Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!?
Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7.79 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Miks on EMASi kasutuselevõtt organisatsioonile kasulik Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse lühendit Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Keskkonda negatiivse mõjutamise eest makstud tasu Säästva arengu põhimõte Säästva arengu põhimõte on Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine
organisatsiooni. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks: · kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele; · mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele.
Vaegmoone (rohutirts) Täismoone (liblikas) Muna vastne valmik muna vastne nukk valmik Elusorganismid • Paljunemine Oluline liigi säilimise seisukohast • Mittesuguline paljunemine: – Vajalik üks vanem; nt. taime osadega + säilivad vanemate tunnused (nt heade omadustega maasikasordid) - Edasi päranduvad ka vead Elusorganismid • Suguline paljunemine – Vaja kahte vanemat – Organismid erinevate omadustega + kohanevad keskkonnamuutustega paremini +tekib uusi ja häid omadusi - Võivad tekkida uued vead - vaja kahte vanemat Elusorganismid • Ainevahetus – Toitumine • Organismi ehitamiseks • Energia saamiseks – Hingamine • Energia saamine – Eritamine • Jääkainetest vabanemine Elusorganismid • Elusorganismid jaotatakse sarnasuse alusel rühmadesse e. taksonitesse • Teadus, mis sellega tegeleb on süstemaatika ja teadlased süstemaatikud
Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni. Tööstusmelanism loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna Kultuuliigistik liigid, kelle olelusvõime ja levikuala on inimene tahtlikult või tahtmata laiendanud Bioindikatsioon- keskkonnasesundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Veepuhastus Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi Reovesi heitvee osa, mille füüsikalised või keemilised omadused muutnud ja mis vajab puhastamist Reoained orgaanilised, toitained, heljum
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eestist saanud ühtse Euroopa Liidu osa, kus kehtib ka liidu ühine agraarpoliitika. Eesti põllumajanduse taset hindavad asjatundjad valdavalt heaks, seda võrreldakse tehnoloogiliselt Soomega ning on nimetatud ka Baltimaade efektiivseimaks. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames püütakse muuta ka Eesti põllumajandust keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, võideldakse kliima- ja keskkonnamuutustega. Üha laiemalt levivad nii IT-tehnoloogiad kui ka mahepõllumajandus. Statistikaameti hinnangu järgi kasvab põllumajanduse majandusharu toodangu maht 2015. aastal ligi 7,8 protsenti 874 miljoni euroni. 2015 aastal on põhieesmärkideks tõsta järgmiste valdkondade osatähtsust riigi põllumajanduses: - tõuaretus ning loomse toodangu kasv; - põllumajanduse kasvupinna suurenemine tänu taimekaitselahenduste leidmisele; - küttimispiirangud;
või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist Binaarne nomenklatuur – kahesõnaline nimetamisviis (Motacilla alba – linavästrik) Analoogne elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane ülesanne (tiibade ehitus) Homoloogilised elundid – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus) Looduslik valik – genotüüpide diferentseeritud paljunemine
Tehnoloogilised tehnoloogia tase 3) Nimeta kaks organisatsiooni keskkonda iseloomustavat tegurit ja iseloomusta neid. Keerukuse määr palju on sarnaseid/erinevaid mõjureid (mida keerukam seda rohkem võimalusi ja ka probleeme) Muutlikkuse määr keskkonnamõjurite muutmumise/püsimise määr. 4) Mis iseloomustab vähese määramatusega keskkonda ning too välja selle pluss ja miinus. Vähe uusi võistlejaid ja tehnoloogilisi läbimurdeid. 5) Nimeta kaks keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiat. Kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele Mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele TEEMA: Eestvedamise teooriad ja tehnikad 1) Nimeta kolm tegurit Vroomi ootuste teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel. · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov 2) Mida tähendavad Handy teooria järgi numbrid valemis: 0,5 : 2 : 3
ning otsustada. Inimesel on kolm põhivajadust: 1) Hooldusvajadus, kui inimesed ei suuda ennast ise aidata 2) Vajadus tervisealase teabe järele, mis ei pruugi olla hetkel vajalik, kuid saab seda hiljem kasutada 3) Vajadus hoolduse järele, mis püüab vältida haigusi. Kingi teoorias keskkond on inimeste suhtlemise taust. See hõlmab: ● sisekeskkonda: muundab energiat selleks, et inimesel võimaldada kohaneda pidevate väliste keskkonnamuutustega. ● väliskeskkond: see hõlmab ametlikke ja mitteametlike organisatsioone, kus õde on osa patsiendi keskkonnast. Imogene Kingi teooria kirjeldab tervist, mis hõlmab inimese dünaamilisi elukogemusi. See eeldab sise- ja väliskeskkonnas pidevat kohanemist stressiteguritega, kasutades samal ajal oma ressursse optimaalselt. Seda selleks, et saavutada igapäevase elu maksimaalne potentsiaal. Teooria kirjedab õendustegevust vaimse ja füüsilise tegevusega seotud käitumiste jada.
Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Kontroll Kontrollimine aitab organisatsioonil: o Kohaneda keskkonnamuutustega o Vältida vigade kuhjumist o Vähendada omahinda o Säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest Kontrolli standardid o Ajalooline standard võrdlusaluseks on varem saadud standard siin ja praegu ja siin ja varem o Võrdlev standard tulemusi võrreldakse teise organisatsiooni tulemustega siin ja praegu ja mujal ja praegu o Tehniline standard tulemust võrreldakse teaduslikult väljatöötatud standardiga
püstitatud eesmärke, tegevuskavu või otsuseid muutma, viima need praeguste või tulevaste vajadustega kooskõlla. Kontrollimise objekt on inimese tegevus, mingi tegevusvaldkond, asjaajamine, toodete omadused, teenuste tase või midagi muud. Keskpunktiks on inimene. § Kontrollimine on kavandamise vastaspool, st kontroll peab kaasa aitama, et see mis oli kavandatud, tõepoolest ka toimub. § Kontrollimine aitab organisatsioonil kohaneda keskkonnamuutustega, vältida vigade kuhjumist, vähendada omahinda, säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest. 20. Mis on tsentraliseeritud juhtimine, mis detsentraliseeritud juhtimine? Eksisteerib üks ühistu, ainult sealt toimu juhtimine. Liikmete teenindamiseks on ühistul kohalike harukortereid, filiaale ja allüksusi. Detsentraliseerise ste on seda kõrgem, mida iseseisvamad ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi
Populatsiooni seisund Fennek kui liik ei ole ohustatud, kuid tema arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Paiguti on fennek ulatusliku küttimise tõttu ohustatud ning on paljudes endise areaali osades muutunud üsna haruldaseks või koguni välja surnud. 11 Populatsiooni tervislik seisund Tavaliselt jääb fennek päeval oma laialt hargnenud maa-alusesse urgu, kuid ka seal vajab ta kaitset kuumuse eest. Fennek kohaneb halvasti keskkonnamuutustega. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste loomadega Oht langeda suuremate kiskjate, näiteks kõrbeilvese saagiks. Ökoloogilised globaalprobleemid Kõrbestumine Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast
Makrokeskkonna komponendid: · Rahvusvahelised komponendid · Majanduslikud komponendid · Sotsiaal-kultuurilised komponendid · Poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid · Tehnoloogilised komponendid: tehnoloogia tase. Mikrokeskkonna moodustavad: · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 6 Kaks põhilist strateegiat keskkonnamuutustega toime tulekuks on: · Kohandada organisastioon keskkonna muutustega (prognoosimine, planeerimine, struktuuri paindlikuks muutmine, strateegiliste liitlaste otsimine, laiaulatuslik koostöö.) · Mõjutada keskkonda nii, et see sobiks organisatsioonile paremini (poliitiline tegevus, lobbytöö, avalikud suhted) Tegevusharu analüüs Tegevusharu firmade rühm, mis pakub üksteist asendavaid tooteid ja teenuseid. Juhi
muutlikkusega keskkond eeldab paindliku ja detsentraliseeritud organisatsiooni. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks: kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele; mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele.
miinus. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks: · kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele; · mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele. TEEMA: Juhtimise teooriad 1) Kuidas mõjutasid Elton Mayo eksperimendid valgustuse, konveiertöölistega ning intervjuudega? · Eksperimendid valgustusega. Ühes tsehhis võrreldi erineva valgustuse juures saadud töötulemusi. Esialgu valgustuse paranedes tootlikkus kasvas
sõltutakse ühest või kahest tarnijast. (Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks: 1. kohandada organisatsiooni vastavalt keskkkonna muutustele; mõjutada keskkonda nii, et see vastaks veel paremini organisatsiooni vajadustele) 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki. PEST analüüsi selgitus: PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja
d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud) e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline barjäär (meri, mäestik, kõrb vms) g) tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. h) olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest (teistest organismidest või eluta loodusest) 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused eitust kasutamata! 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE 17.2. Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused – VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3
kui alluv on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet Delegeerida ei saa, kui: Juht ei oska oma tööd planeerida Juht kardab, et alluvad on mingis küsimuses temast paremad Juht kardab, et alluvad ei saa hakkama Alluv kardab vastutust, ei taha otsustada Alluv arvab, et lisavastutust ei kompenseerita Kontroll Kontrollimise eesmärgid Kohaneda keskkonnamuutustega Vältida vigade kuhjumist Säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest Vähendada omahinda Kontrolli standard Ajalooline- võrdlusaluseks on varem saadud standard siin praegu ja siin varem Võrdlev- tulemusi võrreldakse teise organisatsiooni tulemustega siin praegu ja mujal praegu Tehniline- võrreldakse tulemust teaduslikult väljatöötatud standardiga milline tulemus on võimalik ja palju me sellele vastame Kontrolli liigid:
ise tegema Kõrvalekaldumise eest vastutamise printsiip: · Kõikidest tegelikest ja oodatavatest plaanidest kõrvalekaldumistest tuleb viivitamatult ette kanda. Kontrollimine · Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja, kas alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele. · Kontrollimine aitab organisatsioonil: 1. kohaneda keskkonnamuutustega 2. vältida vigade kuhjumist 3. säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest 4. vähendada omahinda Kontrolli põhieesmärk on nõrkade kohtade ja vigade väljaselgitamine, nende õigeaegse parandamise tagamine ning vigade kordumiste vältimine tulevikus. Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollsüsteemi osadeks ning võimaldavad kontrolli läbi viia. Kontrollimise vajadus: 1. Muutuste kiirus 2
Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi. 5) Nimeta kaks keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiat. · kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele; · mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele. TEEMA: Juhtimise teooriad 1) Kuidas mõjutasid Elton Mayo eksperimendid valgustuse, konveiertöölistega ning intervjuudega? Eksperimentide esialgseks eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimentides osales ligi 20 000 inimest. · Eksperimendid valgustusega
Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfäär d) kohastumus - bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. e) bioloogiline isolatsioon -ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus kõige suurem bioloogiline isolaator g) tööstusmelanism - loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused. 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE 17.2.Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3.Liike eraladavad ristumisbarjäärid ÕIGE 17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE 17.5
Ressursside jagajana teeb juht strateegilisi otsuseid ja ühendab organisatsiooni liikmete pingutused eesmärkide saavutamiseks. · Arusaamatuste lahendaja roll Arusaamatuste lahendajatena ja probleemide kõrvaldajatena lahendavad juhid probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele. Ebatavalised olukorrad võivad olla seotud organisatsioonisiseste arusaamatustega, samuti klientide maksujõuetusega, lepingute rikkujatega ja järskude keskkonnamuutustega. · Läbirääkija roll Läbirääkija rollis sõlmib juht lepinguid, püüab organisatsioonile saavutada paremaid tingimusi, peab kõnelusi valitsusorganite ja ametiühingutega, klientide ja hankijatega. 7. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. Jagatud väärtused- mis on mudeli südameks olev keskne element. Elemendid McKinsey mudelis jagunevad ,,pehmeteks" ja ,,kõvadeks" elementideks. Kõvad elemendid Strateegia Struktuur
muutlikkusega keskkond eeldab paindliku ja detsentraliseeritud organisatsiooni. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks: kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele; mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele. 3) Mis iseloomustab vähese määramatusega keskkonda ning too välja selle pluss ja miinus. Vähese määramatusega keskkond on muutumatu keskkond, kus on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda.
2) kasv 3) küpsus 4) langus R. Mlesi ja C. Snow äritasandi strateegiad: 1) Kullakaevaja - teeb uuendusi, on kasvule orienteeritud, otsib uusi turge ja kasvuvõimalusi, julgeb riskida. 2) Kaitsja - kaitseb plemasolevad turuosa, säilitab stabiilse kasvu, teenindab olemasolevaid kliente. 3) Analüüsija - säilitab olemasolevad turud ja tarbijad, tagades nende vajaduse rahuldamise mõõduka uuenduslikke abil. 4) Reageerija - ei oma selget strateegiad, triivib keskkonnamuutustega kaasa. 9 - JEK - juhtimine eesmärgi kaudu. Otsuste liigid: - Programmeeritud - tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. - Mitteprogrammeeritud - tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil otsustel on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Otsuse läbikukkumist mõjutavad põhjused: - risk - ebamääratus - mitmemõttelisus (kõrge)
Juhi roll on olla uuenduse õhutaja, täiustada org'i. Org'i ette kerkinud probleemide lahendamisel püüab leida uusi ja paremaid lahendusi. Arusaamatuste lahendaja: Reageerib arusaamatustele, tegutseb kriisiolukorras kiriesti ja adekvaatselt. Lahendab probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele. Ebatavalised olukorrad võivad olla seotud org'i siseste arusaamatustega ja nt lepingute rikkujatega ja järskude keskkonnamuutustega. Ressursside jagaja: Otsustab, kuidas kasutatakse vaimseid ja materiaalseid ressursse. Ressursside üle otsustamine väljandub nt eelarve koostamisena. Läbirääkija: Sõlmib lepinguid, püüab org'ile saada paremaid tingimusi, peab kõnelusi valitsusorganite ja ametiühingutega, partnerite, klientide ja hankijatega. Läbirääkija rollis võib ta ühendada kõiki eelpool loetletud rolle. Organisatsiooni kommunikatsioon on org'i strateegilise juhtimise funktsioon, mille kaudu
Ühiskond kui tervik ja tema alamad jaotused on institutsioonilised sfäärid (majandus, poliitiline süsteem). Iga ühiskondliku sfääri põhiülesanne iga funktsioon tuleb täita, kui kogu grupp tahab säilida ühest generatsioonis teise. Avalik funktsioon- viitab ,,avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele". Varjatud funktsioon- ,,ootamatud ja ettekavatsemata tagajärjed". Disfunktsionaalne käitumine- mõned käitumismustrid, mis võivad tegelikult vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. Nt. Sõda funktsionaalne ühiskonna jaoks, sest vähendab välist ohtu. Samas on ta äärmiselt disfunktsionaalne sõduritele ja tsiviilisikutele. Funktsionaalsust hinnates tuleb küsida, kas see käitumine või struktuur aitab või takistab süsteemi kui terviku arengut ja kas indiviidide ja sotsiaalsete gruppide eesmärgid saavutatakse. 4. Keel ja taju, Sapiri-Worfi hüpotees (3839).
kui rivi. Staabi ametikohtade ja allüksuste kasv on tingitud eeskätt tööjaotuse süvenemisest ja sellest tulenevast eripärastumisest. 26. Kontrolli olemus Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jmt. see on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontrollimine aitab organisatsioonil kohaneda keskkonnamuutustega, vältida vigade kuhjumist, säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest, vähendada omahinda. 27. Kontrolli liigid Kontrolli liike võib välja tuua mitmeid: nii valdkondade järgi kui tasandite järgi. Valdkondade järgi kattuvad enamikes organisatsioonides nelja põhiressursiga, mida firma kasutab: Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja kvaliteedikontrollis.
infosalvestus sisaldab võimalikke lahendusi sellele vajadusele. See on kognitiivne protsess ning info kasutus ja relevantsus on situatsioonilised. Kuigi infoprofessionaalid ja raamatukogud täidavad ka teisi ülesandeid on informatsiooni probleem keskseim ning defineerib elukutse valdkonda. LIS hariduse praeguseks trendiks on laiendada turgu teistele informatsiooni funktsioonidele ja organisatsioonidele ja vähendada raamatukogusisest tööd (eriti rahva- ja ülikoolirmtk-des) Keskkonnamuutustega kaasnevad: · Pidevalt kasvav vajadus infojuhtimiseks kõikides organiosatsioonides · Rmtk-d on vaid üks osa infotööstusest ning paljudele ühiskonnasegmentidele ei ole nad kõige tähtsamaks osaks · Rmtk.hoidjad muutuvad infotöötajateks. LIS haridusprogrammid tegutsevad tormilises keskkonnas, kus nad konkureerivad teiste elukutsetega ja haridusprogrammidega. Ökoloogiline teooria kirjeldab muutusi elanikkonnas, mille on põhjustanud evolutsioon ja loomulik valik
Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi; kambrium- liivakivi, sinisavi). Väga aktiivne ehitustegevus algas 100 aastat tagasi ja alates 50ndatest aastatest on muutunud massiliseks. Sõltuvalt meie suhtumisest meid ümbritsevasse keskkonda, on edaspidi Maal toimuvad muutused meie endi teha. Ühe või teise liigi(eluvormi) väljasuremist läbi ajaloo seostatakse keskkonnamuutustega erinevate geoloogiliste ajastute jooksul. Paralleele võib tõmmata praeguse elukeskkonna muutuse kiiruse ja minevikus aset leidnud väljasuremise vahel. Enamikes elamiskohtades on tehtud vigu intensiivse keskkonna muutmisega, seda aga ei saa muuta vastupidiseks ilma globaalsete püüdlustega. 3. Kuidas on seotud looduslikud ehitusmaterjalid ehitustegevusega? Ükskõik millise ehitisega meil ka tegu pole kasutatakse ikka suurt hulka erinevaid looduslikke materjale
43. Vabatahtlik ja juhendlik kooskõlastamine. a. 44. Kooskõlastamiseks rakendatavad võtted. Kontrollimine 45. Kontrolli olemus, eesmärgid, tähtsus. a. Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja, kas alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele b. Kontrollimine aitab organisatsioonil: Kohaneda keskkonnamuutustega Vältida vigade kuhjumist Säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest Vähendada omahinda c. Kontrolli põhieesmärgiks on näkade kohtade ja vigade väljaselgitamine, nende õigeaegse parandamise tagamine ning vigade kordumiste vältimine tulevikus 13 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16
14. Strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad on kahesugused : kohanemisstrteegiad ja konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad. (M.Porter) kohanemisstrateegiad: kaitsjad- säilitab turu mõõduka arendamise, kaitseb olemasolevat turuosa ja säilitab olemasolevaid kliente; kullakaevajad- teeb uuendusi, on kasvule orienteeritud, otsib uusi turge, julgeb riskida; analüüsija- vaatab, hindab; reageerija- ei oma selget strateegiat, triivib keskkonnamuutustega kaasa. Konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad: 1)tegevusalade analüüs- osa tegevusi on tulutoovamad kui teised kuid ainult õige strateegia korral, seda mõjutavad: sisenemisbärjäär turule- tootemargi tuntus, majanduslik mastaabisääst, apitalivajadus; turul olijate vastupüüdlus- firmade omavaheline rivaalitsemine; asendustoodete oht- asenduskaubad teistest tootevaldkondadest, määrab hindade
Kontrollimine on juhi tegevus, mille abil selgitatakse tehtava vastavus kavandatule ning hoitakse org eesmärkide saavutamiseks tõhusalt talitlevas olukorras. Tulemuste kindlaksmääramine ja muudatuste sisseviimise põhjendamine. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jmt. See on protsess, mille käigus tagatakse orgi eesmärkide saavutamine. Kontrolimise eesmärgid: kohaneda keskkonnamuutustega; säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest; vältida vigade kuhjumist; vähendada omahinda. Kontrolli omamine on orgile vajalik: mikro- ja makrokeskkonna muutustega kohanemiseks; vigade kuhjumise vältimiseks; keeruka orgi juhtimiseks; omahinna minimeerimiseks. 42. Kontrolli liigid Kontrolli liigid valdkondade järgi: füüsiliste vahendite kontroll (seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja kvaliteedikontrollis); inimressursside kontroll
· Demökoloogia - uurib populatsioonide ja KK vahelisi seoseid · Keskkonnaökoloogia ökoloogia noorim haru, mis uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele territoriaalsele jaotumisele; on tihedalt seotud keskkonnakaitsega · Antropoökoloogia kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhteist, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele, looduskeskkonna mõju inimesele, inimese kohanemist keskkonnamuutustega. · Reaktsiooniökoloogia puhkealade ökoloogia · Maastikuökoloogia, käitumise ökoloogia, etnoökoloogia (uurib etnose kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi) jne. Kui subjektiks on taim fütoloogia; loom zooökoloogia; muld pedoökoloogia jne. Ökoloogia peamised ülesanded 1. elu seaduspärasuste uurimine ja tundmaõppimine 2
(samblikud jms) Tuntuim rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil ja õhu saastamuse hindamisel. Bioinvasioon - ökosüsteeme vms kahjustavad liigid. Invasiivsed liigid. Võõrliikidel on negatiivnemõju, nt karuputk Sisenevad kohalikku toiduahelasse Võivad olla toksilised Hübridiseeruvad lähedaste liikidega ja nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastust. Väljasuremine toimub kui liigid ei suuda kohastuda/kohaneda keskkonnamuutustega, ega suuda saada piisavalt kiiresti ja piisava arvu järglasi, et liiki säilitada. Keskkonnareostus Liikide hävitamine Võõrliikide sissetoomine Kliima muutumine Geneetiline saastumine GMO Peamiselt on seotud nüüd siiski inimtegevusega Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara, tema kaitsmine on oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt. Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi
10.10 Millised võiksid olla Tushman ja Nadleri (1978) käsitluse piirnangud. Palun leia vähemalt 3 nõrkust nende teoreetilises käsitluses.' Erinevad struktuurid (bürokraatia, funktsionaalsus, divisjonid, maatriksid) panevad erinevad piirangud info töötlemisvajadusele või võimsusele. 11. Kontrollimine ja juhtimiseetika 11.1 Mis on kontrollimise eesmärk? Alase järgi kontrollimise eesmärgid: kohaneda keskkonnamuutustega, vältida vigade kuhjumist(kui vigu koguneb palju, võivad tagajärjed rängad olla), vähendada omahinda, säilitada ülevaade keerukatest struktuuridest (kui organisatsiooni struktuur on keeruline, on ka kontrollsüsteem keerukas, et kõigest ülevaadet omada). Üksvärava järgi on kontrollimisel kaks eesmärki: tulemuste kindlakstegemine (kas ühtivad püstitatud eesmärkidega ?) ja muudatuste vajaduse põhjendamine (uus teave võib sundida tegevuskavu ja otsuseid muutma)
Mõned lihtsad nipid Rakendage võimu läbi inimeste, mitte inimeste üle. Näidake üles usaldust, sest see tekitab usaldust. Motiveerige, ärge manipuleerige. Andke oma töötajatele piisavalt liikumisruumi. Suhelge, ärge vaielge.. TEEMA 9: Kontrolllimine ·Kontrollimine on tegevus, mille abil selgitatakse vastavus kavandatule või kindlaksmääratule. ·Kontrollimine aitab organisatsioonil: 1.Kohaneda keskkonnamuutustega 2.Vältida vigade kuhjumist 3.Säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest 4.Vähendada omahinda Kontrollimise eesmärk Kontrollil 2 põhieesmärki: -tulemuste kindlaksmääramine -muudatuste vajaduste põhjendamine · Nõrkade kohtade ja vigade väljaselgitamine, nende õigeaegse parandamise tagamine ning vigade kordumiste vältimine tulevikus. · Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollsüsteemi osadeks ning võimaldavad
Merton (1910-2003) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku teooria rafineerimine. Keskastme teooriad - funktsionaalanalüüsi rakendused piiratud valimi suhtes. Jälgis sotsiaalse struktuuri etteaimatav mõju inimkäitumisele. Reeglid, mis peavad kehtima süsteemile, peavad kehtima ka selle üksikute osade suhtes. Vahe avalike ja varjatud funktsioonide vahel. Düsfunktsionaalne käitumine - mõned käitumismustrid võivad vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. 1.15. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua strukturaal- funktsionalistliku paradigma kohta? Põhihuvi on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Üsnagi optimistlik positsioon. Ühe mudeliga selgitus ei võimalda saada informatsiooni konkreetsest sotsiaalsest probleemist, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. See
Täius kirjeldatava puistu rinnaspindala või tüvepuidu maju (pinnaühikul) ja samasuguse kasvukohaga ning vanusega normaalpuistu (täius 1,0) samade näitajate suhe. Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Tööstusmelanism loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega: tööstuse ja linnade õhusaaste mõjul suureneb tumeda värvusega isendite hulk populatsioonis normaalsete heledate vormide arvel. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule.
Keskkonnaökoloogia ökoloogia noorim haru, mis uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele; on tihedalt seotud keskkonnakaitsega. Endla Reintam, 2008/2009 8 Antropoökoloogia kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhteist, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele, looduskeskkonna mõju inimesele, inimese kohanemist keskkonnamuutustega jm. Rekreatsiooniökoloogia puhkealade ökoloogia. Maastikuökoloogia, käitumise ökoloogia, etnoökoloogia (uurib etnose kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi) jne. Kui subjektiks on taim fütoökoloogia; loom zooökoloogia; muld pedoökoloogia jne. Ökoloogia on seotud eelkõige erinevate bioloogiaharudega, nagu füsioloogia, geneetika ja biofüüsikaga, aga ka teiste loodusteadustega, nagu füüsika, matemaatika, geoloogia ja geograafiaga.
kooskõlla. 56 Joonis 43. Plaanimis-kontrollimisahel (Üksvärav, 2004) Kontrollimise objekt on inimese tegevus, mingi tegevusvaldkond, asjaajamine, toodete omadused, teenuste tase või midagi muud. Keskpunktiks on inimene. Kontrollimine on kavandamise vastaspool, s.t kontrollimine peab kaasa aitama, et see mis oli kavandatud, tõepoolest ka toimub. Kontrollimine aitab organisatsioonil kohaneda keskkonnamuutustega, vältida vigade kuhjumist, vähendada omahinda, säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest (Alas, 2004). Kontroll on organisatsioonile vajalik (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004): mikro- ja makrokeskkonna muutustega kohanemiseks; vigade kuhjumise vältimiseks - tavaliselt ei kahjusta väikesed vead organisatsiooni oluliselt ja seetõttu ei pöörata neile suurt tähelepanu, kuid kui neid koguneb palju, võivad tagajärjed olla rängad;
muutus. Tingliku hindamise meetodis uuritakse otseste küsitluste või intervjuudega keskkonnamuutuste mõju heaolule, näit selgitades seda, kuipalju oleksid inimesed nõus ise kulutama keskkonna kvaliteedi parandamiseks või seda, kuipalju nad tahaksid kompensatsiooni, et nad oleksid nõus keskkonna halvenemisega. Tingliku hindamise meetodit ongi rakendatud väga erinevates hindamissituatsioonides biodiversiteedist kuni keskkonnamuutustega kaasnevate terviseriskideni. Meetodi juured on Ameerika Ühendriikides, kus Ciriacy-Wantrup soovitas seda juba 1947.a. Esimene empiiriline rakendamine oli seotud metsad puhkekasutuse hindamisega. Alates 1980ndatest on meetodit palju arendatud ja see on USAs saavutanud nii õigusliku kui administratiivse positsiooni. Euroopas on meetodit kasutatud Suurbritannias ja Põhjamaades. Soomes on näiteks igaüheõiguse väärtust hinnatud Nautura 2000 alade hindamisel 1998.a (Pouta ja Rekola, 2000).
(transmissiivne) plasmiid, mis tagab sugupiili moodustumise. Konjugatsioon on bakterite seas väga laialt levinud, sest (konjugatsiooni tähtsus): 1. Konjugatsiooni abil on võimalik sarnaste genoomidega bakteritel läbi viia homoloogilist rekombinatsiooni, mis meenutab eukarüootide sugulist paljunemist. Konjugatsiooni nimetatakse sageli mikroorganismide suguliseks paljunemiseks. 2. Konjugatsiooni abil on bakteritel võimalik toime tulla keskkonnamuutustega ning suurendada kohasust. Konjugatsiooniga levivad antibiootikumide resistentsusgeenid, metabolismiradade geenid ja teised mobiilsed geneetilised elemendid. 3. Konjugatsioon on oluline ka nn sotsiaalsete fenotüüpide arengus ja tekkes, nagu biofilmi moodustumine ning hulgatunnetuses. 12.1. Konjugatsiooni etapid Konjugatsiooni protsess jagatakse kahte etappi: 1. rakk-rakk interaktsiooni loomine ehk MPF (mating-pair formation) 1
Töötajate oskused, töövõime ja nende motiveeritus mõjutavad oluliselt ettevõtte võimalusi olla efektiivne. 3.6.4. Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas Mida ebamäärasem on keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla edukas, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks: - kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele; - mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele. Organisatsiooni keskkonnaga kohandamise strateegiate hulka kuuluvad: - info juhtimine. Info juhtimise korral luuakse infosüsteem ja kogutakse keskkonna kohta infot. Infot saab hankida nende müügiesindajate ja kauba sisseostjate kaudu, kes viibivad organisatsioonist palju
annaabi.ee 
