Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne
· Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada.
· 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. · · 18 Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA
lõuna-ameerikas, aafrikas ja kagu-aasias. Aastane juurdekasv on suur, kuni 50m3/ha aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Pindala väheneb üle raietõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas - metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul palju muutunud. Uuringud näitavad et 95% lääne- ja kesk-euroopast oli algselt kaetud metsaga. Keskaja lõpuks oli metsa all vaid 20% territooriumist, praegu veelgi vähem. Kaasaegne metsamajandus Metsatööstusklastrid - hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega majandusharud ja äriteenused. Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga, kasvav rahvastik vajab põllumaad ja kütust, riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.
peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasvatusfarmide tekkest tingitud metsade langetamise peamiseks põhjuseks on poliitika, mis võimaldab lihtsat maade ostu ja toetab suurfarme. 1970. aastatel subsideeris Brasiilia põllumajanduslaene ja loomaliha eksporti
Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja- Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud valdavalt looduskeskkonda säilitav tähtsus küttepuud 5. Ekvatoriaalsed vihmametsad LõunaAmeerikas, Aafrikas ja KaguAasias aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha aastas koosnevad enamasti väheväärtuslikest puuliikidest pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. sajandil kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne.
Kõik kommentaarid