Araali meri (0)

Araali meri

Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv.
Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus , mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal.
Praegu on järv jagatud kaheks osaks – Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike- Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene.
Kuivamise põhjusteks on:
1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti
2) loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist.
Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase on langenud 17 meetrit. Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega.
Tšaadi järv
Tšaadi järv on järv Aafrikas Sahelis. Asub Tšaadi, Kameruni, Nigeri ja Nigeeria piiril . Järve keskmine sügavus on 1,5 m. Veetase on viimaste aastakümnete jooksul alanenud ja on oht, et järv kuivab lähitulevikus täielikult . Aastal 1960 oli järve pindala üle 26 000 km², 2000. aastaks oli see aga juba alla 1 500 km².
Järve pindala ja sügavus sõltuvad sissevoolust ja sademetega lisanduva vee hulgast. Ta paikneb väga tasases nõos, kus isegi veetaseme vähene tõusmine tähendab järve pindala märgatavat suurenemist . Ka asub järv piirkonnas, mida võivad tabada pikemaajalised põuaperioodid.
Jordani jõgi
Jordan on jõgi Aasias Lähis-Idas. Ta on 251 kilomeetrit pikk. Ülemjooksul voolab Jordan edelasse, läbides Hula järve, mis asub 75 km kaugusel jõe lähtest ja pisut kõrgemal merepinnast. Sellel lõigul langeb jõgi kõvasti. Pärast Hula järvest väljumist voolab Jordan kärestikulisena lõunasse Kinnereti järve, mis asub 25 km kaugusel Hula järvest ja 209 m madalamal merepinnast. Sellest väljununa voolab Jordan edasi lõunasse.
Viimane osa ei ole nii järsk kui eelmised ja sellel lõigul Jordan lookleb tugevalt. Ta suubub deltat moodustades Surnumerre, mis on 408 m merepinnast madalamal.
Probleemid:
Aastal 1964 rakendas Iisrael tööle tammi, mis kasutab Kinnereti järve vett. Samal aastal rajas Jordaania kanali, mis eraldab vett Jordani suurimast lisajõest Al-Yarmūkist. Keskkonnakaitsjad süüdistavad Iisraeli, Jordaaniat ja Süüriat Jordani ökosüsteemi kahjustamises. Tänapäeval tarvitatakse 70–90% Jordani veest inimese heaks ja veevool on võrreldes kunagisega tunduvalt vähenenud. Selle tulemusena kuivab Surnumeri kokku, selle lõunaots on juba kuivendatud ja muudetud soolatasandikeks. Samuti on Jordan oma alamjooksul väga saastunud.
Surnumeri
Surnumeri on soolajärv Lähis-Idas. Järve pindala on 600 km², maht 128 km³ ja suurim sügavus 316 m. Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal.
Sademeid langeb 25–50 mm aastas. Surnumeri asub troopilise ja lähistroopilise kliimavöötme piiril. Seda kliimatüüpi iseloomustab palavus ja vähe sademeid ehk kõrbekliima. Talvel järv ei külmu.
Surnumeri on liiga soolane , et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstemofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi.