EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Katrin Kiviselg Mets kui elukeskkond Tallinn 2012 Metsa mõiste Mis on mets? "Vastuse võtmelauseks sobib tuntud rahvaütlus ,,Puude taga on mets". Ütlust tuleks mõista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku metsakoosluse, kuid mõjutab ka ümbrust endast väljaspool."1 "Mets ja metsamaa kannavad endas kultuurilist ja identideediväärtust. Eesti on metsariik ja on ennast idendifitseerinud metsa kaudu. Kuulume Euroopa viie kõige rikkama metsariigi hulka. Üle poole maismaast on metsa all ja oleme harjunud, et Eesti maastik on metsamaastik. Selline on meie kodumaa ning ka linnastunud eestlasele on
....................................................... Kasutatud kirjandus....................................................... 1. Metsavarud Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk pole metsandusest tulu teenida. Eesti on u 30%- lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest
Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem
Kõik kommentaarid