidid jälgivad troposfääri kosmosest ning annavad palju informatsiooni pilvkatte, lainete kõrguse ja õhuvoolude kohta. Arvukad ilmasatelliidid hoiavad maakeral kogu aeg silma peal. Nad annavad meile üha rohkem usaldusväärseid ilmaprognoose ja päästavad sellega tuhandeid inimelusid, mistõttu on need keskkonnaseisundi jälgimisel muutunud asendamatuks. Satelliitide abil on võimalik jälgida, kuidas ülemaailmne ilmasüsteem tund-tunnilt muutub. Ilmasatelliit Informatsioon, mida on võimalik saada kaugseire vahendeid kasutades Kaugseire võimaldab ohtlikest ja ligipääsmatutest kohtadest andmeid koguda. Satelliitide, kosmoselaevade, poide, laevade ja helikopterite abil kogutakse andmeid ja tehakse pilte, mille abil saab analüüsida ja
täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Keskkonnapagulased on inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või alaliselt lahkuma keskkonnaseisundi loodus või inimtekkelise halvenemise tõttu või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. 2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) Pagulus Eestis Alates 1997
Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda kaitsealuste alade ja üksikobjektide andmetega (va. kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2]. Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi. Näiteks on registrisse koondatud andmestik veel omavahel seostamata nii ajas kui ka ruumis, mistõttu ei saa neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Selline olukord võib põhjustada andmestiku erinevat või väära tõlgendamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka arengukavade ja planeeringute koostamisel. Keskkonnaregistri andmete paremaks haldamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks on kavas moodustada ühtne kartograafilisel alusel põhinev andmebaas (hetkel toimub veel registriandmete uuendamine ja täiendamine). Seiretulemustest parema ruumilise ettekujutuse saamiseks kantakse
käsitlemisest. Keskkonnasõbralikud tooted. Üha enam kasutame tootmisprotsessis edumeelseid tehnoloogiaid selleks,et kaitsta keskkonda. Keskkonnapoliitika ja selle kontroll Meie keskkonnapoliitika süsteem garanteerib keskkonnaalaste põhimõtete efektiivse järgimise ning kinnipidamise nende põhimõtete õiguslikest ja administratiivsetest sätetest.. EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus ehk EKUK teostab uuringuid ja keemilisi analüüse keskkonnaseisundi hindamiseks ning ettevõtetele ja elanikkonnale analüüse joogivee, toiduainete, kütuse jm. kvaliteedi kontrolliks.Uuringute tulemusi kasutatakse elutingimuste parandamisel, keskkonnale ohutute tehnoloogiate väljatöötamisel ning riikliku keskkonnastrateegia arendamisel. Uuringute tulemused on kasutatavad ka avariidest põhjustatud keskkonnareostuse ulatuse määramisel ja saasteallikate tuvastamisel. EKUK on akrediteeritud keskkonnakaitsealaste keemiliste analüüside valdkonnas.
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Soode kaitse põhitingimuseks on väljakujunenud veereziimi säilitamine. Miks peab soid kaitsma - sood on puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaana, elupaigad paljudele taime- ja loomaliikidele. Eestis on looduskaitse all 15 % soodest. Tähtsamad kaitstavad sood on: Endla Looduskaitseala, Nigula Looduskaitseala, Alam-Pedja Looduskaitseala ja Soomaa Rahvuspark. (http://toots.jogevamv.ee/planeering98/mpc-1-4.htm) Seire Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire sai Eestis seadusliku aluse ja riikliku rahastamise 1993. aastal, misjärel on programmi järjepidevalt nüüdisajastatud, viimastel aastatel seoses Euroopa Liidu keskkonnaalaste direktiivide rakendamisega Eestis. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1.) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine 2
peamine puhkevõimaluste pakkuja, eriti tänu grillimis platsidele ja vaatetornidele, mis on riigi metsadesse loodud. Ökoloogilise aspektina on mets tõepoolest meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Meie metsad on liigilise mitmekesisuse hoidja. Näiteks Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii maalikunstis, muusiks, kirjanduses ja ka fotograafias. Juba meie rahvus puu harilik tamm on Eesti metsades levinud ja paisatab alatasa silma teiste seast. Ka jahil käimine ehk küttimine on
Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas. Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise metsa raiumine: Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Metsandus on oluline riigi keskkonnaseisundi näitaja. Vastavalt meie metsaseadustele peab stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks riigile kuuluva metsa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti maismaa pindalast. Mets on taastuv loodusvara, kuid seda ainult teatud tingimustel. Metsi ohustavad peamiselt põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. 4 Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe
Fifth level saastumise astet. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Monitooring ehk seire on püsikontroll. Monitooring annab põhiinfo Millegi seisundi (muutuste) bioloogilistest kahjustajatest pidev jälgimine mingi ja keskkonna tingimustest. ajavahemiku jooksul. Seisneb: Nt keskkonnaseisundi 1. Kahjurite seire uurimine (vee-, õhuseire). (püünistega ja rutiine kontroll); 2. Keskkonna seire. Globe'i programm GLOBE ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, Click to edit Master text styles Second level millest võtavad osa Third level kooliõpilased 112 riigist,
• päästeamet • tarbijakaitse amet • Tehnilise Järelvalve amet • Tervise amet • veeteede amet • Veterinaar- ja toiduamet Keskkonnaagentuur (KAUR)-Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd . ... on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine. Valitsusvälised organisatsioonid: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts ELS TA Looduskaitse komisjon Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering TÜLKR Roheline liikumine Säästva Eesti instituut SEI Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing 6) Milline objekt ei sobi loetellu ? 7) lünktekst 8) 5 mõistet surve indikaator- kogused mida paisatakse õhku v vette
teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natuura 2000 alasid KMH PÕHIMÕISTED: Keskkonnamõju hindamist korraldab arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba; Välisõhu saasteluba; Jäätmeluba; Ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba inimtegevus – ehitamine, kavandatav tegevus, tegevuse lõpetamine: Infrastruktuur,
millel otsused baseeruvad. Tulu-kulu analüüs algab algseisu (algsed majandus- ja keskkonnatingimused) kindlaksmääramisest ja kirjeldamisest, mis on võrdlusbaasiks analüüsitavatele muutustele; järgneb poliitikaalternatiivi põhjustatud kõigi tulude ja kulude kui algseisuga võrreldes toimuvate muutuste hindamine ja võrdlemine. TULUDE HINDAMINE hõlmab majanduslikku hinnangut poliitika muutmise tulemusel toimuvale keskkonnaseisundi paranemisele; selle majanduslik väärtus on võrdne rahasummaga, mida inimesed peavad võrdseks keskkonnaseisundi paranemisest saadava kasuga (võrdub nende maksevalmidusega): tulud võrduvad nõudluskõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni) KOGUKULUD on võrdsed piirkulu kõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni); kulusid tuleb hinnata alternatiivkulude alusel (kui napp ressurss kasutatakse mingiks otstarbeks, siis selle valiku alternatiivkulu on võrdne parima
huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Ülesandeks on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis. Seltsi püüe on viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning ühiskonna toimimise ja igaühe käitumisharjumuste kohandamine selle arusaamaga. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Eesmärgid: 1. loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; 2. keskkonnaseisundi taastamine; 3. taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine; 4. taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud; 5. keskkonnaseisundi jälgimine; 6. saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine; 7. keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; 8. keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; 9
huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Ülesandeks on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis. Seltsi püüe on viia ühiskonnani arusaam loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning ühiskonna toimimise ja igaühe käitumisharjumuste kohandamine selle arusaamaga. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Eesmärgid: 1. loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; 2. keskkonnaseisundi taastamine; 3. taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine; 4. taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud; 5. keskkonnaseisundi jälgimine; 6. saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine; 7. keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; 8. keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; 9
kiirgusohutusepoliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamisesning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 Keskkonnaagentuur Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine Valitsusvälised organisatsioonid: Loodusuurijate Selts (LUS) Eestimaa Looduse Fond Eesti Looduskaitse Selts Keskkonnainvesteeringute Keskus finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid PLANEERIMINE Planeering maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus. Planeerimise põhimõtted: elukeskkonna parandamine, avalikkuse kaasamine, huvi tasakaalustamine, teabe piisavuse põhimõte Planeeringute liigid !!!!!!! - Üleriigiline planeering (asustuse arengu suundumuste määratlemine, muu taristu) Eesti 2010, Eesti 2030+ - visioon, asustus, transport, energeetika,
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse maht...
arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. · Keskkonnaauditeerimine eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. · Keskkonnaseire Eesmärk Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks. · Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. · Ökomärgiste eesmärk
tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja. Metsanduses saab tööd hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. 3) ökoloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid (näiteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
