Mets- kui eestlaste tähtis loodusvara (0)

Mets- kui eestlaste tähtis loodusvara
Metsa ja temast saadavaid hüvesid peame enesestmõistetavaks. Näiteks siis, kui seenel käime või õhtul kodus kaminat või ahju kütame. Paraku ei mõista ühiskond metsasektori tähendust ja toimimist piisavalt. Samas väärtustavad eestlased metsa nii puhkekohana kui ka sealt saadavat puitu. Kuid kas üldsus on endale teadvustanud, kui tähtis ja kasulik mets meile tegelikult on ning mida me saaks selle abil oma riigis ära teha? Järgnevalt annangi ülevaate metsa erinevatest funkisoonidest ja tähtsusest.
Mets kui selline ei tohiks olla eestlaste jaoks kõigest puhkekoht ega ka küte, tänu millele talvel majad soojad on. Metsal on tegelikult mitmeid erinevaid funkisoone näiteks majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline ja samas ka kultuuriline. Majanduslikult on mets suur tuluallikas. Puidusektorit võib pidada üheks Eesti tähtsamaiks majandusharuks , kuna juba tööstuse käigest annab mets ühe neljandiku. Riigikogu poolt heakskiidetud metsanduse arengukavas aastani 2010 on märgitud, et sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis tööhõive kindlustaja, eriti maa piirkondades. Paljudes maakohtades on metsandus peamine kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu . Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarvetuludest. Maaelanikele on odav ja suhteliselt kergelt kättesaadav küttepuit oluline energiaallikas . Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seega sõltub riigi rahakott nii mõneski mõttes meie oskusest seda loodusvara ära kasutada. Veel on mets keskmise eestlase jaoks peamine puhkevõimaluste pakkuja , eriti tänu grillimis platsidele ja vaatetornidele, mis on riigi metsadesse loodud.
Ökoloogilise aspektina on mets tõepoolest meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Meie metsad on liigilise mitmekesisuse hoidja. Näiteks Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine , meil leidub taimekooslusi , mille liigirikkus on üks maailma suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim.
Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii maalikunstis, muusiks, kirjanduses ja ka fotograafias. Juba meie rahvus puu harilik tamm on Eesti metsades levinud ja paisatab alatasa silma teiste seast. Ka jahil käimine ehk küttimine on kuulunud meie esivanemate meelistegevuste hulka. Tänapäeval ongi Eesti jahimeestele omane ka jahisaagi jätkumiseks metsa eest hoolitsemina ja loomadele toidu viimine .
Ühesõnaga mets on olnud, on ja jääb eestlaste jaoks väha tähtsaks loodusvaraks . Kas siis rahvas tunnustab seda või mitte, ilma metsata ei saaks meie ühiskond ega riik küll hakkama. Õnneks on röövraied meie riigis juba kui ajalugu, mis aga võib alati tuhast tõusta. Samas prognoositakse, et Eesti metsasus jõuab lähema 10–15 aastaga 60%-ni. Seega ei jäägi muud kui osata seda suurimat loodusvara kasulikult, keskkonnasäästlikult ja tulevikule mõeldes ära kasutada. Olgu see siis puitmööbli tegemisel, puhkekohtade rajamisel või hoopiski arendades Eesti puidu transporti välisriikidesse ja see läbi anda ravale tööd.
Maiko Ilves