· Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2. · Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga päev internetis 30 min ajalehte lugedes tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega · Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda. · Ainuüksi USAs tarvitatakse erinevate puidutoodete tootmiseks 200 miljonit tonni puitu aastas. USA paberitootjad kulutavad aastas umbes miljard puud. · Paberpakend võeti kasutusele 1810.a. · Pappkarbid võeti kasutusele 1890.a. · 1910.a võeti kasutusele vahatatud kartong · Tualettpaber leiutati 1857 aastal.
mõjudest. Siiski rõhuvad rohelised rohkem sellele, et iga hinna eest jääks loodus puutumatuks. Rohelised tahaksidki teostada enda vaateid propageerivat keskkonnapoliitikat, seejuures jääksid unarusse teised inimestele vajalikud arengusuunad, kas või tehnoloogias. Rohelised arvavad, et oleks vaja rõhutada autoritaarsust, kuna ressursid saavad peagi osta ja nende kasutamist oleks vaja piirata. See-eest keskkonnakaitsjad otsivad võimalusi, et vähendada ja vältida inimese elukeskkonna saastamist ning kaitsevad loodusobjekte. Nende töö on enamasti ennetav, otsitakse alternatiivseid võimalusi, tehakse selgitustööd. Keskonnakaitsjad korraldavad looduse ja inimese vahelisi suhteid. Rohelised propageerivad vanu teada olevaid viise, kuidas loodust säästa ning otseloomulikult järgivad neid viise ise. Keskkonnakaitsjad ei keela looduslike ressursside kasutamist, vaid püüavad kasutamist reguleerida. 4
väljaspool jäätmekäitluse kohta on keskkonnainspektsiooni andmeil kuni 1200 eurot. 24.September: Keskkonnaamet avab Otepää looduskeskuses eripärase püsinäituse. 26. septembril avab Keskkonnaamet Otepää looduskeskuses Otepää kõrgustikku ja loodusparki tutvustava püsinäituse. Näituse eesmärgiks on äratada külastajates huvi Otepää kõrgustiku ja looduspargi vastu. 25.September: Utah' keskkonnakaitsjad kardavad Eesti Energia põlevkivikaevandamisest katastroofi Vaatamata Eesti Energia tütarfirma Enefiti esindajate väidetele paranenud töömeetodite kohta, kardavad USA Utah' osariigi keskkonnakaitsjad katastroofi, kui Eesti riiklik firma oma tehnoloogia sealsesse maakonda toob. 26. September: ÜRO: loomakasvatus mõjutab kliimat enam kui ükski teine tööstusharu Loomakasvatus toodab 14,5 protsenti kõigist inimtegevuse
Rahvastiku kasv Probleem: Rahvastiku kasv on üks suuremaid keskkonnaprobleeme, mis seab planeet Maad ohtu. Inimesed reostavad keskkonda, toituvad, raiskavad ressursse ja sekkume ökosüsteemide toimimisse. Oma esimese miljardini jõudis rahvastik alles 19.sajandi algul ning tänaseks on maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna. Tuleks panna ka suuremaid määre laste sünnile, liigsele tarbimisele ja reostamisele. Õnneks tänapäeval see Eestit ei puuduta aga muu maailm, eriti Aasia manner peaks sellele tõsisemalt mõtlema. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne
6. Mis on organisatsiooni eesmärgid? Organisatsiooni peamine üldeesmärk on Maa bioloogiline mitmekesisuse säilitamine. 7. Kes on liikmed (üldiselt)? Kui palju on liikmeid? Mis tingimustel liikmeks võetakse? Organisatsioonil on üle 5 miljoni toetaja üle maailma. Liikmeks saab astuda igaüks, kellel on huvi looduse vastu või selle kaitseks. 8. Eesti/eestlaste osalus selles organisatsioonis? Eestis otseselt Maailma Looduse Fondi haru pole, kuid paljud Eesti keskkonnakaitsjad ja rohelise liikumise aktivistid teevad Maailma Looduse Fondiga koostööd. Samas on Eestis sarnane organisatsioon Eestimaa Looduse Fond (ELF), mis töötab sarnastel eesmärkidel, kaitsmaks või säilitamaks Eesti loodust. 9. Nimeta organisatsiooni olulisemaid tegevusi/saavutusi/mõju (vähemalt 3). 20. aastapäeva puhul toetas Maailma Looduse Fond viie mandri kaitsealasid, mis hõlmasid 1% Maa pinnast ja aitasid kaasa mitme liigi püsimise. // 21
Suur põldude rajamine rikub ökosüsteemi Põllumaade rajamisega kaasnevad asulate ja teede rajamine kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ka kasvuhooneefekt VARIMETSANDUS Puidu ja metsaga seotud õigusrikkumised võib koondada samataoliste terminite alla, nagu ebaseaduslik metsandus, metsanduslik kuritegevus või varimetsandus Eestis ametlikel andmetel raiutud ebaseaduslikult metsa vaid mõni protsent kogu raiutavast metsast. Samal ajal arvavad keskkonnakaitsjad, et ebaseadusliku puidu osakaal on kuni 50% MIKS ON HALB ? Ebaseaduslikud raied lühikese ajaga nullida metsameeste ja looduskaitsjate aastatepikkuse töö Raiutud puit taastub metsas saja aastaga, ent hävinenud metsa ökosüsteemid võivad taastuda aastasadu või üldse mitte kunagi. Kui pole võimalust puidu päritolu ja legaalsust kontrollida, ei saa ka metsakasutust jälgida, suunata ja korraldada
organisatsioonidest ning asutustest. Keskkonna kaitsmine on nüüdisajal tuntud ja tunnustatud tegevus. Keskkonna kaitsmine (konservatsionism) on ühtaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamisel arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. Nüüdisaegsed keskkonnakaitsjad pole ühiskonna sotsiaalmajandusliku progressi vastased. Keskkonnakaitsjad kujunevad koos looduslike ressursside intensiivsema kasutamisega ning nad püüavad seda kasutamist mitte keelata, vaid reguleerida seadusandlike ja majanduslike meetoditega riigi, majanduse ja elanike huvides. Selleks, et tõhustada keskkonnakaitset on loodud mitmeid organisatsioone ja asutusi, mis tegelevad keskkonnakaitse tõhustamise ja inimeste teadlikkuse suurendamisega. 3
1. korduva süüdimõistmise välistamine 2. apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus Huvide realiseerimise kanalid: Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l., Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised. Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit) b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda
madalamal merepinnast. Sellest väljununa voolab Jordan edasi lõunasse. Viimane osa ei ole nii järsk kui eelmised ja sellel lõigul Jordan lookleb tugevalt. Ta suubub deltat moodustades Surnumerre, mis on 408 m merepinnast madalamal. Probleemid: Aastal 1964 rakendas Iisrael tööle tammi, mis kasutab Kinnereti järve vett. Samal aastal rajas Jordaania kanali, mis eraldab vett Jordani suurimast lisajõest Al-Yarmkist. Keskkonnakaitsjad süüdistavad Iisraeli, Jordaaniat ja Süüriat Jordani ökosüsteemi kahjustamises. Tänapäeval tarvitatakse 7090% Jordani veest inimese heaks ja veevool on võrreldes kunagisega tunduvalt vähenenud. Selle tulemusena kuivab Surnumeri kokku, selle lõunaots on juba kuivendatud ja muudetud soolatasandikeks. Samuti on Jordan oma alamjooksul väga saastunud. Surnumeri Surnumeri on soolajärv Lähis-Idas. Järve pindala on 600 km², maht 128 km³ ja suurim sügavus 316 m
madalalaubaliseks orjaks vormimine hakkab juba lapseeas. Meil on haridussüsteem, mis mõtlemise ja loovuse arendamise asemel näib nõudvat kasutute teadmiste kohustuslikku omandamist. On pseudoprobleemide ja mõttetute päevapoliitiliste skandaalikestega tegelev meedia, on sotsiaalteadlased, kes peamiselt tegelevad omaenda töö vajalikkuse põhjendamisega, on kultuuritegelased, analüütikud, keskkonnakaitsjad jpt, aga tõsiselt võetavaid arvamusliidreid meil peaaegu ei ole. Ühiskonna säravaimad tipud saavad paraku olla vaid selle ühiskonna nägu, mille kohal nad kõrguvad, ning kui me ühiskonnana koos peeglisse vaataksime, näeksime seal idiooti. Tuhanded noored on viimased nädalad veetnud elementaarseid ortograafiareegleid korrates ning rullivad praegusel hetkel potil istudes lahti paberilehekesi, millele on kirjutatud valimik ,,kohustuslike" tsitaatide ja aforismidega
................................................... ........................................................................................................................................... ........................................................................................................................................... 13. Ajakirjanduse väitel on inimesi, kes protestivad geneetiliselt muundatud taimede (GM-taimed) kasvatamise vastu Eestis, kompromissina nõuavad keskkonnakaitsjad sellistele põldudele kuni 3 km laiust turvatsoone. Miks luuakse geneetiliselt muundatud taimi? Selgitage GM-taimede pooldajate ja vastaste seisukohti. (mõlemale 2) 5p ........................................................................................................................................... ...................................................................................
kliimasoojenemine ning metsa mahavõtmine. Need toovad kaasa sealsete liikide hävingu. Uurijate sõnul võib 2100. aastaks võrreldes praegusega troopilise vihmametsade taimedest ja loomadest alles olla 18 45 protsenti. See tähendab seda, et enamik liike kas kohaneb, läheb ära või sureb välja. Kõige ohustatum on Amazonase piirkond, sellele järgnevad Aafrika ja Indoneesia vihmametsad. Vihmametsade päästmiseks on keskkonnakaitsjad teinud meeletuid kampaaniaid, aga metsaraie kestab edasi, sest see pakub vaestele riikidele sissetulekut. Raiutakse igal juhul kas siis ausalt või ebaseaduslikult. Metsaraie kiirendab ka kliimasoojenemist, sest metsad on olulised CO2 sidujad. Vihmametsad toodavad olulise osa Maa õhust, tänu sellele hüütakse neid "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimine muudaks Maa albeedot, konvektsiooni ja sademete hulka oluliselt.
ehk kestlikkus ehk mahemajandus on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 8) Igaühe kohustused keskkonnaõiguses: Kaitsta elu ja tagada tulevastele põlvedele inimväärne elukeskkond. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. 9) Keskkonnaväärtused: (Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks) -otsene aineline ehk kasutusväärtus: seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtussüsteem peab õigeks
loodusressursside ja meie endi elukeskkonna saastamise ja kuritarvitamise arvel. Viidi läbi mitmeid teaduslike uuringuid, saamaks aimu keskkonnas toimuvatest protsessidest ja hakati prognoosima, milline võiks olukord olla kümne või kahekümne aasta pärast. Tulemused osutusid küllaltki kurjakuulutavateks ja üks osa inimkonnast hakkas tasapisi aru saama, et niimoodi tööstuslik ja majanduslik tõus enam jätkuda ei saa. Pead hakkasid tõstma keskkonnakaitsjad ja loodusteadlased, kelle tööde ja tõestuste tulemusena sai alguse konflikt tööstuse ja keskkonnakaitse vahel. Eriti aktuaalne oli probleem eelmise sajandi 1960-90 aastateni. Nendel aegadel reageeris tööstus väga valuliselt keskkonnakaitsjate nõudmistele. Õigusaktidega reguleeriti reostuskontrolli ja ohtlike jäätmete käitlemist. Praegusel ajal me näeme aga, et keskkonnasõbralik majandamine ja eluviis stimuleerib uuendusi.
Keskkonnamõjud õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades
kaupa, ilma kodust lahkumata. Aga alati ei ole arvuti ka ainult hea, sellega kaasnevad tervise ja keskkonnaprobleemid. Tarbijad vahetavad oma arvuteid välja järjest kiiremini kuna hinnad on võrreldes varasemaga kukkunud. Tootjad omalt poolt ei tee midagi, et hõlbustada jäätmete käitlemist, kuigi tootmine on suurenenud ja sellega ka jäätmete hulk. Saastamist põhjustavad ka tootmiseks vajaminevate materjalide kaevandamine ja tootmises kasutatavad toksilised ühendid. Keskkonnakaitsjad on kritiseerinud sellist käitlemispraktikat ja nõudnud uusi lahendusi, aga abi pole sellest eriti olnud. Paljud terviseprobleemid seoses arvutiga on tingitud valest istumisasendist või näiteks pausi mitte tegemisest. On öeldud, et arvuti taga töötavad inimesed peaksid iga tunni jooksul 10 minutit puhkama, aga enamus seda ei tee. Inimesed kas ei ole sellest teadlikud või puudub töö juures selleks lihtsalt võimalus nii tihti pausi teha. On väga
samuti hoida keskkonnast eraldatuna, kuni nende toksilisus väheneb või kaob. Keskonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendest tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka
tööstusehitisi ja veefiltreerimisjaamu. Surnumere-äärsete hotellitubade arvu tahetakse kasvatada praeguselt neljalt tuhandelt rohkem kui 55 tuhandeni. Ehitatud tammid, veehoidlad ja torujuhtmed on Surnumere kuivamisele kõvasti kaasa aidanud. Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Kõige hullemaks peavad keskkonnakaitsjad asjaolu, et täiesti korralikku ja igakülgset raportit Surnumere seisukorra kohta ei ole kirjutatudki. Seega võib Surnumere ja selle ümbruse seisund juba praegu olla arvatust palju hullem (Kundla 2013). Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Surnumerest on leitud 1650 auku ja mõnede aukude sügavus ulatud mitmekümne meetrini. Auke põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See
paisjärved, avarduvad puhke-, turismi- ja kalastamisvõimalused, suureneb tööhõive maapiirkondades; · üldiselt tagasihoidlik kahjulik toime keskkonnale (vastupidiselt suurtele HEJ-le). Hüdroenergia miinused Kuigi esmapilgul võib tunduda, et väikehüdroenergeetikast (kuid Eestis saamegi rääkida ainult väikehüdroenergeetikast) tulev energia on täiesti roheline, siis paraku ei nõustu sellega alati keskkonnakaitsjad. Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 järgi on aga hüdroenergia kasutamine sisuliselt võimatu. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: · ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud elu- ning sigimispaigad; · rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; · tõkestab kalade kudemisrände
Hoolsuskohustus- Igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. Kohustus olla teavitatud tegevuse tagajärgedest-Igaüks peab enne sellise tegevuse alustamist, mis põhjustab keskkonnaohu, omandama mõistlikus ulatuses teadmisi, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks. Kuidas jagatakse keskkonnaväärtused kolmeks? Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusväärtus, eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Neist esimene- aineline- seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Keskkonna kaudne väärtus väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin
keelata ning seda puidu päritolumaast hoolimata. WWF-i seisukohta toetab üle 180 kodanikeühenduse ja 80 puiduimpordiriiki kogu maailmas. Hinnanguliselt pool Euroopasse toodavast troopilisest puidust pärineb illegaalseist allikaist. Seega on EL-i puiduimpordil suur osa maailma vihmametsade hävitamisel. Ainuüksi Suurbritannia veab igal aastal sisse Hongkongi viie ja poole pindala jagu ebaseaduslikku puitu. (Keskkonnakaitsjad peavad EL-i uut kaubanduslepet...) (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...) Nagu sellest võib järeldada on tegelik probleem olemas ja põhjendatud ning arvestades, et see oli arvamus 2005 aasta lõpust, siis tänaseks päevaks on toonased hirmud ja skeptilisus antud süsteemi vastu haihtumas, sest areng, mis on tehtud on antud kontekstis positiivne. Muidugi majanduslik pool, mis määrab, kes selles süsteemis
ravikindlustuse maksemäära ja kogutud ressursside jaotamise vastu otsene huvi, vahendas liit tööandjate seisukohti. Edendamisrühmad Naisõiguslaste,Lastekaitsel Lastekaitse liit saatis avaliku pöördumise, iit,Invaühingud,Karskuseli milles nõuab, et Eesti riik realiseeriks it,Keskkonnakaitsjad. põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale ning laste ja perede arengukavale senisest laiema kõlapinna ning rakendama neid tõhusamalt
maapiirkondades; · üldiselt tagasihoidlik kahjulik toime keskkonnale (vastupidiselt suurtele HEJle). 8 Hüdroenergia miinused Kuigi esmapilgul võib tunduda, et väikehüdroenergeetikast (kuid Eestis saamegi rääkida ainult väikehüdroenergeetikast) tulev energia on täiesti roheline, siis paraku ei nõustu sellega alati keskkonnakaitsjad. Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 järgi on aga hüdroenergia kasutamine sisuliselt võimatu. Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Ainuke arvestatav hüdroenergia allikas, Narva jõgi, mängiti Nõukogude okupatsiooniaja alguses kiiresti käest. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt
Eriti suure tähelepanu alla on nahkhiired sattunud Põhja-Ameerikas, kus Buffalo Ridge`i mäekurus suure nahkhiirekoloonia lähedal paiknevas 354 tuulikuga tuulepargis hukkus 2001.aastal 841 ja 2002.aastal 364 isendit (Kull 2004). Nii on uuritud ka Eestis tuulikute mõju nahkhiirtele. 2005. aasta märtsis korraldas Eestimaa Looduse Fond järjekordse taastuvenergeetika alase arutelu, kus seekord tuli kõne alla tuuleenergia. Tuuleparkide varjukülgedest rääkides toovad keskkonnakaitsjad välja nende ohu lindudele ja nahkhiirtele. Ümarlauas rääkis nahkhiirte uurija Lauri Lutsar, et tuulegeneraatorid on nahkhiirtele paratamatult ohuallikaks. Nahkhiired orienteeruvad looduses kajalokatsiooni ja ultraheli järgi, mistõttu on esitatud hüpoteese, et rände või toitumise ajal meelitab tuulik nahkhiiri mingil moel ligi. Teine arvamus, mis üritab seletada, miks nahkhiired ei suuda tuulikutest mööda lennata, väidab, et nahkhiired tahavad
saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka
5° C ümber. 3.4. Maavarad: lubjakivi, väävel, kivisüsi. Jaapanil on vähe tootmisväärseid varusid. Suured tootmiskulud teevad kivisöe kaevandamise äärmiselt kalliks ning Jaapanist on kujunenud maailma suurim kivisöe importija. Jaapan püüab vähendada kütuseimpordist sõltumist alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmisega ja on praegu maailma nelja tuumaenergia tootja. Selle sektori laiendamise vastu on aga keskkonnakaitsjad. 4.Rahvastik Jaapan on etniliselt üks kõige ühtsemaid riike. Jaapani elukorraldust iseloomustab eluaegse tööandja olemasolu. Palju Jaapani mehi määratleb end pigem firma kui ameti järgi. Tööandja mõju ulatub alluva seltskonnaelu mõjutamiseni ja isegi partneri valiku ning abielu üle otsustamiseni. Naiste osa ühiskonnas on tavapärane: majapidamine ja ülitähtis kohustus kontrollida ja korraldada oma laste õpinguid
Survegrupid jagunevad kaheks: 1. kategooriagrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve(põllumehed, naftaärimehed jne.) huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest Nt. Tööandjate liidud ja ametiühingud. 2.edendamisgrupid Tekib kodanikualgatuse põhjal, pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Nt. Muinsuskaitse, keskkonnakaitsjad Sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate sarnased hoiakud ja väärtused. Erineb survegrupist, kuna liikmeskonnad on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 1. U 2. L 3. K 4. K 5. L 6. U 7. S 8. S 9. L 10. K Heaoluriik
taastada olnu-kadumaläinu. Nii nagu praegu islami reformaatorid – salafistid (ka Al-Qaida) tahavad taastada islami sellisena, nagu ta oli Muhamedi ajal. Niisiis – vahel on uus tegelikult unustatud ja siis taastatud vana. Ajaloos on palju kordumist ja Koguja raamatu tõdemus “Mis on olnud, tuleb jälle ja seda, mis tehtud, tehakse jälle; pole midagi uut päikese all” on mõneski suhtes õige. (Kaplinski, 2015) Ja poliitikud jätkavad oma riigi kaitsmist; ja keskkonnakaitsjad jätkavad keskkonna kaitsmist; ja loomakaitseselts jätkab loomade kaitsmist; nagu me kõik jätkame oma tegevust. Oluline on uskuda millessegi, sest kuniks on usku, seniks on ka elu. Ja olgugi, et meie seas on skeptikuid ja mitteusulisi, siis ka nemad elavad teatud suundumuste järgi. Ning kuigi nii palju kui on inimesi, on ka eriarusaamasid, siis on vähemalt üks arusaam kõigile üheti mõistetav – me elame ühel planeedil ja jagame ühte loodust. Ja seda on vaja
80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased.
Joonige sobiv vastus alla. Põhjendage oma seisukohta. (2 p) ÜRO on loetletud organisatsioonidest kõige universaalsem ja saab mõjutada kõiki loetletud valdkondi, ÜRO puhul on aga ette heidetud suurele organisatsioonile omast aeglust ja bürokratiseerumist, siiski on selle organisatsiooni panus läbi ajaloo olnud suurim. 3. Milline on olnud Eesti koostöö NATO-ga? Tähistage õige vastus / õiged vastused ristikesega. (1 p) 4. Mis probleemidele on keskkonnakaitsjad Läänemere regioonis tähelepanu pööranud? Selgitage lühidalt probleemi olemust. (1 p) Läänemere probleemideks nii II maailmasõjaaegsed miinid kui mürgid kui ka tänapäevasest majandusest tulenevad probleemid - reostus, laevatransport, kalavarud jne. Ül 18. Rahvusvahelised suhted kaasaegses maailmas Maailmas on ligi 200 erineva kultuuri- ja poliitilise suunitlusega ja majandusliku arengutasemega riiki. Et need riigid omavahel normaalselt suhelda saaksid, on olemas rahvusvaheliselt
lahendamine · Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: Seadusandlus Seaduste ja eeskirjade hulga ning nende rakendamise kasv · Riigid tugevdavad kontrolli tootmise üle · Karistusi karmistatakse · Keskkonnanõudeid eiravate ettevõtete sulgemise oht huvigruppide surve Finantsasutused, kindlustusfirmad · Aktsionärid ja töötajad · Keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu teadlikkus, · Aktsionärid ja töötajad · Keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu Äriringkondade kasvav keskkonnateadlikkus Konkurentsivõime Toodete ja tootmise keskkonnaaspektidel on kasvavalt tähtis osa rahvusvahelises konkurentsis finantskulutused. Õnnetusjuhtumite ja keskkonnajuhtimise vigade mõju majandustegevusele (vastutuse küsimused, õnnetuste
*Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. *Keskkonnakaitsjad kujunevad koos looduslike ressursside intensiivsema kasutamisega ning nad püüavad seda kasutamist mitte keelata, vaid reguleerida seadusandlike ja majanduslike meetoditega riigi, majanduse ja elanike huvides. *Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning looduskaitseobjektide (kooslused ja kaitsealad) säilitamiseks. *Keskkonnakaitse meetmed jagunevad ennetavaiks (nt
5. Majanduskliima SKT, majanduskasv, inflatsioon, tööjõuturg, maksud 6. Omanikud soovitav kasum, muud eesmärgid 7. Juriidiline keskkond seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja tööseadused 8. Sotsiaalkultuuriline keskkond klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid 9. Poliitiline keskkond stabiilsus, suhted välisriikidega, valitsuse kontrolli suurus, korruptsiooni võimalus 10. Huvigrupid keskkonnakaitsjad, tarbijakaitse, karsklased Organisatsioonisisesed tegurid 1. Praegused kliendid nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul 2. Tooted kvaliteet, innovatsioonivõime 3. Töötajad oskused, kogemused, info, kontaktid, lojaalsus, organisatsioonikultuur 4. Finantsid kapital, rahavoog, võlad, laenud 5. Töö korraldus struktuur, suhted, protsessid, paindlikkus 6. Hooned ja rajatised vanus, usaldusväärsus, maht 7
Energia tootmiseks vajaminevad kogused on palju väiksemad kui kivisöel või naftal. Ühes kilogrammist looduslikust uraanist on võimalik toota umbes 20000 korda rohkem energiat kui samast kogusest kivisöest. Tänu sellele, et tuumaenergiast elektri tootmine on nii suure kasuteguriga, on uraanist elektri tootmine ka väga odav. [4] 3.2. Süsiniku vaba energia Üheks suureks boonuseks tuumaenergia juures on see, et tuumaenergia ei tooda peaaegu üldse süsinikdioksiid. Mõned tuntumad keskkonnakaitsjad arvavad, et globaalse kliimasoojenemise oht kaalub üle lokaalse tuumajaama katastroofi ohu. [4] Kui arvutada kokku kõik tuumaenergia tootmiseks tekkiv süsinikdioksiid ja sinna arvestada uraaniumi kaevandamine, uraaniumi rafineerimine ja rikastamine ning tehase ehitamine ja juhtimine. Suur 1,250 250-megavatine tuumajaam toodab oma eluajal umbes 250,000 tonni süsinikdioksiidi. Nende arvutuste järgi toodab kogu Ameerika tuumatööstus umbes 26 miljonit tonni süsinikdioksiidi
5. Majanduskliima – SKT, majanduskasv, inflatsioon, tööjõuturg, maksud 6. Omanikud – soovitav kasum, muud eesmärgid 7. Juriidiline keskkond – seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja tööseadused 8. Sotsiaalkultuuriline keskkond – klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid 9. Poliitiline keskkond – stabiilsus, suhted välisriikidega, valitsuse kontrolli suurus, korruptsiooni võimalus 10. Huvigrupid – keskkonnakaitsjad, tarbijakaitse, karsklased Organisatsioonisisesed tegurid 1. Praegused kliendid – nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul 2. Tooted – kvaliteet, innovatsioonivõime 3. Töötajad – oskused, kogemused, info, kontaktid, lojaalsus, organisatsioonikultuur 4. Finantsid – kapital, rahavoog, võlad, laenud 5. Töö korraldus – struktuur, suhted, protsessid, paindlikkus 6. Hooned ja rajatised – vanus, usaldusväärsus, maht 7
Kategooriakaitse grupid moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks (ametiühingud, talurahvaliidud, veteranide grupid, kutseorganisatsioonid jne). Edendamisgrupid viivad edasi üritust, mis ei too neile (nende liikmetele) mingit viivitama-tut või käegakatsutavat tulu. Nad peavad endid altruistideks, kes edendavad mingit tõepoo-lest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne). Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud. Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt kolme tehnikat.
määrav, kui palju on sinna juba varem kapitali kuhjunud, Ettevõtte kontsentreerumisel mingis regioonis on seal odavam korraldada allhankeid, osta teenuseid, tugevdada infrastruktuuri ja vahetada teadmisi. Aglomeratsioon mõjutab ka maksukonkurentsi. Tänu sellest saadavatele eelistele võivad tuumikriigid ettevõtteid maksustada kõrgema maksumääraga kui ääreriigid. 32. Globaliseerumise vastaste klassifikatsioon Keskkonnakaitsjad – leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maakera laastava inimtegevuse eest Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad – rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid on saavutanud oma edumaa just protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja muude vabaturuvastaste võtete (sh orjatöö ja kolonialismi) abil.
Lisaks süüdistatakse teda veel ajakirjaniku ja opositsioonilise ärimehe kinnivõtmises 1992. aastal ning neljas erinevas korruptsioonijuhus. Tsiili andis Fujimori Peruule välja septembris pärast seda, kui ta veetis viis aastat omaalgatuslikus eksiilis oma vanemate kodumaal Jaapanis. (AFP/BBC/PM) Peruus nähti seni müüdiks peetud pärismaalasi 02.11.2007 17:06 Röövraiete avastamiseks Peruus Amazonase dzungli kohal lennanud keskkonnakaitsjad nägid jõekaldal palmionne ja 21 inimest, kes teadlaste arvates on muu maailmaga kontakti vältiva Mascho Piro hõimu esindajad. Pärismaalasi nähti piirkonnas, mille üle keskkonnakaitsjad, Peruu valitsus, metsatöösturid ja naftaettevõtted senini vägikaigast on vedanud, vahendas The Guardian. Riikliku naftaettevõtte Perupetro president nimetas jutte dzunglis elavatest eraklikest pärismaalastest absurdiks. Sarnaseid palmionne nähti samas piirkonnas ka 1980
Keskkonnakaitse kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitsjad kujunevad koos looduslike ressursside intensiivsema kasutamisega ning nad püüavad seda kasutamist mitte keelata, vaid reguleerida seadusandlike ja majanduslike meetoditega riigi, majanduse ja elanike huvides. Rahvusvahelised, riiklikud ja poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning looduskaitseobjektide (kooslused ja kaitsealad) säilitamiseks. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad:
Inimkeskeste argumentide puhul tunnustatakse looduse väärtust vaid niipalju, kuivõrd loodusvarad aitavad kaasa inimeste isikliku või ühise heaolu edendamisele. Biokeskesed argumendid ei pea oluliseks mitte ainult inimese, vaid ka teiste elusolendite õigust isiklikule heaolule. Biokeskesed argumendid laiendavad heaolu nõuet tavaliselt üksnes loomadele, mõnikord koguni kõigile eluvormidele. Ökokeskesed argumendid kannavad aga hoolt ökosüsteemide eest. Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusväärtus, eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkonna kasutusväärtus seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud
5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja jälgimiseks vajalikke tehnilisi aparaate, kuid need on väga kallid. Samuti uuringute ja seirete 14 läbiviimine on kulukas. Riigieelarves ei ole eraldi spetsiaalset lendorava kaitseks eraldatud
5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja jälgimiseks vajalikke tehnilisi aparaate, kuid need on väga kallid. Samuti uuringute ja seirete 14 läbiviimine on kulukas. Riigieelarves ei ole eraldi spetsiaalset lendorava kaitseks eraldatud
radikaalsed ja vähem radikaalsed grupeeringud protesteerivad kärarikkalt globaliseerumise vastu. Või lihtsalt riigivõimu kui nende arvates inimest ahistava struktuuri vastu. Kõige lihtsam oleks selliseid demonstrante nimetada heast elust lolliks läinuteks või tähelepanu puuduse all kannatajateks. Kuid probleem on siiski tunduvalt komplitseeritum. Laias laastus esindavad demonstrandid kolme sorti ideesid. Keskkonnakaitsjad, kes leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maakera laastava inimtegevuse eest. Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad. Eriti sellise ebavõrdsuse, mis väljendub rikaste ja vaeste riikide vahe suurenemises. Nad rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid-regioonid kes nõrgemaid nüüd vabakaubanduse reeglitega püüavad siduda on saavutanud oma edumaa just protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja
A- antibiootikumide tootmine ....... mügarbakterid B- saiataigna kerkimine ...... hallikud C- jogurti tootmine ...... pärmseened D- metallide tootmine ...... piimhappebakterid E- mulla rikastamine lämmastikühenditega 7.6. Nii rohelised, allergikud kui ka talunikud protestivad geneetiliselt muundatud taimede (GM-taimede) kasvatamise vastu Eestis, kompromissina nõuavad keskkonnakaitsjad sellistele põldudele kuni kolme kilomeetri laiusi turvatsoone. 5 punkti Miks luuakse geneetiliselt muundatud taimi? ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ..................................................................................
olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti. Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine. 2.2.4 ERAKONNAD Parlamenti on mõeldamatu ette kujutada ilma erakondadeta. Erakonnad ei ole riiklikud organisatsioonid, tegemist on erasfääri ühendustega nign seega omavad erakonnad põhiõigusi. Erakondadel ei ole poliitilises elus osalemise monopoli.Poliitilisi otsuseid omavad ntks ettevõtjad; keskkonnakaitsjad ja muud ühendused. Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga. 2.2.4.1 ERAKONNA MÕISTE, TEMA ASUTAMINE JA LÕPETAMINE Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus. Seadusandja saab otsustada milliseid ühendusi nimetada erakondadeks ehk millistele ühendustele on erakondade seadustega antud eriõigused. Seadusandja võib erakondade asutamiseks kehtestada tavaliste ühingutega võrreldes täiendavaid nõudmisi, kuid mitte
Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia o Survegrupi koostöö erakonnaga Otsene surve o Konkreetselt tööalane kontakt parlamendi valitsuse liikmega o Lobitöö Erakond organisatsioon, milles on kindel liikmeskond, kes tahavad teostada poliitikat. Tüübid: 1) Kategooria parteid 2) Massi parteid 3) Populistlik partei
................................................... 7.5. Leidke sobivad paarid. Kirjutage punktiirile sobiv täht. 2 punkti A- antibiootikumide tootmine ....... mügarbakterid B- saiataigna kerkimine ...... hallikud C- jogurti tootmine ...... pärmseened D- metallide tootmine ...... piimhappebakterid E- mulla rikastamine lämmastikühenditega 7.6. Nii rohelised, allergikud kui ka talunikud protestivad geneetiliselt muundatud taimede (GM-taimede) kasvatamise vastu Eestis, kompromissina nõuavad keskkonnakaitsjad sellistele põldudele kuni kolme kilomeetri laiusi turvatsoone. 5 punkti Miks luuakse geneetiliselt muundatud taimi? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ....................................................................................
Süsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: o seadusandlus (rakendatavaid seadusi ja eeskirju on palju, riigid tugevdavad kontrolli tootmise üle, karmistatakse karistusi ja nõudeid eiravaid ettevõtteid ohustab sulgemine) o huvigruppide surve (finantsasutused, kindlustusfirmad (nt. pangad ei anna laenu), aktsionärid ja töötajad, keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu o teadlikkus (äriringkondade kasvav keskkonnateadlikkus, firma positiivne kuvand, õnnetuse ja keskkonnakahjustuste mõju äritegevusele) o konkurentsivõime (toodete ja tootmise keskkonnaaspektidel on kasvavalt tähtis osa rahvusvahelises konkurentsis) o finantskulutused (majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine →
Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased.
4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid: 10 - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased.
annaabi.ee 
