Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pagulus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju Miks?
  • Kes tegelevad pagulastega?

Pagulus
Ühiskonnaõpetus
Janeli  Adermann
Kui palju?
Miks?
ÜRO hinnangul oli 2010. aastal 
Pagulane  põgeneb isikliku 
maailmas 43,7 miljonit põgenikku, kes 
tagakiusamise ja rõhumise eest. 
olid sunnitud välise surve mõjul oma 
kodudest  lahkuma. See on suurim arv 
Sageli on põgenemise ajendiks 
viimase 15­ne aasta jooksul. 
sõda, nälg ja vaesus. 
Aastal 2000 oli maailmas arvestatavalt 
Pagulaseks  loetakse ka isikut, kes 
näiteks 22 miljonit pagulast.
on sunnitud oma  kodumaalt  
lahkuma, sest teda kiusatakse taga 
    
kas tema rassi,  usutunnistuse
ühiskondliku positsiooni, rahvuse või 
poliitiliste seisukohtade tõttu. 
Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi 
konventsioonissätestatud tingimustele ja kellele on Politsei­ ja Piirivalveamet andnud 
seetõttu  pagulase  staatuse.
Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et 
saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei­ ja 
Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni.
Täiendav kaitse. Vastavalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele 
on täiendava kaitse saaja „välismaalane, kes ei kvalifi tseeru pagulaseks ja kelle 
suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust 
arvata, et tema Eestist tagasi­ või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis 
kaasa tuua tõsise ohu [...]”

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, 
täiendava kaitse­ või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti  elamisluba .
Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal 
vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. 
Immigrante ja  pagulasi  eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning 
nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus.
Keskkonnapagulased on inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või  alaliselt  
lahkuma keskkonnaseisundi loodus­ või inimtekkelise halvenemise tõttu 
või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu.
2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit
Põgenike arv suureneb pidevalt kli mamuutuste tõttu:  loodusvarad  
vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad.
       * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste režiimis ei 
ole ning seda ei kasuta ka ÜRO  Pagulaste  Ülemkomissari Amet ( UNHCR )

Pagulus Eestis
Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 
1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 
varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011).
Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus 
     Idu­Virumaal, Illukal
Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk 
      pagulasstaatuse 45­le inimesele.
Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri  Lanka  (7), Valgevene (3), 
Türkmenistan (2), Alžeeria (2), Tadžikistan (1), Uganga (1),  Sudaan  (1), Iraak 
(1),  Somaalia  (1), Nigeeria (1), Türgi (1), kodakondsuseta (1).
Menetlusskeem
agulaste lähteriigid
P

agulaste sihtriigid
P

Kes tegelevad pagulastega?
Illuka  vastuvõtukeskus

Document Outline

  • Slide 1
  • Kui palju?
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Pagulus Eestis
  • Menetlusskeem
  • Pagulaste lähteriigid
  • Kes tegelevad pagulastega?
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Pagulus #1 Pagulus #2 Pagulus #3 Pagulus #4 Pagulus #5 Pagulus #6 Pagulus #7 Pagulus #8 Pagulus #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vari Õppematerjali autor
PowerPoint alusmaterjal pagulus teemal.

Sarnased õppematerjalid

Kaastekst-pagulaste siht-ja lähteriigid
6
docx

Kaastekst: pagulaste siht-ja lähteriigid

Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattum

Ühiskond
Õigus taotleda asüüli
22
docx

Õigus taotleda asüüli

Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada.  ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõ

Ühiskond
Inimõigused
188
ppt

Inimõigused

Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo

Inimõigused
Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes
46
odt

Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes

Kärdla Ühisgümnaasium Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes Uurimistöö Jonathan Simson 11.b Juhendaja Mari Jesmin Kärdla 2016 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev..........................................................................................4 1.1 Ajalugu....................................................................................................................4 1.2 Mõisted...................................................................................................................5 1.3 Hetkeolukord...........................................................................................................7 2. Hiiumaa elani

Ühiskond
Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid
4
pdf

Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid

2) Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. 3) Edendada soolist võrdsust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi. 4) Vähendada laste suremust. 5) Parandada emade tervislikku olukorda. 6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7) Tagada loodussäästlikum keskkond. 8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“ 3. teema Pagulus. Iseseisev töö 1. Mis on pagulus? Kes on pagulane? Otsi internetist Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist. Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid

Ühiskonnaõpetus
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik  Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa  Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette  Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus

Sotsioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun